Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
16. jaanuar 2014 Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-13-11660
Kohtukoosseis
Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau
Taotluse esitaja ja taotluse liik
Elena Troyanovskaya riigi Riigiprokuratuuri 29. oktoobri määruskaebuse esitamiseks
õigusabi taotlus 2013 määrusele
Juhindudes KrMS § 208 lg-st 1 ja RÕS § 7 lg 1 p-st 5 ja § 10 lg-st 5 jätta Elena Troyanovskaya taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri 29. oktoobri 2013 määruse vaidlustamiseks rahuldamata. RÕS § 15 lg 8 ja KrMS § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
Ravimeid, mis avaldaja arvates on näidustatud sinihappemürgituse korral, kiirabil kaasas polnud. Haiglasse avaldajat ei viidud.
olemasolu, on kriminaalmenetluse alustamine välistatud. Kõnealusel juhul ei esine kuriteoteates ega kaebuses Riigiprokuratuurile sellist informatsiooni, mis oleks käsitletav kriminaalmenetluse alusena. Karistusõigus peab isikutevahelisse suhetesse sekkuma alles olukorras, kus ei ole küllalt efektiivselt võimalik kaitsta oma õigusi muude õiguslike vahenditega. Kõnealusel juhul on kaebaja jaoks taolised vahendid olemas. Esmalt tuleb märkida, et J. Troyanovskaya kaebuse aluseks olevat sinihappemürgitust pole tal diagnoosinud keegi peale kaebaja enda. 10.10.2013 on tema tervist kontrollitud 2 erineva kiirabibrigaadi poolt (kokku 6 meedikut). Esimene kiirabi väljakutse registreeriti kiirabikaardi 67/3/8193 kohaselt kell 12.03, väljasõit 12.06 ja kohale saabumine 12.38. Protseduuridest teostati pulssoksümeetria, temperatuuri mõõtmine, veresuhkru määramine, kardiomonitooring. Kõik elulised näitajad oli normis. Diagnoositi ärevushäire. Ravimitest määrati valocordin-diazepam. Kiirabikaardist nähtuvalt põeb patsient C-hepatiiti, kuid regulaarselt ravimeid ei võta. Teine kiirabi väljakutse samal päeval (kaart 66/3/8206) registreeriti 15.18, väljasõit 15.18 ja kohale saabumine 16.00. Teostati samad protseduurid mis varem v.a kardiomonitooring. Elulised näitajad olid taas normis. Raviks määrati carbo activatus. Kaardil märkus, et muust ravist patsient keeldub. Samuti on fikseeritud, et teised moosi söönud isikud tunnevad ennast hästi. Taaskord kaardil viide psüühikahäirele. Informatsioon hilisematest väljakutsetest puudub, seda ei nähtu ka kaebusest. Eeltoodust nähtuvalt pole J. Troyanovskayal 10.10.2013 kahe erineva kiirabibrigaadi poolt diagnoositud ei sinihappemürgitust ega muud tervisehäiret (v.a psüühikahäire), ka puudus igasugune vajadus teda hospitaliseerida. Seega on välistatud ka kaebaja asetamine ja jätmine tema enda väidetud eluohtlikku seisundisse. Antud juhul puudub ka vajadus täiendavalt analüüsida KarS eriosa erinevaid süüteokoosseise, kuna materjalidest nähtuvalt ei ilme sotsiaaltöötaja T.K. ega kiirabibrigaadide liikmete tegevuses midagi kuritegelikku. Asjakohane pole ka kaebaja pretensioon selles nagu poleks ringkonnaprokuratuuri teates selgitatud selle edasikaebamise korda, kuna kriminaalmenetluse alustamata jätmise teates on sõnaselgelt kirjas „Vastavalt KrMS § 207 lg 2,3 sätestatule võib käesoleva teatise peale esitada kaebuse 10 päeva jooksul alates kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate saamisest Riigiprokuratuuri asukohaga Wismari 7 Tallinn 15188“.
