Aleksandr Boldõrev süüdistuses KarS § 424 järgi üldmenetluses
Apelleeritud kohtuotsus
Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 27. novembri 2013 otsus
Apellatsiooni esitaja
Aleksandr Boldõrevi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Aivar Kello
Prokurör
ringkonnaprokurör Sirle Melk
Süüdistatav
Aleksandr Boldõrev elukoht: XXX, isikukood: 35407142719, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: vene keel, haridus: keskharidus, töökoht: OÜ XXX , turvatöötaja, karistatus: varem kriminaalkorras ja väärteokorras karistamata, tõkend: ei ole kohaldatud
Kaitsja
vandeadvokaadi vanemabi Aivar Kello
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada osaliselt Tartu Maakohtu 27.11.2013 otsus mõistetud lisakaristuse osas.
2.Teha tühistatud osas uus otsus ja KarS § 50 lg 1 alusel võtta Aleksandr Boldõrevilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolm) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest.
3.Muus osas jätta Tartu Maakohtu otsus muutmata.
4.Aleksandr Boldõrevi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Aivar Kello apellatsioon rahuldada osaliselt.
5.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo In Jure kaudu 144,00 (ükssada nelikümmend neli) eurot, sealhulgas käibemaks 24,00 (kakskümmend neli) eurot, vandeadvokaadi vanemabi Aivar Kellole tema poolt Aleksandr Boldõrevile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6.KrMS § 185 lg 1 alusel jätta punktis 5 nimetatud menetluskulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Esimese astme kohtu otsuse sisu
1.Tartu Maakohtu 27.11.2013 otsusega mõisteti Aleksandr Boldõrev süüdi KarS § 424 järgi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvati karistusaja hulka A. Boldõrevi kinnipidamise aeg 07.09-09.09.2013, s.o kolm päeva, ja lõplikuks karistuseks mõisteti 5 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 73 ei pöörata mõistetud karistust täielikult täitmisele, kui A. Boldõrev ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti A. Boldõrevilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 9 kuuks.
2.A. Boldõrevi süüdistatakse selles, et tema 07.09.2013 kella 17:44 paiku juhtis Tartu linnas Sõpruse puiestee maja number 2 vahetus läheduses alkoholijoobes mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX , alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,78 milligrammi ühe liitri kohta. A. Boldõrev rikkus kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 järgi loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. A. Boldõrev pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis.
3.Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, asus seisukohale, et A. Boldõrevi süü KarS § 424 järgi on leidnud tõendamist. Maakohus tugines selles järgnevale.
3.1.Maakohtus asus seisukohale, et on leidnud tõendamist A. Boldõrevi poolt süüdistuses toodud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine seisundis, kus alkoholisisaldus tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli enam kui 0,75 mg. Seega oli ta mootorsõidukit juhtides joobeseisundis, milline tegevus kujutab endast KarS § 424 sätestatud kuriteo objektiivset koosseisu.
3.2.Maakohus leidis, et subjektiivsest küljest pani A. Boldõrev KarS § 424 sätestatud kuriteo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Süüdistatava ütlustest nähtuvalt oli ta kõnesoleval päeval viina tarvitanud ning kui ta pärast kella 14:00 koju läks, siis palus naine tal alkoholilõhnade tõttu kodust lahkuda. Enne seda oli süüdistatav jõudnud uinumiseks sisse võtta 2 unerohtu, kuid lahkus siis kodunt. Järgmisena mäletab ta, kuidas teda autost välja tiriti ja seejärel
politseiautosse viidi. Vahepealset aega, sealhulgas autorooli istumist, sõitmist ja avarii tekitamist, süüdistatav enda sõnul ei mäleta. Maakohus leidis, et vaatamata sellele, et A. Boldõrev ei ole oma tegevust või selle motiive kohtus täpsemalt selgitanud, väites, et ei mäleta neid, siis saab eeltoodud andmeid silmas pidades siiski järeldada, et ta oli teadlik enda võimalikust joobest, kuna oli samal päeval eelnevalt viina tarvitanud ja seega pidi enne autorooli istumist vähemalt võimalikuks pidama, et on joobeseisundis ning sellises seisundis autot juhtima asudes paneb ta toime kuriteo. Nimetatud seisukohta kinnitavad kaudselt ka tunnistajate ütlused ning indikaatorvahendi- ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, mis kirjeldavad süüdistataval esinenud väliseid joobetunnuseid nagu häiritud reaktsioon ja koordinatsioon ning ebaadekvaatne olek. Seetõttu on alust järeldada, et süüdistatav pidi aru saama oma joobeseisundist ja sellest, et nimetatud seisundis mootorsõidukit juhtima asudes võib ta toime panna kuriteo, kuid vaatamata sellele otsustas ta siiski autorooli istuda ja seda juhtima asuda. Maakohtu hinnangul ei anna mingisugust alust arvamaks, et süüdistatava tegevus ei oleks olnud tahtlik, ka asjaolu, et enda sõnul ta vastavaid sündmusi enam ei mäleta. Isiku süü hindamisel on oluline just tema meelestatus ja võimalik arusaamine teost selle toimepanemise ajal, mitte niivõrd see, kas ta on ka hiljem võimeline oma käitumist ja selle motiive selgitama.
