Kohtulahend

Kriminaalasi nr 1-14-330

Kriminaalasi nr 1-14-330 peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus J.J’ it süüdistatakse selles, et tema 09.09.2013. a kella 16.07 ja 16.36 vahelisel ajal *** lõi rusikaga P T-LE näo piirkonda. SA Kuressaare Haigla kiirabikaardist 92/13/1479 nähtuvalt fikseeriti Priit Takkisel 09.09.2013. a peas üksikud marrastused ja huulel põrutushaav. Oma sellise tegevusega, mis seisnes teise inimese löömises, pani J.J toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus J.J’ ile nõutud karistus: KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistus kümme (10) kuud. KarS § 74 alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi katseajaga 18 kuud ühes KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega. KarS § 75 lg 1 alusel kohustada katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. KarS § 65 lg 2 ja 64 sätete kohaldamisega jätta eelmise, 07.05.2009. a. Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja otsusega J.J-ile KarS § 199 lg 2 p 7 järgi mõistetud rahaline karistus 319,56 eurot iseseisvale täitmisele. Süüdistatav J.J andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad, kahetseb toimepandut. Palub määrata menetluskulu tasumise ositi. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde.

Kriminaalasi nr 1-14-330 Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. KrMS § 250 alusel KrMS §-s 243 nimetatud protokolli, §-s 240 p3 nimetatud arvamuse ja §-s 245 nimetatud kokkuleppe saamisel jätkab kohtunik kohtulikku arutamist §-s 247 sätestatud korras. Kohus olles saanud eelpool nimetatud menetluslikud dokumendid ja olles ärakuulanud menetlusosaliste arvamused- jätkata asja arutamist kokkuleppemenetlust käsitlevate sätete järgi , määras jätkata kohtulikku arutamist KrMS §-s 247 sätestatud korras. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepitud karistus on kooskõlas KarS § 56 sätestatuga. Kohus arvestab kokkuleppe kinnitamisel asjaoluga, et J.J on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud toimepandut. J.J’ a karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavateks asjaoludeks on süü puhtsüdamlik kahetsus. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava J.J’ i vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Kannatanu on andnud nõusoleku asja lahendamiseks kokkuleppemenetluses. Eeltoodu annab alust kohtul kokkuleppe kinnitamiseks. Tsiviilhagi - ei ole esitatud. Asitõendid - puuduvad. Tõkend – Tõkendiks on J.J-i suhtes kohaldatud elukohast lahkumise keeld, tõkend kuulub kohtuotsuse jõustumisel tühistamisele. Menetluskulud: Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2014.a. 355.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x355,00 eurot = 532,50 eurot. Kohus määrab KrMS § 180 lg3 alusel süüdistatava taotlusel J.J-ilt väljamõistetud sundraha tasumisele ositi 12 kuu jooksul igakuiste võrdsete maksetena. - määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. J.J’ ile riigiõigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kohus kaitsjale arvestanud nii kohtueelses menetluses, kui kohtulikus menetluses) tasuks ning kulutusteks kokku 189,60 eurot, millest süüdistatavalt kuulub väljamõistmisele 165,00 eurot. Kohus määrab KrMS § 180 lg3 alusel süüdistatava taotlusel J.J-ilt väljamõistetud sundraha tasumisele ositi 12 kuu jooksul igakuiste võrdsete maksetena.

Kristel Pedassaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.