1-13-11526/11 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

T.Z-i süüdistatakse selles, et tema, olles varem toimepannud vargusi, taas 31.08.2013 kella 13.14 ajal võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil Jysk Linnen ́n Furniture OÜ-le kuuluvast kauplusest aadressil Tallinn, Mustakivi tee 13 kauba kogusummas 687 eurot ja nimelt kolm tekikomplekti Kronborg Dreamer, komplekti väärtusega 229 eurot. Nimetatud kauba võttis kaupluse müügisaalist ning väljus nendega evakuatsiooniukse kaudu. Samuti tema, viibides 15.09.2013, kella 11.45 paiku asuvas Jysk Linnen ́n Furniture OÜ kaupluses, aadressil Mustakivi tee 13, Tallinn, üritas ära võtta võõrast vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, nimelt üritas varastada kaupa kogusummas 796 eurot, aga nimelt varastada 2 tekki ( 200x220) koguväärtusega 498 eurot, ühe teki maksumus 249 eurot ning 2 tekki (150x210) koguväärtusega 298 eurot, ühe teki maksumus 149 eurot, kuid ei viinud kuritegu lõpule, kuna oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt. Kaup ei ole rikutud ja on tagastatud kauplusele. Samuti tema 27.09.2013 kella 12.23 ajal Tallinnas, aadressil J. Smuuli tee 41 asuvas kaupluses Bauhof võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil üritas varastada kaks segistit maksumusega kokku 242 eurot (üks segisti maksumusega 103 eurot ning teine segisti maksumusega 139 eurot), võttes nimetatud kauba müügisaalist ning pannes need kaupluse aiakaupade osakonnas väravate alla. Seejärel möödus kaupluse kassadest, läks välja tänavale, kust võttis eelnevalt aiast välja lükatud segistid enda kätte ning eemaldus kauplusest. Tema tegevust segistite võtmisel aia alt märkas kaupluse töötaja, kes sai aru, et toime pannakse vargust ning hakkas T.Z-i taga ajama. Kuritegu jäi lõpule viimata T.Z-i tahtest olenematutel põhjustel, kuna ta viskas kauba maha ning jooksis ära. Seega pani T.Z toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata ning süstemaatiliselt s.o KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse T.Z-i selles, et tema 24.09.2013 kella 12.30 ajal Harjumaal, Rae vallas, Aruküla tee 29 asuvas kaupluses Jüri Konsum üritas vägivalda kasutades ära võtta võõrast vallasasja, nimelt sisenes T.Z kauplusesse, kus pani kilekotti 8 pudelit 0,7liitrist viina Absolut Vodka maksumusega 18,30 eurot tükk, kogumaksumusega 146,40 eurot, millega möödus kaupluse kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Peale kassadest möödumist tuli temale järele kaupluse müüja Gita Kink, kes haaras T.Z jopest. Selleks, et ennast vabastada ning kauplusest kaubaga ära joosta, lõi T.Z ühel korral kannatanule vastu parema käe rannet, põhjustades kannatanule füüsilist valu ning tervisekahjustuse - vastavalt isiku läbivaatuse protokollile parema käe randmeluu piirkonnas hematoomi. T.Z õnnestus endal jope seljast ära saada ning kilekott koos

viinapudelitega kukkus maha. T.Z võttis kilekoti koos viinapudelitega, kuid viskas lõpuks kilekoti koos viinapudelitega maha ning jooksis kauplusest eemale. Seega T.Z , võõra vallasasja äravõtmise katsega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga, pani toime KarS § 200 lg 1- § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetlusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 179, 180, 238, 306, 311, 313. Poolte seisukohad Prokurör leidis, et T.Z-ile süüks arvatud teod on tõendamist leidnud ja tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kolmes episoodis oli tegemist vargusega ning 24.09.13 kasvas