1-13-5603/23 - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

seejärel avades ukse ning sisenes koridori, ukse lõhkumisega tekitas kahju 200 eurot. Seega Helar Haab pannes toime valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimise, pani toime KarS § 266 lg1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kriminaalasi saabus kohtule menetlemiseks üldmenetluses. Määratud kohtuistungile 18.11.2013 Helar Haab ei ilmunud ega teatanud mitteilmumise põhjusi. Kohus kohaldas Helar Haabi suhtes sundtoomist, mida ei õnnestunud täita. Kohus kohaldas Helar Haabi suhtes tagaotsitavaks kuulutamist ja vahi alla võtmist. Helar Haab ilmus kohtumajja 25. novembril ja põhjendas oma ilmumatajäämist 18.11. 2013.a. kohtuistungile rahapuudusega. Kohus vabastas Helar Haabi tõkendile vahistamine allutamisest ja kohaldas tõkendina elukohast lahkumise keeldu 25.11.2013.a. tl.33-36. Kohtuistungil 07.jaanuaril 2014 menetles kohus kriminaalasja üldmenetluses, uurides kõiki kirjalikke tõendeid, kuulates ära tunnistajad, kannatanu ja süüdistatava. Kohtuistungil taotles süüdistatava kaitsja asjas üldmenetluse korras arutamise lõpetamist ja minna üle asja arutamisele kokkuleppemenetluses. Süüdistatav Helar Haab kinnitas, et ta osales kokkuleppemenetluse läbirääkimistel ja soovib asjas menetluse jätkamist kokkuleppemenetlusena. Prokurör avaldas, et KrMS § 268 lg.2 korras on ta teinud muudatused esitatud süüdistusse kohtuistungil uuritud tõendite alusel. Muudatustega süüdistus on olnud aluseks kokkuleppe sõlmimisele. Kannatanu nõusolek kokkuleppemenetluse kohaldamiseks on olemas olnud juba kohtueelsest uurimisest saati. Prokurör esitas kohtule kriminaalasja toimiku ja sõlmitud kokkuleppe. Süüdistatava kaitsja on seisukohal, et sisseviidud muudatused kujutavad endast KrMS § 268 lg.3 korras tehtud täiendusi ja tegemist ei ole süüdistuse muutmisega. Helar Haab kinnitas, et ta soovib asjas menetluse jätkamist kokkuleppemenetlusena. Kohus määras: anda Helar Haab kohtu alla kokkuleppemenetluses ja jätkata kriminaalasja arutamist kokkuleppemenetluses. Kohus võrdles süüdistusaktis fikseeritud süüdistuse sisu kokkuleppes esitatud süüdistuse sisuga ja leiab, et kokkuleppes kirjeldatud teo faabula kujutab endast esitatud faktiliste väidete täiendamist KrMS § 268 lg.3 tähenduses, mis ei muuda süüdistuse aluseks olevaid põhilisi asjaolusid ega kuriteo kvalifikatsiooni. See ei ole süüdistuse muutmine. Prokurör selgitab kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ja arvesse võetut: kannatanu on olnud kokkuleppemenetlusega nõus juba kohtueelse menetluse ajal. Prokuratuuril ei ole põhjust kokkuleppemenetlusest keelduda. Prokuratuur on pakkunud süüdistatavale võimalikke karistusliike- eeskätt tingimuslikku vangistust ja vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Rahalise karistsue pakkumine ei ole olnud võimalik, kuna juba väärteokorras mõistetud rahatrahv on jäänud rahapuudusel tasumata ja süüdistatav on ütlusi andes seletanud, et temast sõltub pere ainus sissetulek. Nii tingimuslik vangistus kui vangistuse asendamine üldkasuliku tööga tähendab süüdistatavale võimatust minna tagasi tööle Soome. Selliste põhjendustega on H.Haab avaldanud soovi kanda ära vangistus, teha seda kohe, et seejärel saada võimalus minna Eestist ära tööle. Karistuse kandmine ei pea olema mugav. H.Haab on varem karistatud isik. 1 kuu vangistust on proportsionaalne ja samas ei saaks vangistus olla esmakordselt vangistust kandvale isikule ka pikem kui 1 kuu. Seetõttu on lepitud kokku karistuseks vangistus 1 kuu, mida H.Haab asub kandma homme. Selline karistus täidab nii karistuse eesmärgid kui omab ka üldpreventiivset toimet- et sissetungimine võõrasse ruumi

