Kohtulahend

1) pöörduda emotsionaalse seisundi tõttu psühhiaatri vastuvõtule vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul; 2) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 5) osaleda sotsiaalabiprogrammis; 6) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 6 (kuus) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.

Võimalikult ennetähtaegsel vabanemisel puudub K.A kindel töökoht ja sissetulek. K.A sissetulekuks saab olema Töötukassas arvele võtmise korral töötutoetus. Ema omab kindlat sissetulekut. Ema sõnul on XXX vallas mitmeid ettevõtteid, kuhu Ahtol oleks võimalik tööle saada, kuid hetkel konkreetseid kokkuleppeid ei ole. Varasemate kriminaalhoolduse toimikute ja riskihindamiste põhjal ei ole K.A kuritarvitanud alkoholi ega narkootikume. Vabaduses võib K.A käitumist mõjutada tema emotsionaalne seisund – Vangla riskihindamise nr. 93850 kohaselt on isikul esinenud varasemalt psühhiaatrilisi probleeme, on esinenud enesetapukatseid, on pöördunud psühhiaatri vastuvõtule ning tarvitanud ravimeid. Risk uuteks kuritegudeks võib tuleneda ka tema emotsionaalsest seisundist. K.A taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega. Prokuröri abi Veera Kremez edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokurör ei toeta K.A ennetähtaegset vabanemist elektroonilise järelevalve alla. K.A on kriminaalkorras karistatud kokku kolmel korral. Sooritatud kuriteod on kelmused. Korduv karistatus viitab kriminaalsetele hoiakutele. Oma teguviisi põhjendab vajadusega kuidagi ära elada. Ei ole põhjendatud K.A ennetähtaegne vabastamine, kuna eelnevalt suhtus ükskõikselt kriminaalhooldusesse, esitas kriminaalhooldusametnikule valeandmeid. Võttes arvesse ülaltoodud asjaolusid, leiab, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud, see ei oleks kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud K.A arvamuse, leiab, et K.A võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik K.A isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, praegust karistust kannab kelmuse eest. Kuna vanglas viibib K.A esimest korda, usub kohus, et esmakordne vanglas viibimine on pannud K.A mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Soovi oma elu muuta kinnitab ka K.A osalus Täiskasvanute Gümnaasiumi 8.klassis individuaalõppe raames, samuti korrektne käitumine vanglas, mida kinnitab kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest järeldab kohus, et kinnipeetav on võimeline oma käitumist korrigeerima paremuse suunas ning kehtivaid reegleid austama, neist kinni pidama. Kohus arvestab ka, et vabanedes on kinnipeetaval olemas elukoht ning ema toetus, mis aitavad samuti kaasa kinnipeetava edasise elu korraldamisel vastavalt ühiskonnas aktsepteeritavatele hoiakutele ja tõekspidamistele. Kuigi kinnipeetaval puudub garanteeritud töökoht, on kriminaalhooldusametnik märkinud, et kinnipeetava ema omab kindlat sissetulekut ning ema sõnul on XXX vallas mitmeid ettevõtteid, kuhu K.A oleks võimalik tööle saada, kuid hetkel konkreetseid kokkuleppeid ei ole. Vangla iseloomustuse kohaselt saab kinnipeetav aru rahaliste nõuete maksmise vajadusest ja soovib võlgnevused likvideerida. Positiivsena hindab kohus ka kriminaalhooldusametniku arvamuses märgitut, et varasemate kriminaalhoolduse toimikute ja riskihindamiste põhjal ei oma K.A suhteid kriminaalkorras karistatud

isikutega ning K.A ei ole kuritarvitanud alkoholi ega narkootikume. K.A tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist elektroonilise järelevalvega toetab ka Vangla, märkides, et K.A on väheohtlik avalikkusele, otsesed vägivaldse või ühiskonnaohtliku kuriteo toimepanemise tunnused puuduvad. Samuti on vangla iseloomustuses välja toonud, et K.A ei poolda kuritegelikku käitumist, varasemalt ei teadnud, et ta lähedased saaksid ja tahaksid teda igati toetada, kuid nüüd on sellest teadlik ja üritab edaspidi abi saamiseks pöörduda lähedaste poole. Kuna kinnipeetava karistusaja lõpuni on vähem kui aasta vangistust, on kinnipeetava allutamine kriminaalhooldusele 1-aastase katseajaga ühes elektroonilise järelevalvega vajalik kohaldamaks K.A üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas K.A-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Vastavalt kriminaalhooldusseaduse §-le 1 lg 1 valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kuivõrd kriminaalhooldusametnik on välja toonud, et vabaduses võib K.A käitumist mõjutada tema emotsionaalne seisund – Vangla riskihindamise kohaselt on isikul esinenud varasemalt psühhiaatrilisi probleeme, peab kohus põhjendatuks kriminaalhooldaja ettepanekut kohustada K.A pöörduma vabaduses psühhiaatri vastuvõtule, vähendamaks uue kuriteo riski seoses emotsionaalse seisundiga.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.