Kohtulahend

Edasikaebamise kord Käesolevale määrusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. Asaolud ja menetluse käik Eha Muhhinat süüdistatakse selles, et tema, 07.03.1997 AS-i BLIG Jõhvi kontoris ankeetavalduses nr.12912 oma mehe- V. xx elukindlustuse lepingu sõlmimisel võltsis V. xx allkirja. Võltsitud ankeet-avalduse alusel vormistati 25.03.1997 V. xx elukindlustuse leping nr. 9733, mille alusel sai Eha Muhhina õiguse raha saamiseks mehe surma korral summas 20 000 EEK. Peale selle, Eha Muhhina, 11.03.1998.a. AS-i BLIG Jõhvi kontoris ankeet-avalduses nr. 013636 oma mehe- V. xx elukindlustuse lepingu sõlmimisel võltsis V.xx allkirja ja lepingu vormistamise korral oleks Eha Muhhina saanud õiguse raha saamiseks mehe surma korral summas 80 000 EEK. Nimetatud lepingu sõlmimine oli firma poolt keeldutud arvestades väga kõrget riski. Peale selle, Eha Muhhina, saanud keeldumise lepingu sõlmimiseks, pöördus 31.03.1998 päevasel ajal, oma tuttava xx xx poole, minnes viimase juurde koju aadressil: xxx, kes töötas AS-is EESTI KINDLUSTUS kindlustusagendina, vormistas oma mehe V. Muhhini elukindlustuse lepingu nr. P30000018523, millel võltsis V.xxx allkirja, ning mille alusel sai Eha Muhhina õiguse raha saamiseks mehe surma korral summas 100 000 EEK. Seega, nende ülaltoodud tegudega pani Eha Muhhina toime ametliku dokumendi võltsimise selle kasutamise eesmärgil, samuti teadvalt võltsitud ametliku dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi raha saamiseks, s.t kuriteo, mis on ettenähtud KrK § 186 järgi. Peale selle, Eha Muhhina, peale ametlike dokumentide võltsimist mehe V. xx elukindlustuse lepingutel, vastavalt summadele 20 000 EEK, 80 000 EEK ja 100 000 EEK, mille Eha Muhhina pidi mehe surma korral vastavalt sõlmitud lepingutele saama, kihutas oma venda- Alar Tähte toime panema V. xxx tahtlikku tapmist, ning 23.05.1998 kella 04.00 ajal, raudtee läheduses kaevanduse Tammiku ja mikrorajooni Iidla vahelisel alal, Jõhvi vallas, Ida-Viru maakonnas, pani Alar Täht toime V. Muhhini tahtliku tapmise eriti piinaval viisil. Seega, nende ülaltoodud tegudega pani Eha Muhhina toime kuriteo, mis on ettenähtud KrK § § 17 lg 5-101 p 1,7 järgi, s.o kallutas oma venda- Alar Tähte konkreetse kuriteo toimepanemiseleoma mehe V. xxx tahtlikule tapmisele, omakasu ajendil, toimepandud eriti piinaval viisil. Peale selle, Eha Muhhina, 29.05.1998 pöördus avaldusega AS-i EESTI KINDLUSTUS kindlustussumma väljamaksmiseks summas 100 000 EEK, seoses oma mehe V. xx surmaga, olles teadlik, et toime oli pandud tahtlik tapmine ja V.xx elukindlustuse leping on võltsitud.