vargus üle röövimiseks, sest ka siis kui kassapidaja vargust märkas, T.Z-ile järele jõudis ja varrukast haaras, ei loobunud ta varastatust, vaid hakkas rüselema ja lõi kannatanut vastu kätt. Rüseluse ajal hoidis ta kotti viinapudelitega enda käes ja füüsilist vägivalda kasutas ta vara enda valdusse jätmise eesmärgil. Karistuseks kuritegude kogumi eest taotles prokurör 2 aastat ja 6 kuud vangistust, mida lühimenetlusest tingituna vähendada kolmandiku võrra ning kandmisele kuulub 1 aasta ja 8 kuud vangistust, millest eelvangistusena on ära kantud 4 päeva. Mõistetavat karistust suurendada eelmise otsuse järgi mõistetud karistuse (7 kuud ja 26 päeva vangistust) ärakandmata osa võrra ning KarS § 65 lg 2 alusel mõista liitkaristuseks 2 aastat ja 7 päeva vangistust. Süüdlase vastu esitatud hagid kuuluvad rahuldamisele. Kaitsja leidis, et kolm episoodi vargusi on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 5 ja 9 järgi. Röövimise katse tuleb aga ümber kvalifitseerida varguseks KarS § 199 järgi ja kannatanu kehaliseks väärkohtlemiseks KarS § 121 järgi, sest vägivalda ei kasutanud T.Z vara hõivamiseks, vaid alles pärast varguse lõpuleviimist. Viinapudelite vargus oli lõpule viidud juba kassadest möödumisega. Kannatanut võis ta rüseluse käigus lüüa seepärast, et viimane teda jope varrukast kinni hoidis, kuid see toimus juba kauplusest väljas. Süüdlase süü ei ole suur, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kaitsja palus kohtult õiglast ja mõistlikku karistust. Süüdistatav tunnistas oma süüd osaliselt ja leidis, et röövimist ei ole ta toime pannud. Viinapudelid võttis ta selleks, et need varastada, mitte röövida. Rüselus tekkis sellest, et müüja teda välisukse ees varrukast haaras. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused T.Z-ile süüks arvatud kuriteod on tõendamist leidnud järgmiste kohtuistungil uuritud tõenditega:

4.Röövimise katse 24.09.2013 Jüris asuvast Konsumi kauplusest -Harju Tarbijate Ühistu avalusest politseile nähtub, et nad paluvad vastutusele võtta meesterahva, kes 24.09.13 möödus kassaderivist ja väljus müügisaalist 8 pudeli viinaga kogusummas 146,40 eurot. Üks pudel purunes ja tagasi said nad kaupa 128,10 euro väärtuses (II kd lk 18); esitatud on süüdlase vastu hagi summas 18,30 eurot, s.o. ühe purunenud viinapudeli maksumus (II kd lk 44); -sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et sündmuskohale jäi maha T.Z-i jope ja kauplus sai tagasi 7 pudeli 700 ml „Absolut Vodkat“ ja klaasikillud, mis pärast vahejuhtumit oli pandud kärusse ja viidud kaupluse laoruumi (II kr lk 6-13); -asitõendina on vaadeldud kaupluse turvakaamera salvestusi ning protokollile on lisatud ka fotod salvestustelt (II kd lk 21-37). Nendest nähtub kuidas T.Z kauplusse siseneb, riiulist viinapudelid võtab ja need ostukorvi paneb; pärast kükitab kaubakastide vahele ja paneb viinapudelid valgesse kotti ja kõnnib nendega kassa suunas; möödub kassast kauba eest tasumata. Koheselt kõnnib kassapidaja talle järele ning välisuksest väljumisel tekib mehe ja kassapidaja vahel rüselus; mehel seljas olnud jope jääb kassapidaja kätte ja valge kilekott kukub maha; mees proovib kotti ja viinapudeleid maast üles tõsta, lõpuks viskab kilekoti pudelitest veidi eemale maha ja põgeneb. Fotol nr 8 on näha, et kassast möödudes hoiab T.Z valget kotti vasakus käes. Fotol 9 on näha, et kassapidaja jätab katki kliendi teenindamise ja järgneb koheselt T.Z-ile. Fotol 10 on näha, et T.Z püüab väljuda kaupluse välisuksest vasak külg ees, hoides käes valget