Kohtulahend

karistatud 11 korda, lisaks on teda väärteo korras korduvalt karistatud NPALS § 15 järgi. Praegust karistust kannab röövimise eest, mis oli toime pandud grupis ning muu relvana kasutatava esemega ähvardades. Kuivõrd isikut on ka varasemalt reaalse vangistusega karistatud

ning kuriteod on muutunud ühiskonnaohtlikumaks, siis saab järeldada, et isik pole varasematest karistustest järeldusi teinud ning jätkab kuritegude toimepanemist. Lisaks on isikut Vanglas korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, mis näitab tema allumatust kehtivale korrale ning reeglite mitteaktsepteerimist. D.I iseloomustusest nähtub, et reaalne elukoht oleks tal vabaduses olemas, ent ainuüksi selletõttu ei saa eeldada, et isik on võimeline kriminaalhooldusele alluma, kuivõrd elukoht ja toetus ema näol olid D.I olemas ka kuritegude toimepanemise ajal. Lisaks nähtub iseloomustavatest materjalidest, et isik sõltub palju oma tunnetest ja emotsioonidest ning on vanglas viibides tekitanud endale ka enesevigastuse ega oska negatiivseid emotsioone kontrollida. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et D.I võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik D.I isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on kriminaalkorras korduvalt karistatud, praegust karistust kannab röövimise eest. Kuigi D.I on vangistuse ajal kehtivad distsiplinaarkaristused, on enamus neist (12) D.I-le kohaldatud 2011.a ja 2012.a ning kohus on neid juba arvestanud, jättes kinnipeetava 29.04.2013.a määrusega tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalvega vabastamata. Käesoleval ajal peab kohus oluliseks, et kohtuistungil avaldas D.I tahet minna narkootikumide sõltuvusvastasele ravile. D.I sellekohaseid püüdlusi tuleb pidada õiguskuulekat eluviisi soodustavaks, kuna esitatud andmetel on kuritegude toimepanemist mõjutanud sõltuvusainete tarvitamine. Kinnipeetava arusaam sõltuvusainete kahjulikkusest ning tahe neid edaspidises elus vältida aitab eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Seda, et D.I soovib oma elu muuta, kinnitab ka tema osalus sotsiaalprogrammis „Sotsiaalsete oskuste treening“, samuti osalus Convictuse tugigrupis ning riigikeele õppes. Esitatud materjalide kohaselt läbis kinnipeetav 2010.a ka sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. On oluline, et D.I on mõistnud sõltuvusainete negatiivset mõju oma elukorraldusele ja edasisele heaolule ning kohtu hinnangul on kõige paremini võimalik hinnata isiku püüdlusi sõltuvusprobleemidest vabanemiseks eelkõige kriminaalhoolduse kaudu. Vähetähtis ei ole ka kinnipeetava motivatsioon põhihariduse omandamisel. Kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele võimaldab kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas D.I-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetab ka Vangla, märkides, et D.I väljendab teatud määral motivatsiooni tulevikus käituda seaduskuulekalt, kriminaalhooldusesse suhtub positiivselt. Kohtu hinnangul on katseajal võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Vastavalt kriminaalhooldusseaduse §-le 1 lg 1 valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohus arvestab ka, et vabanedes on kinnipeetaval olemas elukoht, samuti ema igakülgne toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka kinnipeetav, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kaasa kinnipeetava edasise elu korraldamisel vastavalt

ühiskonnas aktsepteeritavatele hoiakutele ja tõekspidamistele. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.