lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-3513/28

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 15.01.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-13-3513/28
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
15.01.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1247
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-3513/6Viru Maakohus Rakvere kohtumaja17.04.20131-13-3513/20Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja26.11.20131-13-3513/31Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja17.09.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

15. jaanuar 2014 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-3513

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 26. novembri 2013 määrus süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu M.V ja tema kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa määruskaebused

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 26. novembri 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu M.V ja tema kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa määruskaebused rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

1.M.V tunnistati Viru Maakohtu 17.04.2013 otsusega süüdi KarS § 121 ja § 424 järgi ning teda karistati KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 2 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 5 kuud. Karistuse kandmise algus oli 31.03.2013 ja lõpp on 31.08.2014. Viru Maakohtu 26.11.2013 määrusega jäeti M.V tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu
2.Maakohus leidis, et süüdimõistetu M.V ei kuulu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele, põhjendades seda järgnevalt. 2.1 Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viis korda. Käesoleval ajal kannab ta karistust kehtival katseajal toimepandud kuritegude eest. Vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmisega. Maakohtul puudus veendumus, et M.V seekord hakkab käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi täitma ning ei pane katseajal toime uusi kuritegusid. Maakohus arvestas siinjuures ka asjaolu, et ajal, mil kinnipeetav oli kohustatud tegema üldkasuliku töö tunde, rikkus ta korduvalt registreerimisele ilmumise nõuet. Vabastamine elektroonilise järelevalve kohaldamisega piirab kinnipeetava elu veelgi suuremal määral ja nõuab rangema distsipliini järgimist. M.V puhul ei ole see käesoleval ajal eluliselt usutav. 2.2 Ülaltoodu alusel leidis maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal on ennatlik ega ole põhjendatud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning jätkanud nende toimepanemist ka kehtival katseajal, on maakohtu hinnangul ohustatud ühiskonna heaolu ja riivatud õiglustunne. Samuti ei ole see kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Uute kuritegude toimepanemise risk on kinnipeetava poolt jätkuvalt kõrge. 2.3 Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on antud kinnipeetava puhul kuritegude toimepanemise soodusteguriks alkoholi tarvitamine. 2.4 Kinnipeetav kinnitas maakohtu istungil, et soovib vabanemise korral hakata kasvatama oma lapsi. Samas nähtub Viru Vangla iseloomustusest, et kinnipeetava suhe oma elukaaslasega on ebapüsiv, käesoleval ajal elavad nad lahus, kinnipeetav on elukaaslase suhtes tarvitanud vägivalda. Seega ei ole kinnipeetaval vabanemise korral püsivat ja toetavat sotsiaalset lähivõrgustikku. 2.5 Alalise elukoha olemasolu, selle vastavuse elektroonilise seadme paigaldamise tingimustele ja sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimise loeb maakohus antud asjas positiivseks, kuid leiab, et vaid neil alustel ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega põhjendatud. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu
3.Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebused süüdimõistetu M.V ning tema kaitsja, taotledes maakohtu määruse tühistamist ning süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. 3.1 Kaitsja hinnangul on spekulatiivne kohtu järeldus, et kõik muud karistused ei avalda kinnipeetavale mingit preventiivset mõju, mingeid järeldusi ta enda jaoks ei tee ja jätkab kuritegude toimepanemist. M.V kandis reaalset vangistust esmakordselt. Sellest tulenevalt on kaitsja seisukohal, et see on avaldanud temale piisavat eripreventiivset mõju vältimaks tulevikus uute kuritegude toimepanemist. Samuti on reaalne vangistus piisavaks hoiatuseks, et isik suhtuks käitumiskontrolli nõuetesse kohusetundlikult. Minevikuasjaolude alusel ei saa kaitsja hinnangul teha järeldust, et isik ilmtingimata hakkaks rikkuma ennetähtaegse vabastamise tingimusi. M.V ei ole vangistuses toimepannud distsiplinaarrikkumisi, mis viitab sellele, et ta suhtub karistusse täie tõsidusega. Samuti on vangla administratsioon otsustanud ta üle viia avavangla režiimile. Kaitsja hinnangul õigustavad ennetähtaegset vabastamist positiivsed iseloomustused. Samuti on ennetähtaegset vabastamist toetanud kriminaalhooldaja. Isikul on olemas tugivõrgustik vabaduses. Vähetähtis ei ole asjaolu, et isikul on võimalik vabanedes asuda tööle. Samas ei ole võimaliku töökoha säilimine tähtaegsel vabanemisel 2014 sügise hakul. Uue töökoha leidmine võib olla raskendatud. Samuti on oluline arvestada, et ennetähtaegsel vabanemisel säilib isiku üle intensiivne kontroll, mis puudub tähtaegsel vabanemisel. 3.2 Kinnipeetava vabanemine on toeks ka tema abikaasale ja lapsele. Kaitsja palub kohtul arvestada täiendavalt esitatavate tõenditega, mis tõestavad, et M.V vanem laps A.M. -2-

