Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
15.01.2014 Jõhvi kohtumaja
ja koht Kohtuasja number
1-11-10701
Kohtunik
Anne PALMISTE
Kohtuistungi sekretär
Jane VÄLI
Tõlk
Svetlana HAMAZA
Kaitsja
vandeadvokaadi vanemabi Irina GROMTSEV
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Aleksei MATIJENKO vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Aleksei MATIJENKO sünd. 26.11.1985, isikukood 38511260347, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 10.06.2011 ja lõpp 10.01.2015 Jätta Aleksei MATIJENKO vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaadi vanemabi Irina GROMTSEVI taotlus, määrata tema poolt Aleksei MATIJENKOLE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 72 (seitsekümmend kaks) eurot (s.h. materjalidega tutvumine 30 €, osalemine kohtuistungil 30 €, käibemaks 12 €). Välja mõista Aleksei
riigituludesse kaitsjale (vandeadvokaadi vanemabi Irina
kohtulikus menetluses makstud tasu eest 72 (seitsekümmend kaks) eurot. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Süüdimõistetu
Asjaolud
Tartu Vangla esitas 02.12.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Aleksei Matijenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Aleksei Matijenko on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 12.10.2011 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.2 järgi ning karistatud KarS §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 3 aastat 7 kuud alates 10.06.2011. Tartu Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 4 lõppenud distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 5 korda, reaalset vangistust kannab teist korda. Kuritegude dünaamika ei ole muutunud. Kuritegude toimepanemise ajendiks on olnud materiaalne kasusaamine ning soodusteguriks sõltuvus narkootikumidest. Kinnipeetav on uimastisõltlane, kes paiknes Tartu Vangla sõltuvusrehabilitatsiooniosakonnas. Käesolevaks ajaks on aktiivne rehabilitatsioon läbitud ja kinnipeetav paiknes postrehabilitatsiooni sektsioonis. Kinnipeetav läbis vanglas sotsiaalprogrammi 12 sammu, osales sõltuvusteemaliste loengute tsüklis, töötas majandusabitöölisena, õppis riigikeelt B2 tasemel ja sooritas eksami, läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, alustas enne ümberpaigutamist Viru Vanglasse osalemist sotsiaalprogrammis Õige hetk. Enne vangistust on kinnipeetav töötanud erinevates kohtades, valdavalt mitteametlikult. Majanduslikku toimetulekut mõjutas negatiivselt narkootikumide tarvitamine. Tartu Vangla andmetel on kinnipeetaval tasumata rahalisi kohustusi summas 347 €, vabanemisfondis on xxx €. Vangistuse ajal kannavad kinnipeetava arvele raha ema ja vend ning kaaskinnipeetavate lähedased. Kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad ema, isa ja vend, suhted on head ja toetavad. Vangistuse jooksul on toimunud lühiajalised kokkusaamised ema ja vennaga. Kinnipeetava tutvusringkonna vabaduses moodustasid kriminaalse tausta ja sõltuvuskäitumisega isikud. Kinnipeetava riskeerivale ja hoolimatule elustiilile viitavad narkootikumide tarvitamine, korduv õigusvastane käitumine ning kriminaalhoolduse tingimuste eiramine. Kinnipeetav tarvitas esimest korda narkootikume 16-aastaselt, enne käesolevat vangistust tarvitas fentanüüli süstimise teel 4 korda päevas. Kinnipeetav põeb meditsiiniosakonna andmetel kroonilist haigust, tal on diagnoositud narkootikumide tarvitamisest tingitud psüühikahäire. Iseloomult on kinnipeetav rahulik, suudab oma käitumist ja emotsioone kontrollida. Vabaduses on käitunud hetkevajadustest lähtudes ja tagajärgedega arvestamata. Korduvad väär- ja kuriteod näitavad probleemi lahendusoskuste puudumisele. Kinnipeetava käitumine vabaduses on olnud seni vastutustundetu ja destruktiivne. Varasemalt on kinnipeetav viibinud kriminaalhooldusel, kuid katseajal pani toime uue kuriteo, mis viitab vastutustundetusele ning kergemaliigiliste karistuse rakendamise tulemusetusele. Uue kuriteo toimepanemise risk on kõige suurem narkootikumide tarvitamise jätkamisel ning lävimisel kriminaalkorras karistatud isikute ja uimastisõltlastega. Tartu Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad ema, isa ja vend, suhted lähedastega on head, suheldakse helistamise ja kirja teel. Kinnipeetava suhtlusringkond koosnes põhiliselt narkomaanidest ja kriminaalse taustaga isikutest, kelle mõjutustele ta allus. Peale vabanemist on kinnipeetaval võimalik asuda elama vanematele kuuluvasse 2-toalisesse korterisse. Vabanemisel töökoha kohta andmed puuduvad. Kinnipeetava ema seletas, et pere on nõus kinnipeetavat igakülgselt toetama nii moraalselt kui materiaalselt. Kinnipeetav on korduvalt karistatud kriminaal- ja väärteokorras. Käesoleva vangistuse jooksul on
kinnipeetavat korduvalt karistatud distsiplinaarkorras. Kinnipeetav on varem olnud kriminaalhooldusel ning eiranud kohtu poolt määratud kontrollnõudeid.
