1-14-769/8 - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

KarS § 69 lg 1 alusel asendada Danis Špilikule mõistetud vangistus 720 (seitsesada kakskümmend) tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata Danis Špilikule üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest, igakuiselt vastavalt kriminaalhooldaja poolt koostatud ajagraafikule. KarS § 69 lg 4 alusel on Danis Špilik kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata Danis Špilik üldkasuliku töö tegemise tähtajaks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla. Sisse nõuda Danis Špilikult menetluskuludena riigituludesse: 1) sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot 50 senti; 2) kaitsetasu 304 (kolmsada neli) eurot 42 senti vandeadvokaat Marko Paabumetsa poolt osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulud tasumisele osade kaupa ühe aasta jooksul kohustades Danis Špilikut tasuma igakuiselt hiljemalt 27-ndaks kuupäevaks menetluskulude katteks alates 2014.a veebruarist vähemalt 69,74 eurot kuus kuni kogu summa tasumiseni. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le (Swedbank IBANEE932200221023778606; SEB EE891010220034796011 või Nordea Bank EE701700017001577198), märkides viitenumbriks 2800049874. Maksegraafikute mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Danis Špiliku suhtes tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb kohtuotsuse täitmisel tühistada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult KrMS § 318 lg 4 sätestatud alustel. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul kirjalikult otsuse teinud kohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

08.00 paiku Jõgeva linnas Suurel tänaval tekkinud sõnavahetuse järel tõukas xxxxxxxxxxxx vastu Swedpanga hoone seina, mille tagajärjel tekkisid kannatanu parema käe käsivarrele kriimustused, lõi kannatanule ühel korral parema käe rusikaga vastu põske ja järgnes kannatanule kaupluse Maxima juurde, kus lükkas ta vastu kaupluse kaubalaadimisuksi tekitades valu. Peale selle süüdistatakse Danis Špilikut KarS § 424 järgi selles, et tema olles alkoholijoobes (ühes liitris väljahingatavas õhus 0,81 mg/l alkoholi), juhtis 05.01.2014. a kella 01.53 ajal Jõgevamaal Jõgeva linnas Kivi tänaval mootorsõidukit VW Transporter reg nr 308 AVJ. KarS § 121 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 424 ettenähtud kuriteo eest 4 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1, 3 alusel mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 09.04.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 6 kuud vangistust võrra ja mõista liitkaristuseks kahe kohtuotsuse järgi 1 aasta vangistust. KarS § 69 lg 1, 2, 3 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga, mõistes kokku 720 tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 3 alusel määrata töö tegemise tähtajaks 1 aasta 6 kuud. KarS § 69 lg 4 alusel on Danis Špilik kohustatud töö tegemisel järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas Jõgevamaa xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 175, 179, 180 alusel tuleb süüdimõistetult riigituludesse sisse nõuda sundraha ja kaitsetasu vastavalt kehtivatele määradele. Danis Špilik ja tema kaitsja taotlesid menetluskulude vähendamist ja sissenõutavas osas menetluskulu osade kaupa tasumisele määramist. Taotlust põhjendasid nad asjaoluga, et Danis Špiliku töötasu ei ole suur, tema ülalpidamisel on üks alaealine ja lähiajal on perekonda sündimas veel üks laps. Prokurör leidis, et menetluskulude ajatamiseks on alused olemas, vähendamise osas prokurör arvamust ei avaldanud, vaid jättis selle kohtu lahendada. Kohus leiab, et Danis Špiliku menetluskulude vähendamiseks KrMS § 180 lg 3 tulenevalt aluseid ei ole. Danis Špilik töötab ja enda ütluste kohaselt on tema igakuine sissetulek 600700 eurot kuus, mis on arvestatav sissetulek. Süüdistatava enda ütluste kohaselt on tal elukaaslane, kellel on varasemast kooselust laps, kes on käesoleval ajal Danis Špiliku ülalpidamisel. Samas nähtus tema ütlustest ka, et elukaaslane töötas kuni sünnituspuhkuseni jäämiseni ja peaks hakkama saama ka vanemapalka. Seega ei ole Danis Špilik perekonnas ainuke regulaarset sissetulekut saav täiskasvanu. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et süüdistatav on kohtu all teist korda ja lühikese aja jooksul on toime pannud kaks kuritegu. Arvestades käesolevas asjas menetluskulude suurust ja süüdimõistetu majanduslikku olukorda, leiab kohus, et ühe maksena menetluskulu tasumine oleks süüdimõistetule ilmselt üle jõu käiv ja võiks seada põhjendamatult raskesse olukorda ka teised pereliikmed. 3(4)