Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 19. detsembri 2013 määrus
Kaebuse esitajad ja kaebuse liik
Tahirs Mitrauski kaitsja Agarjova, määruskaebus
vandeadvokaat
Niina
RESOLUTSIOON
1.Tartu Maakohtu 19. detsembri 2013 määrus Tahirs Mitrauski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta jätta muutmata.
2.Tahirs Mitrauski kaitsja vandeadvokaat Niina Agarjova määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Niina Agarjova Advokaadibüroo kaudu 100 eurot vandeadvokaat Niina Agarjovale tema poolt määruskaebemenetluses Tahirs Mitrauskile riigi õigusabi osutamise eest.
4.Tahirs Mitrauskilt riigituludesse välja mõista kaitsja vandeadvokaat Niina Agarjova poolt osutatud õigusabi eest.
tasu
eurot
5.Tahirs Mitrauskil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Tahirs Mitrauski, 1-11-10076, menetluskulud“.
6.Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Tahirs Mitrauski tunnistati Tartu Maakohtu 08.12.2011 otsusega süüdi KarS § 184 lg 1 ja § 275 järgi ning talle mõisteti karistuseks 2 aastat ja 7 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 06.08.2008 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra ning mõisteti T. Mitrauskile lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat ja 9 kuud vangistust. T. Mitrauski karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikult ärakandmisel 04.01.2015.
2.14.11.2013 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetav T. Mitrauski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
3.Tartu Maakohtu 19. detsembri 2013 määrusega jäeti T. Mitrauski talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.
3.1.T. Mitrauski on kohtu poolt karistatud seitse korda ning ta kannab neljandat reaalset vangistust. Käesolevat karistust kannab isik suures koguses narkootilise või psühhotroopse aine käitlemise, võimuesindaja laimamise ja solvamise eest ning lisaks pöörati täitmisele varasemalt mõistetud karistus grupis toime pandud kelmuse, tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise ja avaliku korra raske rikkumise eest. T. Mitrauski on ka vanglas pannud toime distsipliini rikkumisi, mille eest on teda kahel korral karistatud.
3.2.T. Mitrauski on ka varem tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, kuid ta on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, jätkates kuritegude toimepanemist. T. Mitrauski on varasemalt liigtarvitanud alkoholi, mille tagajärjel pani toime õigusrikkumisi. Alkoholist loobudes hakkas tarvitama narkootilisi aineid, mida tarvitas vabaduses sellisel määral, et see segas igapäevast toimetulekut. Vanglas on T. Mitrauski aga oma uimastisõltuvusega tegelenud, läbides erinevaid programme.
4.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu T. Mitrauski kaitsja, kes palub tühistada Tartu Maakohtu 19.12.2013 määrus ning teha uus kohtumäärus, millega vabastada T. Mitrauski vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.
4.1.T. Mitrauski on jõudnud selgusele, et kõige olulisemad on tema jaoks perekonnaliikmed, kes ka kinnipeetavat väga toetavad. Süüdimõistetul on väga hea kontakt enda elukaaslase ja alaealise tütrega, kelle kasvatamises T. Mitrauski soovib osaleda. Kinnipeetav soovib muutuda ning sellest annab tunnistust ka asjaolu, et ta on vanglas läbinud mitmeid sotsiaalprogramme. Ka vangla toetab T. Mitrauski ennetähtaegset vabastamist. Vabanemisel on T. Mitrauskile garanteeritud töökoht XXX OÜ-s. Lisaks saab kinnipeetav pensioni, kuna tal on tuvastatud töövõimetus 60%. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et T. Mitrauski ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud ning leiab, et määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis tooksid kaasa maakohtu määruse tühistamise ja T. Mitrauski tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Kolleegium nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega ega pea vajalikuks neid tervikuna korrata, kuna maakohus arvestas T. Mitrauski tingimisi enne tähtaega vangistusest -2-
vabastamise küsimuse otsustamisel tema käitumist tervikuna ning võttis arvesse kõiki KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Eeltoodust lähtudes märgib ringkonnakohus vastuseks määruskaebusele vaid järgmist.
