Kohtulahend

2.2 Kohus märkis, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav üldohtlik avalikkusele. Tema edaspidised võimalused vabaduses ei kaalu üles toimepandud kuritegude asjaolusid ja raskust ega anna alust ennetähtaegselt karistusest vabastamiseks. 2.3 Järgmiseks märkis kohus, et vangistuses on kinnipeetavale määratud viis distsiplinaarkaristust, neist kehtiv on üks. Kuigi ülejäänud distsiplinaarkaristused on käesolevaks ajaks kustunud ja neid arvestada ei saa, on sage distsiplinaarrikkumiste toimepanemine siiski teda kaudselt iseloomustavaks asjaoluks, mis näitab negatiivset suhtumist õiguskorda. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. 2.4 Kohus leidis, et toimepandud vägivaldse isikuvastase kuriteo - tahtlik tapmine raskendavatel asjaoludel - tehiolud (haavatud kannatanu rusikate ja jalgadega peksmine) ning võõra vara tahtlik hävitamine (võõra vara hõivamine vahetult pärast kannatanu surma saabumist, sõiduauto süütamine tapmise varjamise eesmärgil) on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui süüdimõistetu võimalused vabaduses (mh kindla elukoha ja garanteeritud töökoha olemasolu). 2.5 Kohus asus seisukohale, et isiku ennetähtaegne vabastamine on mittepõhjendatud arvestades ka ühiskonna ootusi. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende tervise, elu ja vara kaitseks – on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdemõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Ära kantud karistuse aeg on ebaproportsionaalselt lühike võrreldes R.F-ile mõistetud karistusega ning tema käesoleval hetkel tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel saaks ühiskonna ja kannatanute õiglustunne oluliselt riivatud.

viisid. Ta soovib vabaneda ja elada edaspidi seaduskuulekalt. R.F lubab ka, et ei hakka tarvitama alkoholi. Ainult üks kord 2007. a. karistati teda alkoholiseaduse § 70 alusel. Need probleemid olid seotud isiku psühholoogiliste probleemidega, millega seoses ta aga osales sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ja kasutas vanglas pakutavat psühholoogi abi. Käesoleval ajal isikul puuduvad probleemid alkoholi tarvitamisega. 3.4 Oluline on märkida, et R.F on vangistuses veedetud aja jooksul käitunud õiguskuulekalt, mida kinnitab asjaolu, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kehtivuse kaotanud distsiplinaarkaristused olid määratud distsipliinirikkumiste eest, mis ei olnud olemuslikult raskete hulka liigituvad ja kohaldatud karistused olid noomituse vormis. 3.5 R.F-il on vabanedes kindel elukoht. Korter kuulub tema isale. Oluline on arvesse võtta, et R.F-il on toetav perekond - ema, isa ja õde. Tal on kaks last, suhted lähedastega on head. Tema isa omab firmat OÜ XXX ja on valmis poega vanglast vabanemisel toetama materiaalselt ning moraalselt, garanteerides talle enda juures ka töökoha kokana. R.F omab töökogemust teede ehituses, ehitusel ja betoonkonstruktsioonide valmistajana. Ka lõpetas ta 19.06.2013 Ida Viru Kutsehariduskeskuses keevitaja eriala ja läbis vanglas riigikeele C-1 kursused. Seega saab ta asuda ise endale elatist teenima. Elamine toetavas ja seaduskuulekas keskkonnas aitab R.F-ile vältida kuritegeliku eluviisi juurde tagasipöördumist. Kaitsja leiab, et kohus pole küllaldaselt motiveerinud seisukohta, et R.F-i positiivselt iseloomustavad asjaolud ei ole piisavaks tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. 3.6 Kohtumääruses puuduvad põhjendused, miks maakohus asus seisukohale, et ärakantud karistusaeg ei ole piisav ja kuidas pikem karistusaeg võib paremini mõjutada vabadusekaotuse eesmärki eri- ja üldpreventiivses mõttes. Karistuse alus on isiku süü. Maakohus viitas ennetähtaegse mitte vabastamise otsustamisel nendel asjaoludel, mis olid R.F-il vangistuse kohaldamise aluseks ja ta on selle eest oma karistust juba saanud. 3.7 Kaitsja peab oluliseks ka järgmisi asjaolusid. Kohtu pool R.F-ile määratud karistus on sanktsiooni alammääras, mis iseloomustab kuriteo raskust ja laadi; ta kannab karistust kuritegude eest, mis on toime pandud 15 aastat tagasi; usaldust tema osas suurendab asjaolu, et R.F on varasemalt täitnud katseajal kontrollnõudeid. 3.8 Kaitsja arvab, et ühiskonna silmis on kinnipeetavale mõistetud karistus oma eesmärgi juba täitnud. R.F-i ennetähtaegne vabanemine pärast 5 aasta pikkuse vangistuse ärakandmist ei tohiks riivata oluliselt ühiskonna õiglustunnet, sest isik vabaneks tingimustel, mis jätavad ta ligikaudu rohkem kui kaheks ärakandmata karistusaastaks riiklike institutsioonide mõjusfääri ning tagavad igakülgse kontrolli tema käitumise üle. Kaitsja leiab, et süüdimõistetu iseloomustuse ja kohtus esiletoodud andmete põhjal saab teha järelduse, et R.F on normaalse elu elamiseks motiveeritud ja seega tuleks talle anda võimalus ennast vabaduses positiivselt tõestada ja oma elu korda seada. Kaitsja möönab, et kinnipeetava puhul esineb jätkuvalt ka uue kuriteo toimepanemise riske (kõrgem impulsiivsus, varasem alkoholi tarvitamine), kuid leiab, et isiku vabastamine täiendavate kontrollnõuete kehtestamisega võimaldab neid vähendada. Kohus ei arvestanud, et käesolev vangistus on süüdimõistetul esimene ja seega selle positiivne mõju on potentsiaalselt tugev. 3.9 Kaitsja juhib tähelepanu sellele, et R.F-i vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks esinevad erandlikud asjaolud, s.o isik käitus enne ja pärast teo toimepanemist korrektselt. Samuti leiab kaitsja, et kaebuses välja toodud positiivsed asjaolud ja resotsioliseerimise võimalused kaaluvad üles kinnipeetavat iseloomustavaid negatiivseid asjaolusid, milleks on eelkõige raske I astme isikuvastase kuriteo toimepanemine.