Seega, nende ülaltoodud tegudega pani Eha Muhhina toime varalise õiguse või muu varalise kasu saamise pettuse teel, kui sellega põhjustati suur varaline kahju, s.t kuriteo, mis on ettenähtud KrK § 143 lg 2 p 1-1 järgi. Peale selle, Eha Muhhina, 02.06.1998 pöördus avaldusega AS-i BLIG kindlustussumma väljamaksmiseks summas 20 000 EEK, seoses oma mehe surmaga, olles teadlik, et toime oli pandud tahtlik tapmine ja V.xx elukindlustuse leping on võltsitud. Seega, nende ülaltoodud tegudega pani Eha Muhhina toime varalise õiguse või muu varalise kasu saamise pettuse teel, isiku poolt, kes on varem toime pannud käesoleva koodeksi §-s 143 ettenähtud kuriteo, s.t kuriteo, mis on ettenähtud KrK § 143 lg 2 p 2 järgi. Alar Tähte süüdistatakse selles, et tema, olles varem kohtulikult karistatud 20.12.1996 KohtlaJärve Linnakohtu poolt KrK § 197 lg 2 p 1,2 järgi vabadusekaotusega 1 aasta 6 kuud, karistus pole kustunud ega kustutatud, pani toime uue kuriteo, täpsemalt: Eelneval kokkuleppel oma õe- Eha Muhhinaga, Alar Täht, omakasu ajendil, raha saamise eesmärgil V. xx elukindlustuslepingu nr 9733 alusel summas 20 000 EEK ja kindlustuslepingu nr P30000018523 alusel summas 100 000 EEK, tahtliku tapmise eesmärgil, 23.05.1998 kella 04.00 ajal läks saatma koju oma õemeest V. xxx, kes elas aadressil: xxx, piki Tammiku kaevanduse ja Iidla jaama 24. ja 7. jaamavahelisel alal, Jõhvi valla territooriumil, Ida-Viru maakonnas, tahtliku tapmise eesmärgil, lõi uurimisel kindlakstegemata esemega, eriti julmal viisil mitmeid kordi V.Muhhinile pähe ja näkku, tekitades kooskõlas kohtuarstliku ekspertiisi aktile nr. 227 hulgaliselt haavu /koguses 14 tk./ näkku ja juustega kaetud pea piirkonda koljuluu ja peaaju olluse vigastustega: lahtise koljuluu-peaaju trauma, millega kaasnesid koljuluu luumurrud, põrutus ja peaaju olluse väljavalgumine, mille tekitamine elusale inimesele kuulub üliraskete kehavigastuste hulka nende tekitamise momendil, mis oli V. xx surma põhjuseks kohapeal. Jättes V.xx laiba sündmuskohale, põgenes Alar Täht sündmuskohalt. Seega, nende ülaltoodud tegudega pani Alar Täht toime tahtliku tapmise omakasu ajendil, eriti piinaval ja eriti julmal viisil, s.t kuriteo, mis on ettenähtud KrK § 101 p1,7 järgi. 25.02.2000 saadeti kriminaalasi nr 98170512 Ida-Viru Prokuratuuri prokuröri Indrek Rebase poolt Ida-Viru Maakohtusse. 05.03.2000 Ida-Viru Maakohtu määrusega anti Alar Täht kohtu alla süüdistatuna KrK § 101 p 1,7 järgi ja Eha Muhhina süüdistatuna KrK § 186, § 17 lg 5-101 p 1,7, § 143 lg 2 p 1-1, § 143 lg 2 p 2 järgi. 11.09.2000 Ida-Viru Maakohtu määrusega kuulutati Eha Muhhina tagaotsitavaks. Eha Muhhina asukoha kindlakstegemisel, tühistada tõkend- allkiri elukohast mittelahkumise kohta ning uueks tõkendiks valida-vahi all pidamine. Eha Muhhina peeti kinni 05.12.2013 (kinnipidamisprotokoll kd 4 lk 1). Tartu Ringkonnakohtu 30.12.2013 kohtumäärusega tühistati Ida-Viru Maakohtu 11.09.2000 tagaotsitavaks kuulutamise ja vahistamise määrus. Süüdistatav Eha Muhhina vabastati vahi alt. 09.12.2013 esitas Eha Muhhina kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban kohtule taotluse kriminaalmenetluse lõpetamise otsustamiseks KrMS § 199 lg 1 p 2 (KrMS § 5 lg 1 p 3, § 190 lg 1 p 4 ) alusel. 16.12.2013 esitasid Alar Tähe kaitsjad vandeadvokaat Aivar Pilv ja vandeadvokaat Urmas Kõrgesaar kohtule taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks kuriteo aegumise tõttu.

Menetlusosaliste seisukohad eelistungil Eha Muhhina kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban toetas oma taotlust kriminaalmenetluse lõpetamiseks Eha Muhhina suhtes kuriteo aegumise tõttu. Eha Muhhina ei taotle kriminaalmenetluse jätkamist rehabiliteerimise eesmärgil. Alar Tähe kaitsja vandeadvokaat Urmas Kõrgesaar toetas oma taotlust kriminaalmenetluse lõpetamiseks Alar Tähe suhtes seoses kuriteo aegumisega. Alar Täht ei taotle kriminaalmenetluse jätkamist rehabiliteerimise eesmärgil. Konkreetsemad põhjendused on kaitsjate kirjalikes taotlustes ( k 4 lk 10-12,41-43). Korraldaval kohtuistungil jäuid kaitsjad esitatud taotluste juurde. Prokurör leidis korraldaval kohtuistungil, et mõlema süüdistatava teod on aegunud. Põhjendusi esitatud ei ole.

