Kohtulahend

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Marek Mitti kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabaduskaotusliku karistuse kandmise ajal ei ole Marek Mitti peresuhted katkenud. Kinnipeetava ema elab ja töötab Soomes, suhtlus pojaga toimub telefoni teel. Soomes elab ka Marek Mitti õde. Vabanemisel on Marek Mittil elukoht XXX. Kinnipeetava ema on nõus jätkuvalt tasuma korteri kulud ja pidama poega üleval kuni viimane on suuteline ise oma eluga majanduslikult toime tulema. Vabanemisel soovib Marek Mitt jätkata tegevust 2012 a juulis omandatud lammutustöödega tegelevas ettevõttes OÜ XXX. 2012 aastal ettevõttel väidetavalt tööpakkumisi nappis ja vestlustel tunnistas Marek Mitt majanduslikke raskusi. Kohtutäituritel on menetluses 16 täitetoimikut, tasumata nõudeid on alates 2003 aastast. Juhul, kui OÜ XXXmajandustegevus jätkub, peab süüdimõistetu kriminaalhooldusele määratuna leidma võimalused töötamiseks Eestist lahkumata. Marek Mitt taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Prokuröri abi Veera Kremez edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokurör ei toeta Marek Mitti ennetähtaegset vabanemist. M. Mitti on kriminaalkorras karistatud kokku kuuel korral. Praegust karistust kannab varguse eest. Marek Mitt tegi minimaalseid pingutusi kriminaalhoolduse kontrollnõuete järgimiseks. Samuti lahkus ta kahel korral Eesti territooriumilt katseaja esimestel kuudel saamata selleks eelnevalt luba kriminaalhooldajalt. Selline käitumine näitab väga selgelt ükskõikset ja vastutustundetut suhtumist kriminaalhooldusesse, mistõttu tema ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Korduv karistatus viitab kriminaalsetele hoiakutele. Ennastõigustav suhtumine õigusrikkumisse. Endiselt on oht, et M. Mitt võib lahkuda välismaale, mistõttu ei oleks võimalik kriminaalhooldust läbi viia. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Võttes arvesse ülaltoodud asjaolusid, leiab, et isiku ennetähtaegne vabastamine oleks ennatlik, see ei oleks kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kaitsja taotleb kohtuistungil M. Mitti vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Isikul on olemas lähedaste toetus, vanglas on M. Mitt käitunud hästi. Vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud M. Mitti ja kaitsja arvamuse, leiab, et M. Mitti võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik M. Mitti isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on kriminaalkorras korduvalt karistatud, praegust karistust kannab M. Mitt varguse eest. Kuna esitatud materjalide kohaselt on kuritegude toimepanemise soodusteguriks olnud alkoholi tarvitamine, arvestab kohus M. Mitti kohtuistungil avaldatud tahtega enam alkoholi mitte tarvitada, nõustudes pöörduma ka vastavale ravile. Ka vangla iseloomustuses on välja toodud, et M. Mittil on motivatsioon alkoholitarvitamisest loobumiseks olemas. Seda, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole, kinnitab kohtu hinnangul ka M. Mitti osalus sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, samuti korrektne käitumine vanglas, kuna distsiplinaarkaristused M. Mittil puuduvad. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud reeglite täitmise vajalikkust ning on suuteline kehtivaid norme järgima. Kuna kinnipeetava karistusaja lõpuni on vähem kui 5 kuud vangistust, võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele 1-aastase katseajaga kohaldada tema üle

käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas M. Mittile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholi tarvitamisest. Pärast vabanemist on M. Mittil olemas ka kindel elukoht ning ema toetus. Positiivsena käsitleb kohus ka kriminaalhooldusametniku arvamuses märgitut, mille kohaselt kinnipeetava ema on nõus jätkuvalt tasuma korteri kulud ja pidama poega üleval kuni viimane on suuteline ise oma eluga majanduslikult toime tulema. Nimetatu on vajalik, kuna kohtul puuduvad tõsikindlad andmed kinnipeetava töökoha kohta Eestis, mis garanteeriks püsiva sissetuleku ning välistaks edasised rikkumised rahalise kasusaamise eesmärgil. Kuna M. Mitti karistus pöörati täitmisele kontrollnõuete rikkumise tõttu, arvestab kohus ka vangla iseloomustuses märgitut, et varasemalt on M. Mittil olnud kriminaalhoolduse all rikkumisi, kuid nüüdseks leiab, et kriminaalhooldus võiks inimesi aidata, on valmis täitma käitumiskontrolli nõudeid. On oluline, et kinnipeetav on mõistnud kriminaalhoolduse vajalikkust ning avaldanud valmisolekut kriminaalhooldusnõuete järgimiseks. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. M. Mitti ennetähtaegset vabastamist toetab ka Vangla.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.