5.1 RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatise kohaselt moodustab tema sissetuleku riigilt ja kohalikult omavalitsuselt saadav sotsiaaltoetus 84,37 eurot. Seega esineb formaalne eeldus riigi õigusabi andmiseks. 5.2 Lisaks majandusliku seisundi arvestamisele näeb aga riigi õigusabi seadus ette, et hinnata tuleb ka riigi õigusabist keeldumise aluseid (RÕS § 7). RÕS § 7 lg 1 p 5 järgi riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Taotlusest nähtuvalt soovib J. Troyanovskaya Riigiprokuratuuri määruse vaidlustamiseks saada õigusabi seetõttu, et ringkonnakohtule saab vastavalt KrMS § 208 lg-le 1 esitada määruskaebuse üksnes advokaadi vahendusel. Eelnevast menetlusest nähtub, et J. Troyanovskaya soovib saavutada kriminaalmenetluse alustamist selle tõttu, et tema arvates seadsid varjupaigataotlejate vastuvõtukeskuse sotsiaaltöötaja T.K. ja kiirabibrigaadi liikmed avaldaja elu ohtu. Hinnates J. Troyanovskaya kaebuse perspektiivikust rõhutab ringkonnakohus, et kriminaalmenetlust alustatakse KrMS § 193 kohaselt üksnes juhul, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad KrMS § 199 lg-s 1 sätestatud asjaolud. Kohtukolleegium leiab, et Riigiprokuratuuri kaebuse rahuldamata jätmise määruses on piisavalt põhjendatud, miks käesoleval juhul puudub alus J. Troyanovskaya kaebuse alusel kriminaalmenetluse algatamiseks. Ka ringkonnakohus leiab, et J. Troyanovskaya poolt esitatud kuriteoteates ei ole sedastatavad kuriteo tunnused, mistõttu kriminaalmenetluse alustamine on KrMS § 199 lg 1 p 1 kohaselt välistatud. Kuna ringkonnakohus jagab Riigiprokuratuuri määruses esitatud seisukohti, ei pea kohus vajalikuks neid siinkohal täiendavalt korrata, rõhutades vaid järgmist. 5.3 KarS § 123 objektiivne külg eeldab teise inimese eluohtlikku või tema tervist raskelt kahjustada võivasse olukorda asetamist ja jätmist. Selliseid asjaolusid Riigiprokuratuur asjakohaste dokumentidega tutvunult ei tuvastanud. Prokurör on tuvastanud, et avaldaja tervist kontrolliti 2 kiirabibrigaadi poolt, ent tal ei diagnoositud ei sinihappemürgitust ega muud tervisehäiret (v.a psüühikahäire) ning vajadus J. Troyanovskaya hospitaliseerimiseks puudus. Avaldajale anti juhised tervisliku seisundi normaliseerimiseks ning pelgalt inimese enda arvamus, et ta vajab hospitaliseerimist, ravi ei määra ja vajaduseta ei ole kiirabi kohustatud inimesele ravimeid andma. Asjaolu, et ringkonnakohtule esitatud taotluses leiab, et määrus on põhjendamatu, kuna prokurör annab hinnangu avaldajale meditsiinilise abi andmise kohta, omamata seejuures meditsiinilist haridust, ei päde. Tegemist on tõenditega, millest nähtub kuriteoteates avaldatud teo tehiolude kohta olulist informatsiooni, mis võimaldab menetlejal teha otsustuse kriminaalmenetluse ajendi ja aluste esinemise kohta. Kriminaalmenetluse alustamise otsus on diskretsiooniotsus ning sisaldab endas seetõttu kaalumist, kas esineb küllaldaselt andmeid, mis viitavad kuriteo tunnustele ja kas kuriteo toimepanemist on võimalik tõendada. Nagu eelpool öeldud, lubab KrMS § 193 kriminaalmenetluse alustamist vaid juhul, kui selleks on alus ja ajend ning puuduvad kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lg 1 sätestatud asjaolud. Sellise piirangu seadmine kriminaalmenetluse alustamisele kujutab endast olulist õigusriiklikku garantiid üksikisiku põhiõiguste kaitsel, et vältida kriminaalmenetluslike vahendite alusetut kasutamist.
võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselt vähene, mistõttu tema taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata.
Maarika Kuusk
Mati Kartau
Aarne Sarjas
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.