6.Kolleegium peab positiivseks, et T. Mitrauski on vanglas tegelenud enda uimastisõltuvusega ja läbinud erinevaid sotsiaalprogramme. Samuti on kinnipeetav läbinud eesti keele õppe A1 tasemel ja õpib Tartu Kutsehariduskeskuse vahendusel puidupingitöölise eriala. Kinnipeetaval on vabanedes olemas elukoht ning talle on tagatud ka töö XXX OÜ poolt. T. Mitrauski soovib vabanedes hoolitseda enda alaealise tütre eest, teha juhiload ning omandada põhihariduse.
6.1.Samas tuleb KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et T. Mitrauski vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna T. Mitrauskit on korduvalt varem nii kriminaal- kui ka väärteokorras karistatud, siis on tal olnud mitmeid võimalusi enda vigadest õppimiseks, et mitte enam kuritegelikule teele sattuda. Siiski ei ole T. Mitrauski oma käitumise ja suhtumisega näidanud, et tema suhtes rakendatud karistused, mh kolm varasemat vanglakaristust, on oma eesmärki - edaspidi hoiduda süütegude toimepanemisest - täitnud. Isik on varasemalt rikkunud katseaja nõudeid ja pannud katseajal toime uusi süütegusid. Ka kinnipidamisasutuses on T. Mitrauskit distsiplinaarkorras karistatud, mis samuti kinnitab, et süüdimõistetu ei taha järgida ühiskonnas kehtivaid reegleid. T. Mitrauskil on olnud probleeme narkosõltuvusega ning ta on pannud toime kuritegusid ajendatuna sõltuvushäiretest. Ka praegu kannab T. Mitrauski mh karistust suures koguses narkootilise aine käitlemise eest. Ringkonnakohus on arvamusel, et olukorras, kus kohtul puudub süüdlase suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub kuritegelikust käitumisest, ei ole võimalik süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vabastada.
7.Kuigi T. Mitrauski on avaldanud soovi enda muutmiseks ja edaspidi tahab kinnipeetav keskenduda enda tütre kasvatamisele ning asuda tööle, ei kaalu see ülesse asjaolusid, mis räägivad tema ennetähtaegse vabastamise vastu. Kolleegium juhib tähelepanu, et isiku vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks peavad olema veenvad argumendid ning reeglina kuulubki isikule määratud karistus ärakandmisele tervikuna. Käesoleval juhul selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Tartu Vangla küll toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, kuid tegemist on vaid arvamusega, mis ei ole kohtu jaoks mingil viisil siduv ning lõpliku otsuse isiku ennetähtaegse vabastamise või vabastamata jätmise kohta langetab kohus.
8.Määruskaebuses välja toodud positiivsed asjaolud ei kaalu üles T. Mitrauskit iseloomustavaid negatiivseid asjaolusid, milleks on eelkõige korduv karistatus, mh seitse korda kriminaal –ja kümme korda väärteokorras, mis näitab isiku suutmatust või tahtmatust teha senistest karistustest vajalikke järeldusi ja katseaja tingimuste rikkumine. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohaga, et T. Mitrauski ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal oleks põhjendamatu. Parandamaks enda valmisolekut vanglast vabanemiseks tuleks kinnipeetaval jätkata individuaalse täitmiskava täitmist, hariduse omandamist ja riigikeele õpet ning hoiduda edaspidi kinnipidamisasutuses rikkumiste toimepanemisest, mis tooksid kaasa distsiplinaarkaristuse.
9.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu 19. detsembri 2013 määrus muutmata ja T. Mitrauski vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ning määruskaebus rahuldamata.
-3-
10.Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt kulus tal kohtueelses menetluses osalemiseks ja määruskaebuse esitamiseks kokku 2,5 tundi, mille eest taotleb tasu summas 100 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus sellises suuruses on põhjendatud ning KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel tuleb T. Mitrauskil hüvitada vandeadvokaat N. Agarjova kaitsjatasu 100 eurot.
Paavo Randma
Tiit Lõhmus
-4-
Aarne Sarjas
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.