vajab igal ööpäeval kõrvalabi. M.V saaks vabanedes oma perekonda toetada. Samuti on osaliselt töövõimetu M.V laste ema T.T. . 3.3 Kinnipeetav märgib oma kaebuses, et on kogu vangistuse jooksul olnud majandustöödel, seega on tal väljakujunenud tööharjumus. Vabaduses on tal olemas kindel töökoht, kuid kui teda ei vabastata, siis kaob töökoha võimalus. Vabanemisel oleks tema ülal pidada kaks last – üks saab jaanuaris 1,5 aastat vanaks, millega kaob emapalga maksmine, ning teine on 2 aastat vana, raske puudega. Ka laste ema on invaliid. M.V toob välja, et ta on vanglas läbinud sõltuvusprogrammi ning vabanemise korral oleks tal võimalus pöörduda spetsialistipsühholoogi poole. Lisaks leiab kinnipeetav, et vangistus on täitnud oma eesmärki. Vabanemise korral elektroonilisele järelevalvele saaks ta tööl käia, toetada ja kasvatada oma lapsi, vabaneda tekkinud rahalisest võlgnevusest riigi ees ning elada seaduskuulekat elu. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

4.Ringkonnakohus, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, nõustub maakohtu määruses esitatud seisukohtade ja põhjendustega ning leiab samuti, et M.V vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on M.V tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad, ringkonnakohus nõustub nendega täielikult ega pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.
5.Maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid nende kogumis ning jõudnud järeldusele, et M.V ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Ringkonnakohus arvestab määruskaebustes toodud positiivseid asjaolusid – M.V tööhõive vanglas ning kindel töökoht. Siiski ei kaalu need üles tema puhul esinevaid negatiivseid asjaolusid. Nimelt tingivad M.V vabastamata jätmise peamiselt tema varasem elukäik (kriminaalkorras karistatud viiel korral, katseajal kuritegude toimepanemine) ning süüdimõistetu isik (riskitegur alkoholi tarvitamine). Tähelepanu tuleb juhtida ka asjaolule, et M.V kannab liitkaristust kohtuotsuste kogumis – Viru Maakohtu 25.08.2011, 13.02.2013 ja 17.04.2013 otsustega. Viimatinimetatud otsusega mõisteti M.V süüdi kahe kuriteo toimepanemises (KarS § 121 ja § 424 järgi). Ringkonnakohtu hinnangul tuleb eelnevast järeldada, et M.V puhul ei ole karistuse eesmärgid täidetud ega kuritegude toimepanemise riskid küllaldasel määral maandatud. Maakohtul puudub põhjendatult M.V iseloomustavate andmete põhjal veendumus, et süüdimõistetu suudaks edaspidiselt õiguskuulekalt elada ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning kriminaalhoolduse nõudeid täita. 5.1 Ei saa nõustuda kaitseväitega, et minevikuasjaolude alusel ei saa teha järeldust, et isik ilmtingimata hakkaks rikkuma ennetähtaegse vabastamise tingimusi. Kui isik on eelnevalt näidanud oma hoolimatut ja ükskõikset suhtumist karistamisse, siis see mõjutab vaieldamatult kohtu prognoosi ennetähtaegse vabastamisega kaasnevate kontrollnõuete täitmise kohta. Olles kuritarvitanud võimalust kanda karistust vabaduses ning jättes varem täitmata kontrollnõuded, kahjustab see kohtu usaldust, et kinnipeetav suudaks edaspidi katseaja edukalt läbida. 5.2 Lisaks ei jaga ringkonnakohus kaitsja seisukohta, mille kohaselt on spekulatiivne kohtu järeldus, et kõik muud karistused ei avalda kinnipeetavale mingit preventiivset mõju, mingeid järeldusi ta enda jaoks ei tee ja jätkab kuritegude toimepanemist. Maakohtu vastavasisuline järeldus on veenev ning põhineb määruses esitatud asjaoludel – katseajal kuritegude sooritamine ja üldkasuliku töö tundide täitmisel korduvalt registreerimisele ilmumise nõuete rikkumine.
6.Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest -3-

tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Määruskaebuses ei ole ringkonnakohtu hinnangul esitatud selliseid veenvaid asjaolusid, mis KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid kogumis arvestades võimaldaksid M.V vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

7.Tulenevalt eelmärgitust leiab ringkonnakohus, et M.V tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Sellest lähtuvalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning süüdimõistetu M.V ja tema kaitsja määruskaebused rahuldamata.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

-4-

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.