kotti. Tema teisest käest või varrukast on kinni haaranud kassapidaja ning rabelemise käigus tuleb tal seljast ära jope, kott kukub maha (fotod 11 ja 12), T.Z haarab uuesti kotist, kuid pudelid on sealt välja kukkunud ja paar sammu edasi viskab ta koti seina äärde ja lahkub ning kotist mõni meeter eemal on näha mahakukkunud pudeleid (fotod 13, 14). Sellest vaatlusprotokollist nähtub, et varastatud kaubaga ei õnnestunud T.Z lahkuda, kuna kassapidaja teda takistas. T.Z ei loobu varastatud asjadest, tekib füüsiline kontakt, ta rüseleb kassapidajaga, keerutab end jopest välja ja püüab isegi mahakukkunud pudeleid kaasa haarata. -kannatanu XXX (kaupluse kassapidaja) on andnud detailsed ütlused (II kd lk 45-49 ja lk 6265) selle kohta, et 24.09.13 töötas ta kassas nr 2 ja nägi, et üks mees möödus kassast kauba

eest tasumata. Tegemist oli mehega, kes on ka eelnevalt samast kauplusest varastanud ning ta jooksis mehele järgi. Oli näha, et mehel käes olnud valges kilekotis olid viinapudelid. Välisukse juures haaras ta mehel jopest, kuid viimane hakkas rabelema, kätega vehkima. Kui mees lõi teda vastu paremat kätt, tundis ta valu, kuid jopest lahti ei lasknud. Mees omakorda kotist lahti ei lasknud ning õues välisukse ees kukkus kott tal käest maha, mõned viinapudelid kukkusid välja, jope tuli seljast ära. Kuna mees tahtis pudeleid maast uuesti enda kätte saada, siis selle takistamiseks vehkis kassapidaja mehelt seljast tulnud jopega. Mees tegi veel paar sammu edasi, kuid viskas koti maha ja pani jooksu. Koos kaupluse juhatajaga korjasid nad asjad kokku. Üks viinapudel oli katki läinud, seitse pudelit olid terved. Pudelid koos mehe jope ja selle taskus olevat asjadega viisid nad lattu ja teatasid juhtunust politseile. -isiku läbivaatuse protokollis on fikseeritud kannatanu XXX kodarluul-randmel hematoom (II kd lk.50- 53); Kannatanu ütlused on kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega, nii asitõendi vaatlusprotokolliga kui isiku läbivaatuse protokolliga ning kohtul pole alust XXX ütlustes kahelda, s.h. selles, et löök vastu kätt tekitas talle füüsilist valu. Kahtlustatav T.Z oma ütlustes 09.10.2013 (II kd lk 73-78) on väitnud, et mõte varastada tekkis tal kaupluses siis kui nägi, et Absolut Vodka viinapudelitel ei ole küljes turvaelemente. Riiulist võttis 8 pudelit ja pani need algul ostukorvi, pärast õllekastide juures tõstis need läbipaistvasse kilekotti ja jättis ostukorvi müügisaali. Kassas kauba eest ei maksnud ja liikus Konsumi väljapääsu poole. Välisukse juures ta tundis, et keegi võttis tal jopest kinni. Püüdis end vabastada ja koos kaubaga ära joosta. Rabeledes nägi, et tegemist on kaupluse naismüüjaga ja lõi seda naist ühe korra vastu kätt. Kui tal õnnestus end jopest vabastada, kukkus kott pudelitega maha ja viinapudelid veeresid kotist välja. Ta püüdis pudeleid kokku korjata, kuid see ei õnnestunud. Mõned pudelid olid kotti jäänud ja nendega tegi ta veel mõned sammud, kuid viskas siis koti maha ja jooksis minema ega tea, kas pudelid läksid katki või jäid terveks. Seega nii asitõendi vaatlusprotokolliga, kannatanu kui ka T.Z-i enda ütlustega on tõendatud, et võõra varaga süüdistataval lahkuda ei õnnestunud ning tema tegu pealt näinud kannatanu tõrjumiseks ning võõrale varale valduse kehtestamiseks kasutas ta füüsilist vägivalda, lõi kannatanut ning tekitas viimasele füüsilist valu. See vägivald oli ajaliselt seotud vara hõivamisega. Seetõttu on T.Z-i käitumine õigesti kvalifitseeritud röövimise katsena KarS § 200 lg 1 - § 25 lg 2 järgi. See on kooskõlas ka kehtiva kohtupraktikaga. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses 3-11-54-13 punktis 9 on selgitatud, et röövimisena tuleb subsumeerida süüdlase tegu, kes soovis toime panna vargust, kuid kasutas seda takistama ilmunud isiku suhtes vägivalda, et hõivamine lõpule viia. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et vargus oli lõpule juba viidud hetkel, kui süüdistatav võõra varaga oli kassadest möödunud. Valdus on kehtestatud, asi ära võetud ja varguse objektiivne koosseis on täidetud, kui hõivaja on saavutanud selle üle võimu. Kohtupraktikas valitseva käsutamisteooria järgi on vargus lõpule viidud siis, kui vara on süüdlase käes ning tal on võimalus hakata seda oma äranägemise järgi kasutama või käsutama.

T.Z aga puudus võimalus pärast kassade läbimist hakata võõrast vara kasutama või käsutama. Algselt soovis ta küll toime panna vargust, kuid kasutas teda takistama tulnud kassapidaja suhtes vägivalda, et hõivamine lõpule viia. Tsiviilhagid Esitatud tsiviilhagidele süüdistatav ega tema kaitsja vastuväiteid ei esitanud. Kolme tekikomplekti vargusega 31.08.2013 Jyski kauplusest Tallinnas Mustakivi tee 13 tekitas T.Z kahju 687 eurot ning ühe purunenud viinapudeli näol seoses röövimisega Jüris asuvast Konsumi kauplusest 24.09.2013 on kahju tekitatud Harju Tarbijate Ühistule 18,30 eurot. Kahju on T.Z tekitanud oma süülise ja õigusvastase käitumisega. Hagejate nõuded on ta õigeks võtnud ja hagid kuuluvad rahuldamisele. Karistuse mõistmine KarS § 56 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb kohtul arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning lähtuda tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvidest. KarS § 199 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette nii rahalise karistuse kui vangistuse kuni 5 aastat, KarS § 200 lg 1 aga vangistuse 2-10 aastat. T.Z ei ole pikemat aega töötanud, on elanud oma ema kulul, sest ta tarvitab narkootikume. Kuna tal endal legaalsed sissetulekud puuduvad, ei ole võimalik teda karistada kergemaliigilise karistusega ehk rahalise karistusega, sest selline karistus ei oleks tema puhul täidetav. Arvestades asjaolu, et röövimine jäi katse staadiumisse ja vara väärtus ei olnud suur, peab kohus põhjendatuks karistada T.Z-i röövimise eest sanktsiooni alammääras ehk vangistusega kaks aastat. Varguste eest on T.Z-i varem korduvalt karistatud. Viimati, s.o Harju Maakohtu otsusega 11.06.2013 karistati teda vangistusega 7 kuud ja 26 päeva. Kohtusaalist teda vahi alla ei võetud ja anti võimalus ise minna vanglasse vangistust kandma. Sellest karistusest ei teinud T.Z aga enda jaoks mingeid järeldusi, ta kaebas otsuse edasi ning kasutades võimalust, et teda kohtusaalist ei vahistatud, hakkas ta uuesti varastama. Kuigi teda peeti kahtlustatavana kinni septembris 2013 kahel korral, jätkas ta ühe uute kuritegude toimepanemist. Süü suurust hinnates tuleb arvesse võtta, et lõpuni õnnestus tal viia vaid üks vargus ja teised vargused jäid katse staadiumisse ning varastatud asjade väärtus ei olnud suur. Tema teod olid toime pandud kavatsetult ning eesmärgiga varastatud asjad realiseerida, et saada raha narkootikumide ostmiseks. Ta oli eelnevalt läbi mõelnud ja kavandanud, kuidas varastatud asjadega kauplustest lahkuda (vajadusel läbi ametiruumide, asju teatud kohtadesse peites jmt), kuidas ja kus varastatud asju realiseerida. Varguste toimepanemise asjaolud ja järjekindlus varavastaste kuritegude toimepanemisel iseloomustavad samuti T.Z-i süü suurust.

Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Pärast iga kinnipidamist ja ülekuulamist on ta oma tegusid sõnades küll kahetsenud, kuid kohus ei saa arvestada kergendava asjaoluna süü puhtsüdamlikku kahetsust, sest see kahetsus ei ole siiras, see on paljasõnaline. Varguste eest peab kohus põhjendatuks karistada T.Z-i küll vangistusega alla keskmist sanktsiooni määra, kuid see ei saa olla väiksem kui vangistus 1 aasta ja 6 kuud. Vangistus sellises määras vastab ka õiguskorra kaitsmise huvidele. Karistuseks kuritegude kogumi eest KarS § 64 lg 1 alusel peab kohus põhjendatuks mõistetud karistuste osalist liitmist ehk 2 aastat ja 3 kuud vangistuse mõistmist. Kohtu arvates ei ole võimalik lugeda raskema karistusega kaetuks kergemat karistust, sest see jätaks süüdlasele mulje, et osade tegude eest võib jääda karistamata. Kuna kohus arutab asja lühimenetluses, tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetavat karistust vähendada ühe kolmandiku võrra (9 kuud vangistus) ning kandmisele kuulub 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Kuna uued kuriteod pani T.Z toime pärast viimast kohtuotsust, tuleb talle mõista liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel ehk suurendada mõistetavat karistus eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Eelmise otsuse järgi asus ta vangistust (7 kuud ja 26 päeva) kandma alates 24.10.2013, s.o. päev kui ta tabati ning seisuga 15.01.2014 on ta sellest ära kandnud 2 kuud ja 21 päeva vangistust ning kandmata on 5 kuud ja 5 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb mõistetavast karistusest kantuks lugeda ka 4 päeva eelvangistust (07.-08.09.2013 ja 15.-16.09.2013). Seega seisuga 15.01.2014 jääb tal kanda liitkaristus 1 aasta 11 kuud ja 1 päev vangistust. Alates päevast, mil ta aga vanglas viibib ehk seisuga 24.10.2013 tuleb T.Z ära kanda liitkaristus 2 aastat 1 kuu ja 22 päeva vangistust. Kuna arutatavas kriminaalasjas on T.Z-i suhtes valitud tõkendiks elukohast lahkumise keeld, siis tuleb see tühistada ning mõistetud vangistuse täitmise tagamiseks tuleb uueks tõkendiks valida kohtuotsuse jõustumiseni vahi all pidamine. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdimõistetul süüdimõistva otsuse korral hüvitada ka menetluskulud. Antud kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4, 5 ja 9 kohaselt määratud kaitsjale makstav tasu 492 eurot, kaitsjale toimiku materjalidest koopiate tegemise kulud 0,90 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt 2,5 kuupalga alammäära ehk 887,50 eurot. Arvestades süüdistatava varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel poole sundrahast ning koopiate tegemise kulud riigi kanda ja annab süüdimõistetule võimaluse menetluskulusid vabatahtlikult tasuda osade kaupa 12 kuu jooksul