3.3.Maakohus ei ole tuvastanud A. Boldõrevi puhul õigusvastasust ja süüd välistavate asjaolude esinemist, mistõttu tuleb ta KarS § 424 järgi süüdi tunnistada.
3.4.Karistuse mõistmisel arvestas maakohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud karistusena rahaline karistus või kuni 3-aastane vangistus, seejuures KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista vaid siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse 30 kuni 500 päevamäära. KarS § 45 lg 1 kohaselt on kuriteo eest mõistetava vangistuse alammäär 30 päeva. Lisaks põhikaristusele võib kohus kohaldada süüdlasele ka lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kuni 3 aastaks.
3.4.1.A. Boldõrevi ei ole varem kriminaal- ega väärteokorras karistatud. Käesolevas asjas ei ole kohus tuvastanud tema suhtes karistust raskendavate asjaolude esinemist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema puhtsüdamlikku kahetsust vastavalt KarS § 57 lg 1 p 3.
3.4.2.A. Boldõrevi süüd iseloomustavate asjaoludena tuleb esmalt arvestada sellega, et tegu oli toime pandud laupäeval õhtusel ajal veidi enne kella 18:00 Tartu linnas tavapäraselt suhteliselt tiheda liiklusega teelõigul. Samuti on oluline märkida, et juba süüdistatava avariile eelnev käitumine oli üldohtlik ja tähelepanuväärne, kuna kaasliiklejad seda märkasid ja pidasid vajalikuks talle järele sõita ning politseisse teatada. Samuti realiseeris A. Boldõrev enda erilise ohtlikkuse ka seeläbi, et ta oma ebaadekvaatse oleku tõttu pani toime avarii, milles said kahjustada nii tema enda kui kaasliikleja vara. Kuigi antud juhul kaasnes liiklusõnnetusega vaid materiaalne kahju, siis oleks, arvestades süüdistatava käitumise kirjeldust, tagajärjed võinud olla oluliselt raskemad ning ohus olid kõigi kaasliiklejate elu ja tervis.
3.4.3.Maakohus asus seisukohale, et kuigi süüdistatava joove ei olnud märkimisväärselt suur, ületades vähesel määral kuriteokoosseisuks vajaliku joobeseisundi alammäära, siis tema tegelik seisund oli ebatavaliselt ebaadekvaatne ja märksa tõsisem kui seda joobe suuruse
põhjal tavapäraselt arvata võiks, kuna tunnistajate ütlustest nähtuvalt esinesid tal tugevad liikumis- ja arusaamishäired. Süüdistatav ise kinnitas, et ei mäleta mootorsõiduki juhtimisest ega liiklusõnnetuse põhjustamisest midagi, kuna oli eelnevalt ka unerohtu võtnud. Maakohus leidis, et eelkirjeldatu näitab ilmekalt süüdistatava tegevuse suurt ohtlikkust liikluses täiesti ebaadekvaatse käitumise läbi ning iseloomustab koos reaalselt põhjustatud kahjuga tema süü suurust.
3.4.4.Maakohus märkis, et eeltoodut arvestades ei ole põhjendatud mõista A. Boldõrevile karistust sanktsiooni kergema karistusliigina, s.o rahalise karistusena. Samuti on karistuse liigi valikul oluline arvestada seda, et süüdistatava ütluste kohaselt on tema igakuine sissetulek ligikaudu 300 eurot, millest tuleb teha ka kulutused korteri ülalpidamisele ning rahalise karistuse maksmiseks tuleks tal ilmselt laenu võtta. Samuti tuleks rahalise karistuse kõrvalt tal tasuda ka kohtuotsusega välja mõistetavaid menetluskulusid. Seega seaks rahalise karistuse mõistmine süüdistatava ilmselgelt majanduslikult raskesse olukorda ega täidaks karistuse mõistmise eesmärke.
