Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
14.01.2014, Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number
1-12-10654
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kohtuistungi sekretär
Kai Rosar
Prokurör
Ain Tali
Kaitsja
Marina Valge
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid G.M’i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
G.M, isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 18.07.2012 ja lõpp 07.02.2015
Jätta G.M vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista G.M ’ilt menetluskuluna riigituludesse 106,80 eurot kaitsetasu adv. Marina Valge poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või nr 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Valge & Uiga kasuks 106,80 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Marina Valge poolt süüdimõistetu G.M’i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.
Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, G.M ’ile, tema kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud: Viru Vangla esitas 25.10.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava G.M’i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Käesoleval ajal kannab G.M karistust Harju Maakohtu 04.12.2012 kohtuotsuse nr 112-10654 alusel, mille järgi on ta süüdi tunnistatud KarS §-ide 199 lg 2 p 5, 8, 9; 209 lg 2 p 1; 199 lg 2 p 4 sätestatud kuritegude toimepanemises. Lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks oli 2 aastat 6 kuud 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 18.07.2012. Vangla iseloomustuse kohaselt on G.M’it kriminaalkorras karistatud 4-l korral, väärteokorras 17-l korral. Reaalset vanglakaristust kannab teist korda. Kolmel korral on karistatud teda varguste ja kelmuste eest, kahel korral on toime pannud kergemaliigilisi vägivallaga seotud kuritegusid. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks. Kuritegude toimepanemise ajendiks on majandus- ja sõltuvusprobleemid. Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vabanemisel asub isik elama vanaemale kuuluvasse korterisse. Isikul puudub põhiharidus ning vabaduses pole tal töökohta, tema esialgseks sissetulekuks on xxxx. Kinnipeetava tutvusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud ja narkootikume tarvitavad tuttavad. Isikul on vabaduses laps, keda tuleb majanduslikult toetada. Kinnipeetav tunnistab narkosõltuvuse olemasolu. Ta on pannud toime vargusi võlgnevuste katteks. Isik on varem rikkunud katseaja tingimusi. Uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 87%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 47%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Ka ei ole isik andnud nõusolekut minna sõltuvusravile. Maakohtu istung: 12.12.2013 Rakvere kohtumajas toimunud avalikul kohtuistungil märkis kinnipeetav, et ei ole sõltlane, on läbinud kõik programmid, üsna korralikult ennast üleval pidanud. Kinnipeetav kinnitas, et ei soovi elada sellist elu nagu ta varem elas ning et on narkootikumide sõltuvusest üle saanud. Kuriteod pani toime, kuna oli sõltuvuses. Tema tervislik seisund on selline, mis vajab ravi. Kinnipeetava kaitsja toetas kinnipeetava vabastamist enne tähtaega ja leidis, et kohus võiks kinnipeetava vabastamist kaaluda. Prokuratuuri seisukoht: Prokurör märkis kohtule esitatud seis ukohas, et ei soovi võtta osa G.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör ei toetanud kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, märkides, et G.M-i varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on varem neljal korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Kinnipeetav võib ohustada avalikkust. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega osanud hinnata temale mitmel korral antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, pannes toime katseajal uusi tahtlikke varavastaseid kuritegusid. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkoainete
tarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 87%. Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. G.M-i puhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid teda käesoleval ajal vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende vara ja korteripuutumatuse kaitseks – on põhjendatud jätta kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kohtumääruse põhjendused: Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tema kaitsja ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohus märgib, et kuigi isik on vangistuses viibides läbinud sotsiaalprogrammid ja tal on vabaduses olemas elukoht, on tema vabastamist mittetoetavad asjaolud kaalukamad. Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Kohus leiab, et kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu näitab, et kinnipeetav ei ole ka vangistuses viibides suutnud õiguspäraselt käituda ning kuna vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3 -1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, tuleb distsiplinaarkaristuse olemasolu kindlasti ka käesoleval juhul arvestada. Isikut on varem neljal korral kriminaalkorras karistatud, samuti on teda korduvalt väärteokorras karistatud. Tegemist on isikuga, kes on varem rikkunud katseaja nõudeid. Kohtu arvates nähtub eeltoodust isiku suutmatus kehtestatud normidest kinni pidada. Isiku lubadusi vabaduses õiguskuulekalt elada peab kohus paljasõnaliseks ja isiku vabastamine käesoleval hetkel oleks ennatlik. Kinnipeetaval puudub vabaduses töökoht. Kuigi isiku sissetulekuks on xxxx, on kohtu hinnangul olemas arvestatav risk, et isik jätkab majanduslike raskuste ilmnemisel kuritegude toimepanemist. Kinnipeetava puhul on tegemist narkosõltlasega, kes on keeldunud sõltuvusravile paigutamisest. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tõenäoline, et isik jätkab vabaduses narkootikumide tarvitamist ja paneb nende mõjul toime uusi kuritegusid. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka asjaolu, et kinnipeetava poolt uute kuritegude toimepanemise tõenäosus on kõrge. Nimelt uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 87%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 47%. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka prokuratuur ega vangla. Kohus leiab, et kinnipeetava puhul ei ole tingimused tema vabastamiseks täidetud ning kriminaalhooldusega seotud piirangud ei ole piisavad tema suunamiseks seaduskuulekale teele. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetul tervikuna ära kanda talle mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kohus leiab, et antud juhul selliseid asjaolusid ei esine.
Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu G.M ’i vangistuse kandmisest vabastamisega enne tähtaega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.
Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Tiit Kullerkupp
Tartu Ringkonnakohtu 17.02.2014 kohtumääruse
Juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja
/allkirjastatud digitaalselt/
Lea Herne
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.