Maakohtu seisukoht Kohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega, leidis, et Eha Muhhina kaitsja Arvo Suubani taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks kuriteo aegumise tõttu on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Alar Tähe kaitsjate Aivar Pilve ja Urmas Kõrgesaare taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks kuriteo aegumise tõttu põhjendatud ei ole ega kuulu rahuldamisele. E. Muhhinale ja A. Tähele on süüdistus esitatud mõrvas, E. Muhhinale on veel mitmes teise astme kuriteos. KarS § 5 lg 2 kohaselt on seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, tagasiulatuv jõud. Sama paragrahvi lõikest 3 tuleneb, et seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu. KrK § 53 lg 1 p 3 sätestab, et isikut ei või võtta kriminaalvastutusele, kui tema poolt esimese astme kuriteo toimepanemisest on möödunud 10 aastat. KrK § 53 lg 2 ja 3 sätestavad, et aegumine katkeb, kui isik paneb enne aegumistähtaja möödumist toime uue kuriteo, ning aegumine peatub, kui isik on ennast uurimise või kohtu eest varjab. Seejuures ei või isikut kriminaalvastutusele võtta, kui kuriteo toimepanemisest on möödunud 15 aastat ja aegumine ei ole katkenud uue kuriteo toimepanemise tõttu. Samas mõeldi KrK kehtivuse ajal kriminaalvastutusele võtmise all kohtu alla andmist. Sellest tulenevalt on täiesti põhjendatud A. Tähe kaitsjate taotluses p 2.1.2 ( k 4 lk 42) toodud argument, et KrK kehtivuse ajal arvestati aegumist alates teo toimepanemisest kuni kohtu alla andmiseni ja sellest tulenevalt tuleb kodaldada KarS aegumise sätteid. Kaitsjad osutavad põhjendatult ka asjakohalele Riigikohtu praktikale. Kohus märgib, et KrK kehtivuse ajal võis tegu aeguda kuni kohtu alla andmiseni. Ida-Viru Maakohtu 05.03.2000 määrusega anti kohtu alla Alar Muhhin süüdistuses KrK § 101 p 1,7 järgi ja Eha Muhhina süüdistuses KrK § 186, § 17 lg 5-101 p 1,7, § 143 lg 2 p 1-1, § 143 lg 2 p 2 järgi.

E. Muhhinale ja A. Tähele süüskarvatud mõrv on toime pandud süüdistuse kohaselt mais 1998, Seega kohhtu alla andmise ajaks ehk kriminaalvastutusele võtmise ajaks ei ole möödunud isegi kaheaastane tähtaeg, rääkimata KrK § 53 lg 1 p 3 ettenähtud 10-aastast tähtajast. Seega on põhjendatud A. Tähe kaitsja seisukoht, et süüteo aegumise taotlemisel ei saa tugineda KrK-le ja pöörduda tuleb KarS regulatsioonile. Käesoleval hetkel reguleerib süüteo aegumist KarS § 81. KarS § 81 lg 1 p 1 kohaselt ei tohi isikut süüdi mõista kui esimese astme kuriteo toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud 10 aastat. KarS § 81 lg 5 pp 1-5 kohaselt, aegumine katkeb teatud menetlustoimingute tegemisega. KarS § 81 lg 6 kohaselt, kui kuriteo aegumine on katkenud, algab aegumine uuesti käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud menetlustoimingu tegemisest. Isikut ei tohi kuriteo toimepanemises siiski süüdi mõista ega karistada, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud kaesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust viie aasta võrra pikem aeg. Esimese astme kuriteo puhul tähendab see 15 aastat (10 +5). KarS 81 lg 7 p 1 sätestab, et süüteo aegumine peatub kahtlustatava või süüdistatava kõrvalehoidumisel kohtueelse või kohtuliku menetluse eest. KarS § 81 lg 8 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõike 7 pp 1,2 säetstatud juhtudel aegumine ei uuene, kui kuriteo toimepanemisest on möödunud 15 aastat. KarS § 81 lg 4 kohaselt jätkuva süüteo korral arvutatakse aegumise tähtaega viimase teo toimepanemisest. Vältava süüteo korral arvutatakse aegumise tähtaega vältava teo lõppemisest. Samas näeb KarS § 81 lg 2 et ei aegu süüteod inimsuse vastu, sõjasüüteod ning süüteod, mille eest on ettenähtud elauaegne vangistus. Kohus leiab, et KarS § 81 lg 8 ( ehk 15-aastane aegumise tähtaega) ei ole kohaldatav, kui esineb KarS § 81 lg 2 sätestatud süütegu. Antud juhul tegemist on süüteoga – mõrvaga, mille eest nii KrK kui ka KarS järgi võis ja võib isikule mõista eluaegne vangistus. Alar Tähte süüdistatakse KrK § 101 p 1,7 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises. KrK § 101 p 1,7 kuriteokoosseisule vastab KarS § 114 p 1,5 kuriteokoosseis. Seega, Alar Tähe toimepandud teod on jätkuvalt kuriteod. Eha Muhhinat süüdistatakse KrK § 17 lg 5- 101 p 1,7 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises. KrK § 17 lg 5- 101 p 1,7 kuriteokoosseisule vastab KarS § 22 lg 2- § 114 p 1,5 kuriteokooseis, Kohus jõuab järeldusele, et E. Muhhinale ja A Tähele süüksarvatud 1998 toimepandud mõrv (ehk tapmine raskendavatel asjaoludel) ei ole aegunud KrK § 53 ega KarS § 81 regulatsioonile tuginedes.