3.4.5.Maakohus leidis karistuse mõistmisel, et arvestades järgmisi asjaolusid nagu süüdistatava süü suurus, temal varasemate karistuste puudumine ja kergendava asjaolu esinemine kahetsuse näol, samas aga arvestades ka kuritegeliku käitumise tagajärgi avarii näol, ning ka karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke laiemalt, ei ole põhjendatud mõista A. Boldõrevile vangistust sanktsiooni alammääras ja kohus peab põhjendatuks esmakordsel karistamisel isikule määrata, tavapärasest esmasest määratavast karistusest, oluliselt pikem karistuse tähtaeg. Kuna toimiku materjalidest nähtuvalt on A. Boldõrev olnud käesoleva kriminaalasjaga seoses 07.09-09.09.2013 ka kahtlustatavana kinni peetud, siis tuleb nimetatud aeg arvata KarS § 68 lg 1 alusel tema karistusaja hulka.
3.4.6.Maakohus on seisukohal, et arvestades süüdistatava poolt kuriteo toimepanemise asjaolusid, tema isikut ning varasemate karistuste puudumist ei ole vajalik ega otstarbekas pöörata A. Boldõrevile mõistetavat vangistust koheselt täitmisele, vaid on põhjendatud jätta vangistus KarS § 73 alusel tingimisi tema suhtes kohaldamata. Maakohtu hinnangul ei ole vangistuse reaalne täitmisele pööramine või ka osaline täitmisele pööramine karistuse eesmärkide täitmiseks käesoleval juhul vajalik ega ka põhjendatud ning süüdistatavale tuleb anda võimalus edasise õiguskuulekuse näitamiseks katseajal, mis on põhjendatud määrata, arvestades varasemate karistuste puudumist, süüdistatavale seaduses ettenähtud minimaalmääras.
3.4.7.Arvestades süüdistatava poolt toimepandud kuriteo ohtlikkust, selle tagajärgi ja süüd iseloomustavaid asjaolusid leidis maakohus, et on põhjendatud kohaldada A. Boldõrevi suhtes ka lisakaristust juhtimisõiguse äravõtmise läbi. Maakohus märkis, et lisakaristuse kohaldamisel tuleks arvestada konkreetse isiku ohtlikkust tulevikus ja kaaluda ohtu tema poolt edaspidi toime panna uusi samalaadseid rikkumisi. Lisakaristuse läbi on oluline mõjutada just konkreetset isikut mitte käituda sarnaselt tulevikus, tema distsiplineerimine ning temast tuleneva ohu elimineerimine. Seega tuleb maakohtu hinnangul lisakaristuse kohaldamisel eelkõige lähtuda kuriteo toime pannud isikust ning alles seejärel teost ja süü suurusest, mis on oluline lisakaristuse piiride seadmisel seeläbi, et mõistetav karistus ei tohiks ületada isiku süü suurust.
3.4.8.A. Boldõrevi puhul on tegemist varem karistamata isikuga ning toimikus puuduvad viited sellele, et joobeseisundis mootorsõiduki juhtimisega oleks süüdistataval esinenud probleeme ka enne käesolevalt käsitletavaid sündmusi. Kui isegi vaadata iseloomustava
materjalina tema kustunud väärteokaristusi, siis ei ole olnud varem tegemist kordagi samaliigiliste rikkumistega, mis oleks seotud joobes juhtimisega. Isikul ei ole maakohus tuvastanud käesoleval ajal kalduvust liialdada oluliselt alkoholiga või panna toime liiklusrikkumisi. Seega ei saa järeldada, arvestades ka tema puhtsüdamlikku kahetsust ja tema vanust, et tema puhul oleks oluline oht, et ta jätkaks samalaadseid rikkumisi. Käesolevate sündmuste ajal oli A. Boldõrev alkoholi tarvitanud seetõttu, et oli just matnud oma sõbra. Oma tegu süüdistatav kahetseb, mõistab selle ohtlikkust ning on enda sõnul ka vajalikud järeldused teinud. Maakohus leidis, et eeltoodu põhjal ei ole alust arvata, et mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine oleks süüdistatavale iseloomulik käitumismuster, vaid pigem on alust arvata, et tegemist oli ühekordse juhtumiga, millele järgnev kriminaalmenetlus on temale praeguseks juba teatavat õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud. Tagamaks aga sellise mõju kinnistumise ning lähtudes süüdistatava poolt toime pandud teo ohtlikkusest, sealhulgas ka ohu realiseerumisest avarii tekitamise läbi, süüdistatava süü suurusest, peab maakohus siiski vajalikuks A. Boldõrevi suhtes lisakaristuse kohaldamist, mis oleks sanktsiooni alammäärast suurem, kuid jääks veidi alla sanktsiooni esimese kolmandiku ülempiiri, arvestades süüdistatavast edaspidiselt tuleneva eeldatava ohu pigem vähest tõenäosust.
