Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
14.01.2014, Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number
1-10-14625
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kohtuistungi sekretär
Kai Rosar
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Prokurör
Ain Tali
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Aleksandr Hosin’i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
ALEKSANDR HOSIN, isikukood 37906105217, määratlemata kodakondsusega, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 26.09.2008 ja lõpp 08.10.2014
Jätta ALEKSANDR HOSIN vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Aleksandr Hosin’ile ja prokurörile. Asjaolud: Viru Vangla esitas 14.11.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Hosin’i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Käesoleval ajal kannab Aleksandr Hosin karistust Viru Maakohtu 24.11.2010 kohtuotsuse nr 1-10-14625 alusel, millega ta tunnistati süüdi KarS § 121 järgi ja mõisteti karisuseks 1 kuu vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 64 alusel suurendati mõistetavat karistust Viru Maakohtu 10.03.2009 otsusega mõistetud karistuse 5 aastat 11 kuud 12 päeva vangistust võrra ja mõisteti lõplikuks karisuseks 6 aastat 12 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks oli 26.09.2008.
Vangla iseloomustuse kohaselt on Aleksandr Hosin’it kriminaalkorras karistatud 11 korda, reaalset vangistust kannab neljandat korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, kuritegude toimepanemise põhjuseks on olnud majandusliku kasu saamine ja sõltuvusprobleemi olemasolu. Alates 25.04.2013 kannab kinnipeetav karistust Viru Vangla avavanglaosakonnas. Kinnipeetav on vangistuse jooksul töötanud majandustöödel, õppinud riigikeelt, osalenud sotsiaalprogrammides. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Isikul on põhiharidus, edasisest hariduse omandamisest huvitatud ei ole. Isikul on 3700 euro ulatuses tasumata rahalisi nõudeid, sugulased teda majanduslikult ei toeta, majandusliku toimetuleku oskus on halb. Varasemad kuriteod on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Vabanedes isik töökohta ei oma. Grupis kuritegude toimepanemine ilmestab isiku kriminaalset tutvusringkonda. Isik muutub alkoholi tarvitades agressiivseks, alkohol on kuritegude toimepanemisel soodusteguriks. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 58% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 51%. Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist enne tähtaega. Prokuratuuri seisukoht: Kohtule esitatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi võtta osa Aleksandr Hosini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toetanud. A. Hosini varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on varem üheteistkümnel korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale antud võimalusi oma karistust vabaduses kanda, pannes toime katseajal kuritegusid. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkoainete tarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Varasemad karistused pole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kinnipeetaval puudub vabaduses kindel elukoht. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb kriminaalhooldus ja täitmisele kuuluvad käitumiskontrolli nõuded ja võimalikud lisakohustused. Kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, lisaks kindla elukohaga seotud kolm kontrollnõuet, siis vabanemisjärgse alalise elukoha puudumine vangistatul välistab kontrollnõude täitmise ning taotluse rahuldamise tema vangistusest ennetähtaegse vabastamise osas. Maakohtu istung: 12.12.2013 Rakvere kohtumajas toimunud avalikul kohtuistungil palus kinnipeetav võimalust otsast peale alustada. Kinnipeetav märkis, et tal on vabanemisel olemas elukoht ja abi töökoha otsimisel. Kohtumääruse põhjendused: Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega ja prokuröri seisukohaga, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohus märgib, et isikut on varem 11-l korral kriminaalkorras karistatud, vangistuses viibib ta neljandat korda. Kuigi isikul ei ole vangistuses distsiplinaarkaristusi, näitab isiku varasem
käitumine suutmatust alluda ühiskonnas kehtestatud normidele. Asjaolust, et isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud, nähtub, et kinnipeetav ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ning et eelnevad karistused ei ole oma eesmärki täitnud. Isik on kuritegusid toime pannud grupis ning kuna tegemist on mõjutatava isikuga ja tema suhtlusringkonnas on mitmeid kriminaalse taustaga isikuid, on võimalik, et isik paneb ka tulevikus toime kuritegusid. Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isikul on probleeme alkoholi kuritarvitamisega, alkohol on kuritegude toimepanemisel soodusteguriks. Kohus leiab, et probleemi olemasolu tõttu on oht, et isik jätkab vabaduses alkoholi kuritarvitamist, mis omakorda võib ta viia uute kuritegude toimepanemiseni. Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et kinnipeetaval ei ole vabaduses töökohta. Töö olemasolu on aga kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise üheks tingimuseks. Kohus leiab, et vähene haridus võib raskendada töö leidmist. Kuna isik on varem kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil toime pannud, on tema puhul olemas arvestatav risk, et raskuste ilmnemisel jätkab ta kasu saamise eesmärgil kuritegude toimepanemist. Kohus leiab, et isiku vabastamist toetavad asjaolud ei kaalu üles tema vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. Ka vangla ja prokurör on leidnud, et kinnipeetav tuleb jätta vangistusest enne tähtaega vabastamata. Vangla hinnangul on tõenäosus, et isik paneb vabanedes toime uue kuriteo, üle 50%. Kohus leiab, et kinnipeetava puhul ei ole tingimused tema vabastamiseks täidetud ning kriminaalhooldusega seotud piirangud ei ole piisavad tema suunamiseks seaduskuulekale teele. Kohus märgib, et isik on varem rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, mistõttu süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal oleks ennatlik. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetul tervikuna ära kanda talle mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Aleksandr Hosin’i osas selliseid asjaolusid ei esine. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu vangistuse kandmisest vabastamisega enne tähtaega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS seadustiku § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Tiit Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.