1.Tartu Maakohtu 6. detsembri 2013 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid määruskaebemenetluses R.J -ile osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 72 (seitsekümmend kaks) eurot, sealhulgas käibemaks 12 (kaksteist) eurot.
4.Eelmises punktis nimetatud menetluskulu jätta süüdimõistetu R.J kanda.
5.R.J tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „R. J 1-132868 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud
1.R.J tunnistati Tartu Maakohtu 27.03.2013 otsusega süüdi KarS § 424 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust R.J-ile Tartu Maakohtu 26.03.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvati karistusaja hulka R.J eelvangistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud 26 päeva vangistust. Karistusaeg algas 01.03.2013 ja lõpeb 27.08.2014. Tartu Maakohtu 06.12.2013 määrusega jäeti R. J tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu
2.Maakohus leidis, et süüdimõistetu R.J ei kuulu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele, põhjendades seda järgnevalt. 2.1 R.J puhul on positiivne vangistuses distsiplinaarkaristuste puudumine. Samuti on positiivne, et vabaduses on tal olemas lähisuhted, kindel elukoht ja ilmselt ka võimalus jätkata oma ettevõtte tegevusega. Samas arvestas kohus, et süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud juba kümnel korral ning ka reaalset vangistust kannab ta juba mitmendat korda. Temale mõistetud vangistust on varasemalt jäetud tingimisi katseajaga täitmisele pööramata ning teda on ka vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, kuid sellest hoolimata on ta oma õigusvastast käitumist pidevalt jätkanud ega ole suutnud kinni pidada ka kriminaalhoolduse nõuetest. Seega järeldas maakohus, et varasemad karistused ja nende kandmiseks antud kergemad võimalused, sealhulgas tingimisi ennetähtaegne vangistuse kandmiselt vabastamine, ei ole süüdimõistetule piisavat õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud. 2.2 Materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu pannud peamiselt toime liiklusalaseid kuritegusid, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, aga ka karistuse täitmisest kõrvalehoidumisi. Tema oluliseks õigusvastase käitumise riskiteguriks tuleb pidada alkoholi tarvitamist ning samuti tema enda suhtumist oma käitumisse ja selle riskiteguritesse. Vangla iseloomustusest nähtuvalt süüdimõistetu küll tunnistab sõnades oma elustiili muutmise vajadust ning ka seda, et ilmselt oleks tal mõistlik alkoholist täielikult loobuda, kuid samas ei ole kindlust, et süüdimõistetu ka tegelikult oma probleeme adekvaatselt tunnistab ning on igati motiveeritud nendega tegelema ja oma käitumist muutma. Vangistuses ei ole ta olnud motiveeritud läbima kuriteoriskidega tegelevat sotsiaalabiprogrammi, tuues põhjendusena, et on varem mitmeid programme läbinud ja teab oma probleemvaldkondi. Samas aga on ilmne, et kui ka süüdimõistetu varem on programme läbinud, siis senini ei ole need talle vajalikku mõju avaldanud, mistõttu oleks vajalik tegeleda kuriteoriske maandavate tegevusega edasi ja võimalusel läbida siiski ka sotsiaalabiprogrammid. Asjaolu, et süüdimõistetu programme läbida ei soovi, näitas kohtu hinnangul ilmekalt seda, et tegelikult ei ole ta veel valmis oma kuriteoriskide maandamise nimel igakülgselt tegutsema. Samuti nähtub materjalidest, et kohati kaldub süüdimõistetu oma vastutust väärkäitumise eest ka pisendama ja väliseid faktoreid süüdistama, mis seab kahtluse alla ka tema mõistmise oma käitumise muutmise tegelikust vajadusest. Kohus leidis, et Tartu Vangla poolt esitatud materjalidest kumav süüdimõistetu suhtumine nii oma kuriteoriskide maandamisse kui ka käitumisse üldisemalt annab aluse kahelda, et karistuse eesmärgid oleksid tema puhul täidetud ja ta suudaks jätkata oma elu vabaduses seadusekuulekalt. Vangla iseloomustus ja kriminaalhooldaja iseloomustus annavad ikkagi isikust parema ülevaate kui kohtuistungil süüdimõistetu poolt avaldatu. 2.3 Kriminaalhooldaja poolt antud iseloomustus viitab sellele, et programmi TÄITIS väljavõtte kohaselt on R.J vastu rahalisi nõudeid 22555,98 €. See summa koosneb -2-