3.4.9.Maakohus ei tuvastanud antud juhul ühtegi asjaolu, mis lisakaristuse kohaldamist välistaks või muudaks selle kohaldamise lisakaristuse mõju ja eesmärki arvestades ebaproportsionaalseks. Kuigi süüdimõistetu avaldas maakohtu istungil, et tal on töövõimetus seoses jalaprobleemidega, siis ei saa sellest järeldada, et juhtimisõigus oleks talle vajalik seoses liikumispuudega. Süüdimõistetu enda sõnul on juhtimisõigus talle vajalik pigem seoses töötamisega selleks, et autoga objekte valvamas käia. Maakohtu hinnangul ei saa aga nimetatud põhjendust lugeda piisavaks, et jätta lisakaristus seetõttu kohaldamata.
3.5.Lõpetuseks on maakohtus pidanud oluliseks märkida, et on üldteada, et kohus peab kohut pidades olema muuhulgas ka õiglane ja näima sellisena ka kõigile ümbritsevatele. Oluline on käesoleval juhul märkida, et karistuse mõistmisel, sealhulgas ka lisakaristuse kohaldamisel, peab kohus, lisaks konkreetsest teost ja isikust tulenevatele asjaoludele, jälgima ka kohaldatava kohtupraktika ühetaolisust. See tähendab, et sarnaste eelandmetega isikute ja samaliigiliste tegude puhul tuleb lähtuda samasugusest karistusvalikust, et mitte kohelda süüdistatavaid ebavõrselt. Selles väljendub ka kohtu õiglus – kohelda inimesi sarnaselt. Pikaaegse väljakujunenud kohtupraktika jooksul on mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest mõistetavate karistuste osas kujunenud selge ühetaoline praktika, mida senini ei ole kõrgema astme kohtud ka ümber hinnanud. Sel põhjusel ei saa eeldada, et kohus ootamatult ja järsult oma seisukohti muudaks karistuste olulise suurendamise suunas, ilma, et tal esineks sellele mingisuguseid mõjuvaid põhjendusi nagu näiteks seaduse muudatus või Riigikohtu vastav seisukoht, millest alamaastme kohtul tuleb lähtuda. Maakohus möönis, et arvestades käesoleva kuriteo sagedast korduvus Eesti ühiskonnas on mõistetav, et läbi süüdlastele mõistetavate karistuste tuleb anda üldsusele hukkamõistev hinnang sellisele käitumisele, kuid seda ei ole põhjendatud teha läbi kohtupraktika ootamatu ja olulise raskemaks muutmise tulenevalt väljastpoolt etteantavatest mõjutustest. Maakohtu hinnangul rikuks nimetatud viisil otsuste langetamine ilmselgelt süüdistatavate võrdse kohtlemise printsiipi ja õiguse ühetaolise kohaldamise põhimõtet, mis ei ole aktsepteeritav ega ka põhiseaduspärane käitumisviis. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu
4.Maakohtu 27.11.2013 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja, taotledes maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega vähendatakse nii põhi- kui ka
lisakaristust. Apellandi hinnangul on karistus ja lisakaristus liialt ranged. Apellandi seisukohad on järgnevad.
4.1.Kaitsja toob välja, et A. Boldõrevile mõistetud karistus on liiga range ning ei vasta väljakujunenud kohtupraktikale. Kuni viimase ajani oli kohtupraktika analoogsetes asjades kolm kuud vangistust tingimisi kolme aastase katseajaga ilma kontrollnõueteta ning juhtimisõigus võeti ära kolmeks kuuks. Selline järsk muutus kohtupraktikas pole millegagi põhjendatav.