Maakohtu istung Kinnipeetav Aleksei Matijenko taotles maakohtu istungil enda vabastamist, kinnitas, et on läbinud rehabilitatsiooni ja kavatseb sellega jätkata ka vabaduses. Prokuröri abi Kristiina Erte maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas ei toetanud ta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev leidis vabastamise alused on olemas ning toetas taotlust.
maakohtu
istungil, et
Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 5 korda, reaalset vangistust kannab juba teist korda. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust raske rahvatervisevastase I astme süüteo toimepanemise eest. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et kinnipeetavat on ka varem karistatud narkosüüteo toimepanemise eest. Korduvkaristatus, muuhulgas samaliigilise süüteo toimepanemise eest, näitab seda, et kinnipeetav ei ole oma varasematest karistustest teinud mingeid järeldusi ja jätkanud kuritegude toimepanemist. Maakohus leiab, et sellisel juhul ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega põhjendatud, kinnipeetava käitumist ei ole võimalik korrigeerida kriminaalhoolduse käigus ning need piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusega, ei ole antud kinnipeetava puhul piisavad tema seaduskuuleka käitumise tagamiseks. Maakohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab 1-aastase katseaja läbida nõuetekohaselt. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetav on varasemalt olnud kriminaalhooldusel ning rikkunud kohtu poolt määratud kontrollnõudeid. Vangistuses on kinnipeetavale määratud 4 distsiplinaarkaristust. Ka see asjaolu näitab selgelt, et karistuse eesmärgid ei ole antud kinnipeetava puhul veel saavutatud. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles käituda seaduskuulekalt. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud.
Kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt puudub kinnipeetaval vabanemise korral garanteeritud töökoht. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt mõjutas kinnipeetava majanduslikku toimetulekut vabaduses eelkõige narkootikumide tarvitamine. Maakohus leiab, et seega on antud kinnipeetava puhul säilinud reaalne oht, et majanduslike raskuste tekkimisel ning legaalse sissetuleku puudumisel võib ta toime panna uusi kuritegusid. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava näol tegemist narkosõltlasega, kellel on Tartu Vanglas läbitud aktiivne rehabilitatsioon. Maakohus tunnustab kinnipeetavat selle eest, et ta on aru saanud oma sõltuvusest ja sellega aktiivselt vanglas tegelenud. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ise tunnistanud, et vanglas viibimine on tulnud kasuks sellisele arusaamisele jõudmiseks. Maakohus leiab, et omandatud teadmiste kinnistamiseks ja tagasilanguse vältimiseks on vajalik jätkata karistuse kandmist vanglas. Tartu Vangla iseloomustusest nähtub, et peale eelmisel korral vanglast vabanemist ta mõni aeg ei tarvitanud narkootikume, kuid siis alustas uuesti. Seega on tagasilangus antud kinnipeetava puhul täiesti reaalne ning maakohus leiab, et selle vältimiseks on kinnipeetaval vangistuses võimalik sõltuvusega tegeleda intensiivsemalt ja tulemuslikumalt, kui vabaduses. Narkokuriteod on selline kuriteo liik, mille vastu võitlemine on enamikes riikides seatud prioriteediks ning narkokuriteo sooritanute ennetähtaegne vabastamine vanglast ei saa olla üldjuhul põhjendatud ja tolereeritud. Eeldada tuleb, et narkokuriteo sooritanud isikud, eriti korduvalt narkokuriteo sooritanud isikud, kannavad oma karistuse täielikult ära. Kindla alalise elukoha olemasolu ja lähedaste toetuse loeb maakohus antud asjas positiivseteks, kuid leiab, et vaid neil alustel ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega põhjendatud. Ülaltoodu alusel jätab maakohus kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 72 €. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ning mõistab selle seoses kinnipeetava mittevabastamisega riigituludesse välja kinnipeetavalt. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.
(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.