menetluskulude nõuetest, kohtutäituri kulunõuetest, elatisnõuetest ja tsiviilasjas välja mõistetud summadest. Selle nõude selgitus oli puudulik R. J poolt. Ta ei teadnud, et tema vastu esitatud nõuete kogusumma on sellise suurusega. 2.4 Kriminaalhooldaja antud iseloomutuses on kirjas, et kriminaalhooldusprogrammist KHIS nähtub, et R.J on varasemalt korduvalt allutatud käitumiskontrollile, kuid ta ei näidanud üles koostöövalmidust kriminaalhooldusametnikega, vaid kuritarvitas kohtu usaldust ja jätkas katseajal kuritegelikku käitumist. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
3.R.J kaitsja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, taotledes selle tühistamist ning süüdimõistetu ennetähtaegselt vangistusest vabastamist järgmistel põhjendustel. 3.1 Kaitsja leiab, et maakohus ei ole määrust piisavalt motiveerinud ning on jätnud arvestamata küsimuse lahendamisel ennetähtaegse vabastamise poolt rääkivad positiivsed momendid. R.J avaldas kohtuistungil veendumust, et ta soovib peale karistuse kandmiselt vabanemist hoiduda seadusevastasest käitumisest ning elada edaspidi õiguskuulekalt. Esimese asjana soovib ta asuda tööle ehituse valdkonnas, millega ta tegeles ka enne karistuse kandmisele asumist ning soovib oma elu korda seada. Enda sõnul teadvustab ta riskitegureid, mis on toonud teda karistust kandma ja edaspidi järgib ta ühiskonnas kehtivaid reegleid. R.J leiab, et kriminaalhooldaja järelevalve all olek distsiplineeriks teda. Kohtuistungil selgitas ta, et on vangistuses oma käitumise üle järele mõelnud ning ta proovib tulevikus vanu vigu vältida. R.J kinnitas, et vabanemise korral tal küll kindlat garanteeritud töökohta ei ole, kuid tal on võimalik asuda tööle ehituse valdkonnas ning tal on olemas laialdased oskused ja kogemused muudes valdkondades, nt on ta töötanud erinevates ettevõtetes puidutööstuses meistrina, tõstukijuhina, toiduainete tehnoloogina. Seega eeltoodust nähtub, et R.J on olemas töötamise kogemus ning oskused tööturul konkureerimiseks. Süüdimõistetu on valmis ka selleks, et kui ta esialgu tööd ei leia, on ta valmis ennast arvele võtma Eesti Töötukassas ning kasutama seal pakutavaid võimalusi. Lisaks on R. J olemas Soome Vabariigis isiklik ettevõte, mis tuleb uuesti käivitada ning oma sõnul olekski tema esmased sammud firma käivitamiseks ja tegevuse arendamiseks vajalikud ning firma tegevusest saadav tulu oleks tema esmaseks sissetulekuks, millest ta hakkaks toetama oma peret, st abikaasat ja nende ühiseid nelja last, kellest kõige noorem on 2-aastane. 3.2 Abikaasa on R.J lastega kodune ning pere sissetulek koosneb hetkel toimetulekutoetusest ning lastetoetustest. R. J soovib vabanedes oma peret toetada, nende elujärge parandada ja lisaks hakata tasuma temal lasuvaid varalisi kohustusi. Süüdimõistetu sõnul võib tema koguvõlg, mis koosneb pangalaenust ca 10 000.- €, viimase kohtu kohtukuludest, olmeteenuste võlast ja ka elatisest, olla umbes 17.000 € kanti. Võlgnevuse suurus TÄITIS-e väljavõtte kohaselt on 22255,98 €, Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on võlgnevuse suurus 17 111, 92 .- €. Seega R. J teab oma kohustuste ligikaudset summat, mis kattub Tartu Vangla poolt väljatoodud nõuete summaga. 3.3 Kohtuistungil kinnitas R.J , et ta on seadnud endale eesmärgiks loobuda alkoholi tarvitamisest, et vältida alkoholi tarvitamisega kaasnevaid riske. R.J teadvustab endale riske, mis on tema käitumist vangistuse eelselt mõjutanud ning ta on ennetähtaegse vabanemise korral valmis võtma endale katseajaks kohustuse katseajal mitte tarvitada alkoholi ja vajadusel saama ravi. 3.4 Süüdimõistetul on vabanedes olemas kindel elukoht isiklikult temale kuuluvas korteris XXX . Lisaks on võimalus vajaduse korral asuda elama oma ema N.A. le kuuluvasse korterisse, mis asub samas külas. R.J on vabaduses olemas toetav sotsiaalvõrgustik oma ema N.A. , õdede, isa ja abikaasa Ü.A. ning nende ühiste nelja alaealise lapse näol. Teda oodatakse väga koju, seda nii ema, abikaasa ja laste poolt ning kriminaalhooldaja arvamuses -3-
