Kohtulahend

Isikul on lukksepa eriala. Vangistuse ajal omandas B1 taseme riigikeele oskuse. Perioodil 13.02.2012-12.03.2012 läbis sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening" ning sotsiaalprogrammi "Viha juhtimine" 10.10.2012-05.12.2012. Käesoleval ajal isik on hõivatud vangla majandustöödega. Isiku sõnul vabaduses töötas ametlikult 2010. aastal kolm kuud "xxx"-is. Käesoleval ajal isik on hõivatud tööga vanglas. Kuriteod on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil, vägivalda kasutades. Tallinna Vangla andmetel on rahalisi nõudeid 4314,12 eurot, vabanemisfondis on xxx eurot. Vabanedes kindlat töökohta ei ole. Isik on korduvalt karistatud väärteokorras alkoholiseaduse alusel ning joobeseisundis juhtimise eest. Alkoholijoobes on käitunud vägivaldselt, ei mõtle tagajärgedele. Kuriteo pani toime alkoholijoobes. Isiku sõnul on proovinud 8 aastat tagasi amfetamiini. Andmeid tarvitamise kohta ei ole. Riskeerivale eluviisile viitab korduvkaristatus nii kriminaal- kui ka väärteo korras. On mõjutatav tuttavate poolt. Vägivallakuriteod on toime pandud grupis. Varasemalt on karistatud kriminaalkorras röövimise, ähvardamise, varguse ning asja omavolilise kasutamise eest. Käesoleval ajal on karistatud röövimise eest. Kuritegude sooritamise põhjuseks on olnud materiaalse kasu saamine, alkoholi tarvitamine ja grupi mõju. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 31%. Kuna kinnipeetav on toime pannud vägivalla komponendiga kuriteo, on samalaadse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul on 45%. Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et Rahvastikuregistri andmetel on U.M sissekirjutus xxx. Ema sõnul ei ole sinna elama asuda võimalik, kuna seal elab õde oma perega. Kuid ema sõnul on võimalik esialgselt asuda elama tema juurde xxx, mis on kahetoaline korter ja kuulub sõbrannale, kes ei ela Eestis. U.M võimalik elada ühes toas. U.M on omandanud lukksepa eriala, oli praktikal xxx xx. Ametlikult töötanud ei ole, kuid on aeg-ajalt töötanud ka ehitusel. Materiaalselt toetab ema. U.M on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, väärteokorras 14 korda. Uued kuriteod pani toime kriminaalhooldusel olles katseajal. Kahel korral on tegu röövimisega. Karistatud on veel tervisekahjustuse tekitamise, ähvardamise, asja omavolilise kasutamise ja võimuesindaja seadusliku korralduse eiramise eest. Isik on korduvalt väärteokorras karistatud Alkoholiseaduse nii §70 kui §71 alusel. Samuti ühel korral Liikluseaduse alusel joobes mootorsõiduki juhtimise eest. Vabanemise korral on olemas lähedased ja elukoht, kuid puudub töökoht, lukksepa eriala on omandatud Kutsekoolis. Olemas on isikut tõendavad dokumendid isikutunnistus kehtivusega kuni 06.04.2015.a. Prokurör andis kirjaliku arvamuse ja taasühiskonnastamise huvides toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Vangistuses veedetud aega on U.M kasutanud töötamiseks, riigikeele õppimiseks ning sotsiaalprogrammides osalemiseks, mis viitab sellele, ta on vangistuses teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Neil asjaoludel leiab prokuratuur, et nimetatud süüdimõistetu puhul on vangistus kui karistus täitnud oma eesmärgi ning ta omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas. U.M taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud süüdimõistetu selgitused, leiab, et U.M tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt kinnipidamiskohas ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse

kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. U.M on kolm korda kriminaalkorras karistatud. Varasemalt on karistatud röövimise, ähvardamise, varguse ning asja omavolilise kasutamise eest. Kuritegude sooritamise põhjuseks on olnud materiaalse kasu saamine, alkoholi tarvitamine ja grupi mõju. Käesoleval ajal on karistatud 1 astme kuriteo (röövimise eest). Uued kuriteod pani toime katseajal. Korduvalt karistatud ka väärteokorras sh alkoholiseaduse alusel. Jätkuv süütegude toimepanemine räägib sellest, et ta ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Varasemalt U.M oli määratud kriminaalhooldusele, mis ei olnud tulemuslik kuna isik pani katseajal toime uued kuriteod. Kõik püstitatud eesmärgid jäid täitmata. Kohus leiab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistusest ei ole küllaldaselt põhjendatud, kuna U.M on näidanud oma varasema käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemise. Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute varavastaste kuritegude toimepanemise riski. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega (ta on korduvalt karistatud alkoholiseaduse alusel) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Peale seda kinnipeetava sõprusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, kes võivad avaldada isikule negatiivset mõju. U.M-i elustiil on riskiv ja hoolimatu. Seega võib järeldada, et U.M-i puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varem isikule tingimisi mõistetud vangistus ühes allutamisega käitumiskontrollile ei avaldanud kinnipeetavale mõju kuna ta ei suutnud hoiduda kuritegude toimepanemisest. Eeltoodust tulenevalt ei ole kinnipeetav ilmselgelt isik, kes suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist katseajal puudub kohtul käesoleval ajal igasugune veendumus, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks U.M uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuriteo iseloomu ning käitumist eelneval katseajal ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega

isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu U.M-i vabastamata temale mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Loretta Pikma Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.