lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-10-5321/33

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudViru Maakohus Rakvere kohtumaja · 21.01.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number
1-10-5321/33
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
21.01.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
746
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-10-5321/8Viru Maakohus Narva kohtumaja19.04.20111-10-5321/66Viru Maakohus Narva kohtumaja07.01.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

21.01.2014, Rakvere kohtumajas

Kohtuasja number

1-10-5321

Kohtunik

Anu Ammer

Kohtuistungi sekretär

Kätlin Koidumäe

Prokurör

Ain Tali

Tõlk

Tatjana Šibajeva

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid Nikita Kondratievi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks NIKITA KONDRATIEV, isikukood: 38603093715, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 19.04.2011 ja lõpp 19.04.2015

Süüdimõistetu

RESOLUTSIOON

Jätta NIKITA KONDRATIEV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 18.12.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Nikita Kondratiev tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Nikita Kondratiev mõisteti süüdi Viru Maakohtu 19.04.2011 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ning talle mõisteti karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati talle mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning teda karistati vangistusega 4 (neli) kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust 22.09.2008 Viru Maakohtu poolt mõistetud karistuse, s.o 1 (üks) aasta vangistust, ja 08.12.2009 Viru Maakohtu poolt mõistetud karistuse, s.o 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõisteti 4 (neli) aastat vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 19.04.2011 ja lõpp 19.04.2015.

Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabanemist kriminaalhoolduse alla, kuna tõenäosus, et isik sooritab järgmise kahe aasta jooksul uue kuriteo on liiga suur, ühtlasi puudub kinnipeetaval kindel eluase ning ta ei soovi selle probleemiga tegeleda. Kohtuistung: Nikita Kondratiev taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Vabanedes võtab end kohe töötukassas arvele ning läheb tööle. Vabanedes sugulased aitavad, peale ema on olemas veel isa. Kinnipeetav avaldas, et kui ta tingimisi enne tähtaega välja saab, siis ta käib nagunii registreerimas ja on käitumiskontrolli all. Esimest korda on vanglas ning avaldas, et sai nüüd aru, mis koht on vangla ja ei soovi sinna enam sattuda. Kinnipeetav otsustas alkoholi- ja narkootikumide tarvitamise maha jätta. Kui vabaneb aastal 2015, siis ei ole tal kindlat elukohta. Prokurör Nikita Kondratievi vabastamist ei toetanud, leides, et kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad isiku ohtlikkusele. Kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga. Kohtumääruse põhjendused: Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Viru Vangla poolt koostatud iseloomustuse kohaselt kinnipeetaval puudub vabanedes elukoht. Kinnipeetav ei ole hetkel huvitatud elukohaküsimuse lahendamisest, kuna ei usu, et vabaneb. Kinnipeetav tegeleb elamiskoha küsimusega peale vabanemist. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kinnipeetaval puudub vabanedes kindel elukoht, siis ei ole võimalik elukoha puudumisel kriminaalhooldust teostada ning kinnipeetavat kontrollnõuetele allutada. Kohus leiab, et kriminaalhoolduse teostamise võimatus välistab vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Kinnipeetava puhul on täheldatud, et ta muutub alkoholijoobes agressiivseks ning kasutab vägivalda. Eelmise isikuvastase kuriteo sooritas isik alkoholijoobes. Vangistuses olles suunati isik sõltuvusega tegelevasse programmi „Eluviisitreening“. Sotsiaalprogrammi läbiviija sõnul rikkus kinnipeetav alatihti korda, oli ülbe, ei tunnistanud oma probleeme ja ei näinud seost alkoholi ja kuritegevuse vahel. Kohtul puudub veendumus, et isik suudaks täita kontrollnõuded, mis kohustavad teda mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume, nõuetekohaselt, kuna isik eitab enda alkoholiprobleemi ning ei ole näidanud, et soovib sõltuvusprobleemi osas midagi ette võtta. Kinnipeetav ei ole õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale Viru Maakohtu Narva kohtumaja 08.12.2009 kohtuotsusega antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, pannes katseajal toime uue varavastase kuriteo. Tegemist on varem neljal korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida isiku käitumist õiguskuulekuse suunas. Arvestades asjaolu, et isik on varasemalt kriminaalhooldusnõudeid rikkunud ning isikul puudub vabanedes kindel elu- ja töökoht ning soov muutuda, puudub kohtul veendumus, et kinnipeetav suudaks kriminaalhoolduse läbida nõuetekohaselt.

Lisaks on vangla poolt teostatud riskianalüüsi tulemustena leitud, et uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 62% (kõrge risk) ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 33% (keskmine risk). Kohus on seisukohal, et isik võib olla tulenevalt kõrgetest uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest ohtlik avalikkusele. Kohus nõustub prokuratuuriga, et ära kantud karistuse aeg on ebaproportsionaalselt lühike võrreldes süüdimõistetule kohtuotsusega mõistetud liitkaristusega – 4 aastat vangistust. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /digitaalselt allkirjastatud/ Anu Ammer kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.