Kohtulahend

SÜÜDISTUS

I.P ́t süüdistatakse selles, et tema, ühiselt ja kooskõlastatult kohtueelses menetluses tuvastamata isikutega, pani toime kelmuse alljärgnevalt. Nimelt 08.07.2013 kella 15.30 paiku helistasid kohtueelses menetluses tuvastamata isikud XXX lauatelefonile nr XXX , mis on paigaldatud korterisse aadressil Tallinn XXX ja esinedes XXX lapselapsena ja politseiametnikuna teatasid, et XXX lapselaps X tegi avarii, milles sai kannatada

inimene. Helistajad nõudsid, et XXX maksaks kogu temal olemasoleva raha kannatanule tekitatud kahju hüvitamiseks ja kriminaalasja alustamise vältimiseks. Seejärel, eelneva kooskõlastuse alusel kohtueelses menetluses tuvastamata isikutega, läks I.P XXX poolt elukohaks nimetatud aadressile Tallinnas XXX . Olles veendunud, et helistajate poolt väidetu vastab tõele ja tal tuleb tõepoolest maksta küsitud rahasumma, andis XXX rahale järeletulnud I.P-le üle 3000 eurot, pärast mida I.P lahkus. Tegelikkuses XXX lapselaps ei ole avariisse sattunud, raha nõuti temalt vale ettekäändel, millega põhjustati XXXle varaline kahju summas 3000 eurot. Peale selle tema, olles varem toime pannud kelmuse, ühiselt ja kooskõlastatult kohtueelses menetluses tuvastamata isikutega, pani toime kelmuse alljärgnevalt. Nimelt 09.08.2013 kella 18.00 paiku helistasid kohtueelses menetluses tuvastamata isikud XXX lauatelefonile nr XXX , mis on paigaldatud korterisse aadressil Tallinn XXX ja esinedes XXX lapselapsena ja politseiametnikuna teatasid, et XXX nõopoeg Sergei tegi avarii, milles sai kannatada inimene. Helistajad nõudsid, et XXX maksaks 5000-6000 eurot kannatanule tekitatud kahju hüvitamiseks ja kriminaalasja alustamise vältimiseks. XXX ütles helistajale, et tal on ainult 500 eurot, misjärel soovitati tal küsida naabritelt laenu, mida XXX tegigi. Seejärel, eelneva kooskõlastuse alusel kohtueelses menetluses tuvastamata isikutega, läks I.P XXX poolt elukohaks nimetatud aadressile Tallinnas XXX . Olles veendunud, et helistajate poolt väidetu vastab tõele ja tal tuleb tõepoolest maksta küsitud rahasumma, andis XXX rahale järeletulnud I.P-le üle 1000 eurot, pärast mida I.P lahkus. Tegelikkuses XXX nõopoeg ei ole avariisse sattunud, raha nõuti temalt vale ettekäändel, millega põhjustati XXX varaline kahju summas 1000 eurot. Peale selle tema, olles varem toime pannud kelmuse, ühiselt ja kooskõlastatult kohtueelses menetluses tuvastamata isikutega, pani toime kelmuse alljärgnevalt. Nimelt 13.08.2013 kella 17.00 paiku helistasid kohtueelses menetluses tuvastamata isikud XXX lauatelefonile nr XXX, mis on paigaldatud korterisse aadressil Tallinn XXX ja esinedes XXX õepojana ja politseiametnikuna teatasid, et XXX õepoeg X kukkus trepist alla, tema ees kõndis väike poiss ja X kukkus talle peale ning väikse poiss sai vigastada. Helistajad nõudsid, et XXX maksaks 10 000 USD kannatanule tekitatud kahju hüvitamiseks ja kriminaalasja alustamise vältimiseks. XXX ütles helistajale, et tal on ainult 1000 eurot. Seejärel, eelneva kooskõlastuse alusel kohtueelses menetluses tuvastamata isikutega, läks I.P XXX poolt elukohaks nimetatud aadressile Tallinnas XXX. Olles veendunud, et helistajate poolt väidetu vastab tõele ja tal tuleb tõepoolest maksta küsitud rahasumma, andis XXX rahale järeletulnud I.P-le üle 1000 eurot, pärast mida I.P lahkus. Tegelikkuses XXX õepoeg ei kukkunud trepist alla ega põhjustanud väikesele poisile vigastusi, raha nõuti temalt vale ettekäändel, millega põhjustati XXX varaline kahju summas 1000 eurot. Peale selle tema, olles varem toime pannud kelmuse, ühiselt ja kooskõlastatult kohtueelses menetluses tuvastamata isikutega, pani toime kelmuse alljärgnevalt. Nimelt 20.09.2013 kella 17.00 paiku helistasid kohtueelses menetluses tuvastamata isikud XXXlauatelefonile nr XXX, mis on paigaldatud korterisse aadressil Tallinn XXX, kõnele vastas XXX abikaasa XXX. Esinedes XXX pojana ja Leedu saatkonna ametnikuna teatasid helistajad, et XXX poeg X tegi avarii, milles sai kannatada Leedu tütarlaps. Helistajad nõudsid, et XXX maksaks 5000 eurot kannatanule tekitatud kahju hüvitamiseks ja kriminaalasja alustamise vältimiseks. XXX ütles helistajatele, et tal on võimalus maksta 4000 eurot. Seejärel, eelneva kooskõlastuse alusel kohtueelses menetluses tuvastamata isikutega, läks I.P XXX poolt elukohaks nimetatud aadressile XXX, Tallinn. Olles veendunud, et helistajate poolt väidetu vastab tõele ja tal tuleb tõepoolest maksta küsitud rahasumma, andis XXXrahale järeletulnud I.P-le üle 4000 eurot, pärast mida I.P lahkus. Tegelikkuses XXX ja XXX poeg ei ole avariisse sattunud, raha nõuti neilt vale ettekäändel, millega põhjustati XXX ja XXX varaline kahju summas 4000 eurot. Seega pani I.P isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, toime varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomise teel, mis oli toime pandud grupi poolt, s.o KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav I.P ning tema kaitsja vandeadvokaat Dmitri Školjar kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadiga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistavale on selgitatud menetluskulude ja II astme kuriteo eest sundraha tasumise kohustust. Kohus leiab, et süüdistatava I.P poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et I.P tuleb süüdi tunnistada KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Karistus on kooskõlas karistuse eesmärkide ja süüdistatava süü suurusega. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9 kohaselt on ekspertiisitasud, määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena. Vabariigi Valitsuse määrusega nr 166 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 2,13 eurot tunnis ja 355 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 532,50 eurot. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohtu hinnangul puudub I.P puhul alus menetluskulude täielikuks või osaliseks riigi kanda jätmiseks. I.P on täisealine, töövõimeline isik. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteo või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Tulenevalt VÕS § 1043 lg 1 teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohus leiab, et esitatud tsiviilhagid on põhjendatud, kuuluvad rahuldamisele ning süüdistatavalt kannatanute kasuks väljamõistmisele. KrMS § 421 lg 3 kohaselt väljasaatmine pööratakse täitmisele väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud korras. Kohus juhindub KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 311, § 313, § 126 lg 3 p 4, KarS § 54 lg 1, § 421 lg 3. Leo Kunman Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.