Kriminaalasi nr. 1-14-131
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1 – 14-131
Kohtukoosseis
Kohtunik Alari Möldre
Kohtuistungi sekretär
Helen Aasma
Tõlk
Katrin-Jana Vaab
Kriminaalasi
T.N-i süüdistuses KarS § 199 lg. 2 p. 9 - § 25 lg. 2 järgi kokkuleppemenetluses
Prokuröri abi
Kairi Kaldoja
Süüdistatav
T.N isikukood: XXX; kodakondsus: kodakondsuseta; emakeel: vene keel; haridus: kesk-eriharidus; töökoht: ei tööta; elukoht: XXX. Varem kriminaalkorras karistamata. Väärteokorras karistatud korduvalt. Tõkendit süüdistatava T.N ́a suhtes kohaldatud ei ole.
Süüdi tunnistada T.N KarS § 199 lg. 2 p. 9 - § 25 lg. 2 järgi ning karistada teda vangistusega 2 (kaks) kuud. Kohaldades KarS § 73 lg. 1 ja lg. 3 sätteid määrata, et mõistetud karistust, s.o 2 (kaks) kuud vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui T.N ei pane 3 (kolme) – aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 15.01.2014.a. Välja mõista T.N-ilt KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; § 175 lg. 1 p. 4; § 180 lg. 1 alusel menetluskuluna tasu riigi õigusabi osutamise eest summas 192
üheksakümmend kaks) eurot, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul igakuiselt 16 (kuusteist) eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas, nr 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ja selgitusena: “T.N , kriminaalasi 1 – 14-131, õigusabikulud. Välja mõista T.N-ilt KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; § 175 lg. 1 p. 9; § 179 lg. 1 p. 2 alusel sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot ja 50 (viiskümmend) eurosenti, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul selliselt, et 11 kuud tasuda 44 (nelikümmend neli) eurot kuus ja 12. kuul tasuda 48 (nelikümmend kaheksa) eurot ja 50 (viiskümmend) eurosenti Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas, nr. 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ja selgitusena: “T.N , kriminaalasi 1 – 14 – 131, sundraha“. Välja mõista T.N-ilt KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; § 175 lg. 1 p. 3; § 180 lg. 1 alusel kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulud summas 318 (kolmsada kaheksateist) eurot ja 75 (seitsekümmend viis) eurosenti, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul selliselt, et 11 kuud tasuda 26 (kakskümmend kuus) eurot kuus ning 12. kuul tasuda 32 (kolmkümmend kaks) eurot ja 75 (seitsekümmend viis) eurosenti Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 SEB Pangas, nr. 221023778606 Swedbank või nr. 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ja selgitusena: “T.N , kriminaalasi 1 – 14-131, kohtupsühhiaatriekspertiis“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg. 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.
T.N on kohtu alla antud kokkuleppemenetluse raames ja teda süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on 31.03.2013.a ja 22.07.2013.a toime pannud varavastased süüteod väheväärtusliku asja vastu, uuesti 22.07.2013.a kella 13:10 ajal Tallinnas Õismäe tee 107A asuvas kaupluses Säästumarket, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil
kauplusele kuuluvat kaupa ja nimelt ühe pudeli viina Nemiroff väärtusega 8,35 eurot, möödus kauba eest maksmata kassadest, kuid peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Oma sellise tegevusega T.N isikuna, kes on varem toime pannud varavastaseid süütegusid väheväärtusliku asja vastu, alustas vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult kuriteo toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja tegi kõik temast oleneva süüteo lõpuleviimiseks, pani toime süstemaatilise varguse katse, mis on kvalifitseeritav KarS § 199 lg. 2 p. 9 - § 25 lg. 2 järgi.
KrMS § 245 alusel 08.01.2014.a süüdistatav T.N , kaitsja Urmas Simon ning prokuröri abi Kairi Kaldoja sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus vastavalt kokkuleppele nõuab prokuröri abi kohtus KarS § 199 lg. 2 p. 9 - § 25 lg. 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest süüdistatava karistamist vangistusega 2 kuud. Kohaldades KarS § 73 sätteid palub prokuröri abi mõistetud karistuse jätta tingimisi täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kokkuleppe kohaselt on süüdistatavale selgitatud, et iga süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb lisaks karistusele sundraha, mis on II astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532,50 eurot ning kriminaalmenetluse kulud (kaitsjatasud, ekspertiisikulu summas 318,75 eurot), mis kuuluvad süüdistatava poolt hüvitamisele. Samuti kokkuleppe kohaselt toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri abi poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras.. Süüdistatav T.N tunnistas kohtuistungil end temale KarS § 199 lg. 2 p. 9 - § 25 lg. 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning kahetses toimepandut. Süüdistatav T.N selgitas, et 08.01.2014.a sõlmisid prokuröri abi Kairi Kaldoja, tema (T.N) ja tema kaitsja Urmas Simon kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et ta jääb selle juurde. Prokuröri abi Kairi Kaldoja selgitas samuti, et ta jääb 08.01.2014.a kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe juurde T.N ́ale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes.
Kohus kuulanud üle süüdistatava, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis leiab, et tõendamist on leidnud süüdistatava T.N ́a poolt KarS § 199 lg. 2 p. 9 - § 25 lg. 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning süüdistatava T.N ́a käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg. 2 p. 9 - § 25 lg. 2 järgi. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, kuulanud ära süüdistatava T.N-i selgituse ning prokuröri abi arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav T.N on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb T.N temale esitatud süüdistuses KarS § 199 lg. 2 p. 9 - § 25 lg. 2 järgi süüdi tunnistada ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab T.N-i süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.
KrMS § 175 lg. 1 p. 3, 4, ja 9 kohaselt on ekspertiisitasud, määratud kaitsjale makstud tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena. KrMS § 180 lg. 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg. 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et T.N esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine temale ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et T.N-ilt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1 – 10 – 3472; 1 – 10 – 16328; 1 – 10 – 15032; 1 – 12 – 5420; 1-12-2353. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg. 3 sätteid, s.t. määrata T.N-ilt väljamõistetud kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 3, 4, 9; § 179 lg. 1 p. 2; 248 lg. 1 p. 5; 249; 311; 313. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.