Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.01.2014 Tallinnas
Kriminaalasja number
1-14- 344 (13230200892)
Kohtukoosseis
Eeluurimiskohtunik Karin Olentšenko
Kohtuistungi sekretär
Maris Karna
Kriminaalasi
S.N süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluse sätete järgi (kiirmenetluses) Ruta Rammo
Prokuröri abi
Süüdistatav
S.N isikukood: XXX; määratlemata kodakondsusega; emakeel: vene keel; elukoht: XXX; keskharidusega; töök. XXX OÜ; varem kriminaalkorras karistatud kahel korral, viimati: - 29.02.2012 Harju Maakohtu poolt KarS § 424, § 68 lg 1 alusel rahalise karistusega 197 päevamäära suuruses summas, s.o 630.40 eurot.
Kaitsja
Adv. Leelo Viil
Juhindudes KrMS § 2561, § 2565 lg 1 p 2, lg 2, § 239-250, § 175 lg 1 p 4, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3 kohus otsustas: Süüdi tunnistada S.N KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks vangistus 6 kuud. KarS § 73 lg.1 ja 3 alusel mitte pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui S.N ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena S.N-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3-ks kuuks. LS § 127 alusel on S.N kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. Välja mõista S.N’ilt riigieelarve tuludesse menetluskulud: sundraha 266,25 eurot, joobeseisundi tuvastamise kulu 132 eurot ja kaitsjatasu 180 eurot. Menetluskulud tasuda ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank (IBAN EE 89 1010220034796011); a/a nr 221023778606 Swedbank (IBAN EE 93 2200221023778606); a/a nr 333416110002 Danske Bank (IBAN EE 40 3300333416110002) . Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „nimi, 1-14-344, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Asjaolud: S.N-i süüdistatakse selles, et tema juhtis 29.10.2013 kella 22:22 ajal Harjumaal, Saue vallas, Tallinn-Paldiski mnt ja Harku-Rannamõisa tee ristmikul, liikudes suunaga Keila poole, mootorsõidukit Renault Clio, riiklik registreerimismärk XXX, olles joobeseisundis (narkojoove). Sellise käitumisega rikkus S.N Liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ nõudeid. Seega pani S.N toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad:
Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör S.N-i karistamist vangistusega 6 kuud, mida ei pöörata täitmisele KarS § 73 alusel 3-aastase katseaja jooksul, lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3-kuuks. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuritegude kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju liigi- ja määraga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri abi poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav tunnistas end talle esitatud süüdistustes süüdi ning jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde, kinnitades et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult. Prokuröri abi, süüdistatav ja kaitsja jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et S.N poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooni, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb S.N-ile mõista kokkuleppe kohane karistus. Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määrusega nr 166 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 2,13 eurot tunnis ja 355 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 532,50 eurot. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt vähendab kohus süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. S.N pani toime II astme kuriteo, kriminaalasi lahendati kiirmenetluses, seega tuleb temalt välja mõista sundraha 266,25 eurot. KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludena tuleb samuti välja mõista joobeseisundi tuvastamise kulu 132 eurot ja kaitsjatasu kokku summas 180 eurot.
Eeluurimiskohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.