Kohtulahend

jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja

Tsiviilhagi ei ole esitatud.

EDASIKAEBAMISKORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse pe ale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määru skaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1-13-7878 Kriminaalasjas 13250101020 süüdistatakse L.N-i selles, et tema 04.06.2013 kella 00:00 paiku nõudis xxxx xxxxxxxx xxxxxx xx xx xxxx xxxxx xxxxxx xxxxxxxxxxxxx xxxxxxx toas nr xxx-1 TA mobiiltelefoniga laulude saatmist enda telefoni, millest T A keeldus, kuna telefon ei võimalda ning seejärel lõi L.N TA ühe korra rusikaga vastu otsmikku, põhjustades TA füüsilist valu. Pärast seda küsis L.N T A erinevaid telefoninumbreid ning TA pakkus ka enda õe numbrit, kuid ütles vale numbri, mis ei kutsunud. TA pani telefoni lukuga dressipükste taskusse, kuid L.N hakkas TA telefoni enda kätte nõudma. L.N üritas ise TA pükste lukku avada, kuid TA takistas teda. Selle peale haaras L.N jõuga TA käest ja tiris ta enda ühiselamutuppa xxxxx, kus nõudis TA telefoni, kuid kuna viimane keeldus, siis võttis L.N arvutikaabli-USB-juhtme, millega lõi TA vähemalt 20 korda vastu vasakut kätt, ise lööke samal ajal lugedes. L.N lubas löömist jätkata kuni TA annab talle telefoni. Pärast juhtmega löömist tiris L.N T A ühiselamu kööki, kus lükkas TA pikali ning lõi 3-4 korral jalaga kõhupiirkonda ja vastu vasakut kätt, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu, seejärel vedas L.N TA ühiselamu WC-sse, kus võttis kaelast kinni ja surus TA WC-potti, käskis sealt vett juua ja lasi vett peale, kuid TA jõudis pea üles suruda. Edasi tiris L.N T A ühiselamu kööki, kus pani kastruliga 0,5 l vett keema ja ütles, et TA peab selle ära jooma, seejärel lõi sõnagi la usumata harja varrega TA 2-3 korda vastu vasakut kätt, mille tõttu tundis TA taas valu. Seejärel ähvardas ta TA, et asi läheb veel hullemaks, kui T A telefoni ei anna ning suurema peksu hirmus loovutas TA oma mobiiltelefoni Samsung L.N-i kätte, kes surfas telefonis veidi aega internetis ja tagastas telefoni TA. L.N pani toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise vägivallaga, mis on kuritegu KarS § 215 lg 3 p 1 järgi. Ringkonnaprokurör ja süüdistatav L.N jäid kohtus nende vahel sõlmitud kokkuleppe juurde, mille kohaselt ringkonnaprokurör nõudis kohtus L.N-ile KarS § 215 lg 3 p 1 järgi karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamat a, allutades süüdimõistetu katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla, kui L.N ei pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks kehtestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Karistuse kergendamisel on lähtutud KarS § 61 lg 1 erandlike asjaolude esinemisest. S-M L.N-i puhul on erandlikeks asjaoludeks see, et tegemist on varem karistamata, noore täiskasvanuga. Kannatanu on prokuratuurile avaldanud telefonilises vestluses 04.09.2013, et ta ei soovi süüdistatava karistamist. Nii süüdistatav kui ka kannatanu õpivad ühes koolis ja on omavahel leppinud. Tõkendit kohaldatud ei ole. Karistuse kandmise aja algust arvata alates 13.01.2014.a.

1-13-7878

KOHTU SEISUKOHT

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leidis, et puuduvad teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud, käesolevas kriminaalasjas ei ole rikutud kokkuleppemenetluse norme. Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas kokkuleppe kinnitada ja süüdi tunnistada L.N KarS § 215 lg 3 p 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Välja mõista L.N-ilt riigituludesse menetluskuludena KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 887.50 €. Kuna süüdimõistetu puhul on tegemist õpilasega, kellel iseseisev sissetulek puudub, siis kohus jätab KrMS § 180 lg 3 alusel osa menetluskuludest riigi kanda - määratud kaitsja Eve Jundas`ele makstud tasu riigi õigusabi eest eeluurimisel 115.20 € ja kohtuistungil 81 € ning kaitsjale toimiku koopia tegemise kulu 1.92 €. Asitõend – 3 salvestist ühel CD-l jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Tsiviilhagi ei ole esitatud.

Igor Pütsep kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.