Kohtulahend

1-14-336 viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, s.o. määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Esitatud süüdistus Deniss Kovbasnjuk ́i süüdistatakse selles, et tema ebaseaduslikult omandas eeluurimisel täpselt tuvastamata isikult, kohas ja ajal, kuid enne 18.09.2013.a suures koguses narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit kokku massiga 0,62 grammi (puhtal kujul 38,3 milligrammi fentanüüli), s.o rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi. Deniss Kovbasnjuk hoidis osundatud narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit kokku massiga 0,62 grammi (puhtal kujul 38,3 milligrammi fentanüüli) ebaseaduslikult enda valduses kuni 18.09.2013.a kellani 12.55, mil ta Tallinnas Mahtra tn maja 25 juures kahtlustatavana kinni peeti ja narkootiline aine politseitöötajate poolt tema valdusest leiti ja ära võeti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Fentanüül kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. Fentanüüli puhul piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 1,3 milligrammist fentanüülist. Seega piisanuks Deniss Kovbasnjuk ́i valdusest leitud ja äravõetud narkootilisest ainest fentanüülist kokku ca 295 inimesele narkojoobe tekitamiseks. Suure koguse narkootilise aine (fentanüüli) ebaseadusliku omandamise ja valdamisega pani Deniss Kovbasnjuk toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: tsiviilhagi ei ole esitatud.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Juhindudes KrMS § 245 sätetest on Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Mariana London, süüdistatav Deniss Kovbasnjuk ja tema kaitsja Kadi Mägi sõlminud kokkuleppe selles, et KarS § 184 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks üks (1) aasta ja neli (4) kuud vangistust, KarS § 74 lg 5 ning § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetavat karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuse (vangistus pikkusega 4 kuud) võrra ning liitkaristuseks mõista vangistus pikkusega 1 aasta 8 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka

1-14-336 Deniss Kovbasnjuki kahtlustatavana eelvangistuses viibitud aeg alates 18.09.2013.a mil ta peeti kahtlustatavana kinni ja tema suhtes kohaldati tõkendit vahistamine. KarS § 831 lg 1 alusel konfiskeerida süüteoga saadud vara - sularaha kokku summas 70.00 eurot, mis on Harju Maakohtu 22.11.2013.a määrusega arestitud ja kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri abi arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkulepe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkuleppe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Deniss Kovbasnjuk kuulub KarS § 184 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kohtu seisukoht konfiskeeritava vara ja asitõendite osas Juhindudes KarS § 831 lg-st 1 konfiskeerida süüteoga saadud vara: sularaha kokku summas 70.00 eurot, mis on Harju Maakohtu 22.11.2013.a määrusega nr 1-13-10455 arestitud ja kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole. Asitõendid ja salvestised: -

fooliumvoldikud (10 tk) asuvad pitseeritud pakendis kriminaalasja juures – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel;

-

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis hoiul olev narkootilist ainet fentanüüli sisaldav pulber - tulenevalt KarS § 83 lg 1 konfiskeerida ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

Kriminaalmenetluse kulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Viimast kohtult taotletud ei ole. Kohtuistungil taotlesid süüdistatav ja tema kaitsja menetluskulude ajatamist ühele aastale, sealjuures taotles süüdistatav, et saab maksma hakata peale seda, kui on kinnipidamisasutusest vabanenud. Süüdistataval puudub töökoht, sissetulek ja ta asub kandma pikka vangistust. Tema töötamine vanglas ei ole tagatud. Kohus peab põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS KrMS § 180 lg 3, mis annab kohtule võimaluse arvestada menetluskulude väljamõistmisel süüdistatava vastutuse ulatust ja varalist seisundit, samuti resotsialiseerumise väljavaateid. On ilmselge, et vanglatingimustes täitedokumendi vabatahtlik täitmine on raskendatud, kuna süüdimõistetu töötamine, s.h

1-14-336 sissetulek ei ole garanteeritud. Seetõttu peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 313 lg 1 p 7 ja 12 sätteid, s.t pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega kaheteist (12) kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et süüdistatavalt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista alljärgnevalt: KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt teostatud narkootilise aine ekspertiisi (akti number 13E-AN1186) kulu summas 336 (kolmsada kolmkümmend kuus) eurot; • KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 192 (sada üheksakümmend kaks) eurot; • KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 887,50 eurot (kaheksasada kaheksakümmend seitse eurot ja 50 senti). Menetluskulud (kokku 1415.50 eurot) tuleb KrMS § 313 lg 1 p 7 ja 12 alusel tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul, sellest üheteistkümnel (11) kuul vähemalt 117.95 eurot kuus ja ühel (1) kuul vähemalt 118.05 eurot kuus. •

Kohtunik Kristina Väliste

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.