4.2.Apellant leiab, et maakohtu mõttekäik karistuse mõistmise osas on pigem emotsionaalne ja ei ole millegagi põhjendatav. Niimoodi karistuse mõistmisele läheneda ei tohiks. Kohtul on loomulikult õigus karistuse mõistmisel tugineda ka oma siseveendumusele, kuid mitte oletustele. Apellant ei usu, et on õige võtta karistuse mõistmisel arvesse nädalapäeva ja kellaaega, millal süüdistatav alkoholijoobes autot juhtis. Nendele asjaoludele tuginemine on ilmselgelt oletusliku olemusega.
4.3.A. Boldõrev kahetseb oma tegu. Maakohtus oli ka juttu sellest, et A. Boldõrev töötab erinevatel objektidel valvurina (öövahina). Tal on vaja sõita nendele objektidele ning talvisel ajal on auto talle valvuriputkaks. Seega juhtimisõiguse äravõtmine pikaks ajaks hakkab tema elu tublisti segama. Apellant on seisukohal, et A. Boldõrevi karistamine sellistel asjaoludel on liialt range. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5.Tartu Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonis esitatud seisukohtadega ning uurinud kriminaalasjas kogutud tõendeid nende kogumis, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt mõistetud lisakaristuse määra osas. Muus osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning ei kuulu muutmisele. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on oma otsuses igakülgselt analüüsinud A. Boldõrevile mõistetud karistust ning põhjendatult leidnud, et lisaks põhikaristusele tuleb kohaldada ka lisakaristust. Ringkonnakohus leiab, et tuleb ümber vaadata lisakaristuse suurus. Ringkonnakohus nõustub muus osas maakohtu järeldustega ning vastavalt KrMS § 342 lg 3 p-le 1 ei pea vajalikuks kohtuotsuses toodud põhjendusi käesolevas otsuses täielikult korrata. Vastuseks apellatsioonis esitatud seisukohtadele märgib ringkonnakohus järgnevat.
5.1.Menetlusõigusest tulenevalt kohus märgib, et apellatsioonimenetlus ei ole sama asja teistkordne käsitlemine teises kohtukoosseisus, vaid eelkõige esimese astme kohtu tegevuse kontrollimine apellatsiooni piires (RKKKo nr 3-1-1-115-04). Seega ei pea ringkonnakohus oma otsuses andma vastuseid kõigile apellatsioonis toodud väidetele, millele maakohtu otsuses on ammendavalt ja põhistatult vastatud ning millega ringkonnakohus nõustub (RKKKo-d nr 3-1-1-23-11, p 18; nr 3-1-1-92-11).
5.2.KrMS § 331 lg 2 arutab ringkonnakohus kriminaalasja apellatsiooni piires ja ringkonnakohtu pädevuses on lahendada kriminaalasju üksnes siis, kui kohtumenetluse pool on seda apellatsioonis taotlenud (RKKKo nr 3-1-1-54-12). KrMS § 331 lg-tes 2 ja 4 sätestatud ringkonnakohtu pädevuse piirang on oluline süüdistatava kaitseõiguse tagamise seisukohalt, sest süüdistatavalt ei saa eeldada valmisolekut süüdistuse oponeerimiseks apellatsioonis vaidlustamata küsimustes (RKKKo nr 3-1-1-31-11).
5.3.Ringkonnakohus analüüsib üksnes karistuse mõistmise põhjendatust, kuna apellatsioonis vaidlustatakse üksnes põhi- ja lisakaristuse suurusi. Maakohtus leidis kinnitust, et A. Boldõrev juhtis 07.09.2013 kella 17:44 paiku joobeseisundis mootorsõidukit. A. Boldõrev on toime pannud kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 424 järgi, mille üle käesoleval hetkel vaidlust ei ole. A. Boldõrev tunnistab oma süüd ning kahetseb tehtut.
6.Kaitsja nii maakohtus kui ka oma apellatsioonis toob välja, et mõistetud karistus on liiga range ning selline karistus ei vasta väljakujunenud kohtupraktikale.