Teise astme kuriteod Eha Muhhinat süüdistatakse täiendavalt KrK § 186, § 143 lg 2 p 1-1 ja § 143 lg 2 p 2 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises. KrK § 186 kuriteokoosseisule vastab KarS § 344 lg 1 kuriteokoosseis, KrK § 143 lg 2 p 1-1, KrK § 143 lg 2 p 2 kuriteokoosseisule vastab KarS § 209 lg 2 p 1,2 kuriteokoosseis. Seega, Eha Muhhina toimepandud teod on jätkuvalt kuriteod.

Kuritegude viimane episood oli toime pandud 02.06.1998. KrK § 143 lg 2 p 1-1, § 143 lg 2 p 2 ja § 344 lg 1 järgi toimepandud kuriteod on KarS § 4 alusel teise astme kuriteod. Süüdistuses kirjeldatud 2. astme kuriteo toimepanemisest 5-aastane aegumistähtaeg oleks möödunud 02.06.2003. Jättes kõrvale süüteo aegumise katkemise ja peatumise, märgib kohus, et E. Muhhinale süüksarvatud teise astme kuriteod on aegunud, tuginedes KarS § 81 lg 8, kuna kuritegude toimepanemisest on igal juhul möödunud rohkem kui 15 aastat.

Kohtu meetmed KrMK § 5 lg 1 p 3 sätestab, et kriminaalmenetlus lõpetatakse, kui aegumistähtaeg on möödunud. KrMK § 190 lg 1 p 4 kohaselt teeb kohtunik kohtu korraldaval istungil määruse kriminaalasja lõpetamise kohta. KrMS § 199 lg 1 p 2 ja 262 p 3 sätestavad menetluse lõpetamise alust ja korda aegumise tõttu. Menetlus kriminaalasjas Alar Tähe (Täht) süüdistuses KrK § 101 p 1,7 järgi ja Eha Muhhina süüdistuses § 17 lg 5-101 p 1,7 järgi tuleb jätkata. Aegumise kohalödamiseks kohus õiguslikke aluseid ei ole tuvastanud. Kohus märgib, et kuni prokuratuur süüdistab isikuid mõrvas ehk teo toimepanemises, mille eest on seadusega ettenähtud karistusena võimalik eluaegne vangistus, ei ole kohtu arvates aegumine kohaldatav. Prokuratuur ei ole senini isikutele esitatud mõrva süüdistusest loobunud ega seda ümber kvalifitseerinud. Menetlus kriminaalasjas Eha Muhhina süüdistuses § 143 lg 2 p 1-1 ja § 143 lg 2 p 2 järgi tuleb lõpetada KrMK § 5 lg 1 p 3 ja KrK § 53 lg 3 alusel, sest on möödunud menetluse peatamisest tingitud kõige pikem aegumistähtaeg- 15 aastat. Seoses menetluse osalise lõpetamisega tuleb menetluskulud- kaitsjatasu 46,80 eurot- jätta riigi kanda.

(digitaalselt allkirjastud) Kohtunik Inna Kirsipuu Osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu määrusega.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.