3.10 Kaitsja märgib, et kuigi kinnipeetava vabastamise otsustab eelkõige kohus, peab kohus aga siiski arvestama kinnipeetavatega igapäevaselt tegeleva asutuse ja ametniku arvamusi. Kui kohus seda ei tee, siis on kohtulahend ebaseaduslik. R.F-i puhul on vangistus kui karistus täitnud oma eesmärgi.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

positiivseks pidada kinnipeetava poolt vanglas sotsiaalprogrammide läbimist, individuaalses täitmiskavas püstitatud eesmärkide teostamist, riigikeele õppimist, vabaduses lähedaste ja eluning töökoha olemasolu ja tema soovi edaspidi seaduskuulekalt elada, kuid toodu ei ole isiku ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. R.F-i positiivselt iseloomustavad asjaolud ei kaalu üles seda, et ta on toime pannud raske I astme isikuvastase kuriteo, teinud seda majandusliku kasu saamiseks, tal on kandmata veel väga suur osa mõistetud karistusest ja ka tema õiguspärane käitumine vanglas on olnud suhteliselt lühiajaline. Ka kaitsja ülejäänud argumendid ei veena ringkonnakohut vastupidisele seisukohale. Samuti ei saa nõustuda kaitsjaga selles, et maakohus oleks otsustuse tegemisel pidanud lähtuma vangla seisukohast, mis on R.F-i vabastamist toetav. Kolleegium selgitab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel arvestavad kohtud kõiki neile esitatud materjale ning hindavad KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid kogumis. Vangla vaatepunkt on osaks sellest materjalist, kuid ei ole kohtutele otsustamisel siduv. Maakohtu määrusest nähtuvalt on kohus nimetatud ainest kohtumääruse tegemisel ka arvestanud.

Paavo Randma

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.