6.1.KarS § 56 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 424 järgi mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. KarS § 50 lg 1 kohaselt mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest võib süüdimõistetule või süüdlasele kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks kohtu poolt; väärteo korral kuni üheks aastaks kohtu või kohtuvälise menetleja poolt seaduses sätestatud juhtudel.
7.Ringkonnakohus nõustub üldjoontes maakohtu otsusega karistuse kohaldamise osas ning märgib järgnevat.
7.1.Kaitsja on seisukohal, et kohtu mõttekäik karistuse osas on emotsionaalne ja ei ole sellisel kujul millegagi põhjendatav. Ringkonnakohus on aga seisukohal, et maakohus on põhjalikult analüüsinud A. Boldõrevile mõistetavat karistust, tuues välja nii põhi- kui ka lisakaristuse kohaldumise põhjendused, arvestades kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdistatava majanduslikku olukorda ning vahi all viibimise aega. Kaebaja väide, et karistuse mõistmine põhineb emotsioonidel, on alusetu. Isegi kui möönda, et laupäeval kella 18:00 paiku ei ole Tartus Sõpruse pst liiklus tihe, siis üksnes see asjaolu ei anna alust otsuse muutmiseks karistuse osas. Asjaolu, et isik joobeseisundis asub mootorsõiduki rooli, on piisav, et muuta süüdistatava tegevus üldohtlikuks kogu ühiskonnale ning karistuse mõistmisel tuleb sellega arvestada.
7.2.Kaitsja toob apellatsioonis välja, et A. Boldõrevi ei ole varasemalt kriminaal- ega väärteokorras karistatud. Ka maakohus on sellele oma lahendis korduvalt tähelepanu pööranud (tl 57; 59). Seega on alusetu kaitsja väide justkui maakohus ei oleks arvestanud otsuse tegemisel isiku varasemat elukäiku. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et KarS § 56 lg 1 alusel on karistamise aluseks isiku süü, arvestades kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvid. Sellest tulenevalt ei ole karistuse mõistmise aluseks üksnes eelnev karistatus, vaid tuleb arvestada ka muid KarS § 56 välja toodud tegureid.
7.3.Apellatsioonis on juhitud ringkonnakohtu tähelepanu asjaolule, et A. Boldõrevi joove oli vaid 0,03 mg/l rohkem kui kriminaalasja algatamiseks on vajalik. Ringkonnakohus selgitab, et sellest tulenevalt on maakohus mõistnud A. Boldõrevile karistuse ka sanktsiooni keskmisest
määrast madalamas ulatuses, võttis seda karistuse kujunemisel arvesse. Siinkohal vajab rõhutamist asjaolu, et kuigi alkoholisisalduseks A. Boldõrevi väljahingatavas õhus mõõdeti 0,78 mg/l, kriminaalvastutus algab 0,75-st mg/l, siis käesoleval juhul muudab A. Boldõrevi tegevuse tunduvalt ohtlikumaks tõsiasi, et ta tarvitas koos alkoholiga ravimeid, mille tulemusel oli tema seisund raskem, kui tõendusliku indikaatorivahendi tulemust vaadates (tl 20). Ka A. Boldõrev ise väljendas korduvalt maakohtu istungil (tl 18; 19), et ta ei mäleta toimunud sündmusi. Seega on alusetu kaitsja väide justkui kriminaalkaristuse aluseks olevat rikkumist peaaegu ei olegi.
7.4.A. Boldõrevile mõistetud põhikaristust ei ole võimalik vähendada. Kaitsja märgib, et selline karistus on liiga range ning ei ole kooskõlas senise kohtupraktikaga, kus kuni käesoleva ajani analoogsetes asjades mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust tingimisi 3 aasta pikkuse katseajaga ilma kontrollnõueteta ning juhtimisõigus võeti ära kolmeks kuuks. Maakohus on selgitanud, et arvestades A. Boldõrevi toimepandud tegu ning isiku süüd, ei ole põhjendatud mõista karistust sanktsiooni kergema karistusliigina. Samuti ei ole arvestades süüdistatava igakuist sissetulekut mõistlik mõista rahalist karistust, kuna isikul puuduvad vahendid selle tasumiseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et ka ei esine A. Boldõrevi teos selliseid asjaolusid, mis annaks alust süüdistatava süü suuruse ülevaatamiseks ja selle arvelt põhikaristuse vähendamiseks.