väljatoodud suhete katkemine abikaasaga ei vasta tegelikkusele, kuna ta on abikaasaga suhelnud aktiivselt telefoni teel ka peale kriminaalhooldaja arvamuse koostamist ning 28.12.2013 on R. J ja Ü.A. l planeeritud Tartu Vanglas pikaajaline kokkusaamine. R.J peresuhted ei ole seega katkenud. 3.5 Tartu Vangla iseloomustusest nähtub, et Tartu Vangla toetab R.J ennetähtaegset vabastamist vangistuse kandmiselt ning uue kuriteo toimepanemise riski hinnatakse keskmisest madalamaks. Motiveeritust käituda seaduskuulekalt näitab ka asjaolu, R. J ei ole vangistuse kandmise ajal karistatud distsiplinaarkorras. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4.Ringkonnakohus, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, nõustub maakohtu määruses esitatud seisukohtade ja põhjendustega ning leiab samuti, et R.J vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on R.J tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad, ringkonnakohus nõustub nendega täielikult ega pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.
5.Maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid nende kogumis ning jõudnud järeldusele, et R.J ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Nimelt tingivad süüdimõistetu vabastamata jätmise peamiselt tema varasem elukäik (kriminaalkorras karistatud kümnel korral; kannab mitmendat reaalset vangistust; varem tingimisi vangistusest vabastatud, kuid jätkanud kuritegude toimepanemist) ning süüdimõistetu isik (kõrge riskitegur alkoholi tarvitamise näol). Viimatinimetatu puhul juhib ringkonnakohus tähelepanu ka maakohtu määruses osundatud asjaolule, et R.J on korduvalt toimepannud mootorsõiduki juhtimisi joobeseisundis. Kuigi ta on edaspidi lubanud vältida alkoholi tarvitamisega kaasnevaid riske, jagab ringkonnakohus maakohtu positsiooni, et see risk on seni tõsikindlalt maandamata. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb eelnevast järeldada, et R. J puhul ei ole karistuse eesmärgid täidetud ega kuritegude toimepanemise riskid küllaldasel määral maandatud. Maakohtul puudub põhjendatult R. J iseloomustavate andmete põhjal veendumus, et süüdimõistetu suudaks edaspidiselt õiguskuulekalt elada ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning kriminaalhoolduse nõudeid täita. 5.1 Ei saa nõustuda kaitsjaga, nagu oleks maakohus jätnud arvestamata R.J iseloomustavad positiivsed asjaolud. Maakohtu määruses on selgelt väljatoodud need asjaolud, mis kõnelevad kinnipeetava kasuks – lähedaste toetus, kindel elukoht ning potentsiaalne töökoht. Samas pidas kohus kaalukamaks muid asjaolusid, mis R.J ennetähtaegset vabastamist ei toeta.
6.Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Määruskaebuses ei ole ringkonnakohtu hinnangul esitatud selliseid veenvaid asjaolusid, mis KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid kogumis arvestades võimaldaksid R.J vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
7.Sellest tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning kaitsja määruskaebus rahuldamata.
8.R.J kaitsja R. Objartel esitas seoses määruskaebuse esitamisega ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks 72 euro suuruses summas (sh käibemaks 12 eurot). Ringkonnakohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a -4-
otsusega kinnitatud korra punktidest 2 ja 23 rahuldada. KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb see menetluskulu kanda R.J .
Aarne Sarjas
Mati Kartau
-5-
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.