7.5.Kaitsja on seisukohal, et lisakaristuse mõistmine ei ole kooskõlas kohtupraktikaga ja karistus on liiga range. Ringkonnakohus peab siinjuures vajalikuks märkida, et kohtupraktikas on asutud seisukohale, et süüpõhimõtte kohaselt on iga isiku süü individuaalne ja ainult süü saab määrata isikule mõistetava karistuse liigi ja määra, sh kohaldatava lisakaristuse määra. Ühiskonna turvalisuskaalutluste arvestamine KarS § 56 lg 1 nimetatud preventsioonide raames ei ole siiski vastuolus süüpõhimõttega. Asjaolu, et mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis kuulub raskete liiklusõnnetuste levinud põhjuste hulka, ei saa endaga kaasa tuua KarS § 50 ette nähtud juhtimisõiguse äravõtmise mehaanilist kohaldamist sellistel kriminaalpoliitilistel kaalutlustel, mis ei ole mahutatavad KarS § 56 lg 1 nimetatud karistuse mõistmise aluste alla. Lisakaristuse kohaldamist peab kohus kaaluma ja põhjendama. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on arvestanud lisakaristuse mõistmisel märgitud asjaolusid ning on põhjendatult kohaldanud lisaks põhikaristusele ka lisakaristust.
7.6.Apellatsioonis on asutud seisukohale, et seoses A. Boldõrevi töötamisega erinevatel objektidel valvurina (öövahina), on tal vaja sõita objektidele ning talvisel ajal on auto talle valveputkaks, seega juhtimisõiguse äravõtmine pikaks ajaks hakkab A. Boldõrevi elu tublisti segama. Kaebaja viitab kaudselt apellatsioonis KarS § 50 lg-le 2. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Maakohtu istungil (tl 19) avaldas A. Boldõrev, et tal on seoses jalaga määratud 50% töövõimetukaotus ja sellega seoses pension. A. Boldõrev on avaldanud kohtule, et tal puudub vajadus invasõidukit kasutada, töö ei nõua temalt sõiduki juhtimist. Autot on vaja tal üksnes tööle ja tagasi sõitmiseks ning autos istumiseks ja valvamiseks. Samuti ei ole maakohtus tuvastatud, kas A. Boldõrevi väidetav puue on ettenähtud korras tuvastatud. Ringkonnakohus järeldab sellest, et A. Boldõrevil puudub vältimatu vajadus kasutada mootorsõidukit liikluspuude tõttu. Isegi kui jaatada seda, siis Riigikohus on asunud seisukohale, et ülalmainitud säte teeb sõnaselge erandi isikute osas, kes juhivad mootorsõidukit joobeseisundis (RKKKo nr 3-1-1-91-07). Ei esine ühtegi asjaolu, mis takistaks lisakaristuse kohaldamist.
7.7.Ringkonnakohus nõustub aga kaitsjaga, et A. Boldõrevile mõistetud lisakaristus on liiga range. Kuna lisakaristuse mõistmisel tuleb arvesse võtta samuti KarS § 56 lg 1 toodut, siis ringkonnakohus leiab, et arvestades toimepandud kuriteo ohtlikkust, selle tagajärgi ja süüd iseloomustavaid asjaolusid, on põhjendatud võtta A. Boldõrevilt mootorsõiduki juhtimisõigus 3 kuuks. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu viidatud õiguskuuleka käitumise kinnistamiseks on piisav ka 3-kuuline juhtimisõiguse äravõtmine. Kuna A. Boldõrevi ei ole varasemalt sarnaste tegude eest ega kriminaal- või väärteokorras karistatud, isik kahetseb oma süüd, siis on ringkonnakohus seisukohal, et mõistetud lisakaristusega on võimalik käesoleval juhul karistuse eesmärke täita.
8.Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4 ja KarS § 50 lg 1 tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osaliselt lisakaristuse mõistmise osas, teeb tühistatud osas uue otsuse, millega võetakse A. Boldõrevilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 kuuks ja rahuldab osaliselt A. Boldõrevi kaitsja apellatsiooni.
9.A. Boldõrevi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi A. Kello esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks ja apellatsiooni koostamiseks 2 tundi, mille eest taotleb ta kaitsjatasu 144,00 eurot (sh käibemaks 24,00 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsjatasu suurus on põhjendatud ja rahuldab taotluse. KrMS § 185 lg 1 alusel jäävad menetluskulud riigi kanda.
Tiit Lõhmus
Paavo Randma
Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.