ei ole leebelt koheldav. On kokku lepitud kannatanule tekkinud kahju hüvitamine. Tasuda tuleb menetluskulud, millest sundraha alates 1.jaanuarist 585 eurot. Helar Haab kinnitas, et ta soovib kokkuleppemenetluses tehtavat kohtuotsust. Ta on nõus kokkuleppega, tunneb, et on süüdi ja selle eest tuleb karistus kanda. Ta kannab kokku lepitud vangistuse ära. Tingimusliku karistuse puhul peaks ta pikemalt Eestis olema ja see oleks tema jaoks oluliselt halvem lahendus. Üldkasuliku töö tegemiseks tuleb ka mitu kuud EEstis olla. Ta soovib homme vangistust kandma asuda ja palub teha kohtuotsuse kokkuleppe alusel. Kaitsja vandeadvokaaadi vanemabi H.Kuningas märkis, et prokurör pakkus karistuseks oluliselt leebemaid variante kui soovis H.Haab. Vangistus on küll raskeim karistusliik, kuid H.Haabile ja tema perele kõige leebem. Vangistuse kandmine on H.Haabi enda ettepanek. Koos käidi ka kriminaalhooldusosakonnas küsimas võimaluste järele kui karistuseks on üldkasulik töö või tingimuslik vangistus ja saadi teada, et sellised karistusliigid on H.Haabi jaoks väga ebasobivad. Tsiviilhagi tasumine pärast vangistuse ärakandmist on mõne kuu küsimus. Menetluskulud on suur summa ja kaitsja taotleb KrMS § 180 lg.3 rakendades ajatada menetluskulude tasumine 12 kuu peale. Kaitsja taotleb kohtuotsuse tegemist sõlmitud kokkuleppe alusel. Kohtu seisukoht Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on veendumusel, et Helar Haab tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses, s.o. selles, et tema 09.04.2013.a. kella 22.50 ajal tungis omaniku-xxxxxxxxxxxxxxtahte vastaselt sisse xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx korterisse, mis seisnes selles, et peale jõulist uksele koputamist sisenemiseks luba saamata avas ukse ja sisenes koridori, kust xxxxxxxxxxxd, kellates sisse tulla, ta jõuga väliskoridori välja lükkas ja ukse sulges, seejärel lõi H.Haab jalaga tugevajõuliselt vastu korteri ust, mille tagajärjel tekkis uksele mõlk, tõmbas jõuga korteri ukse lahti ning sisenes luba saamata selle koridori, kus tuli talle vastu xxxxxxxxxxxxx kes sõnaliselt keelas korterisse sisenemise ja nõudis lahkumist ning lükkas teda jõuga väliskoridori suunas, kusjuures H.Haab osutas vastupanu, pannes vasaku jala ukse vahele takistamaks ukse sulgemist. Kannatanul õnnestus uks jõuga kinni tõmmata, uksele tekitatud vigastuste tagajärjel on kannatanule tekitatud akhju 200 eurot. Seega Helar Haab pannes toime valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimise, pani toime KarS § 266 lg1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: varaline kahju kannatanu xxxxxxxxxxxxxxe summas 200 eurot, millise summa ulatuses on esitatud tsiviilhagi. KarS § 266 lg.1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks karistuseks 1 ( üks ) kuu vangistust, mille kandmiseks kohustada Helar Haabi ilmuma 08.01.2014.a. Jõgeva Arestimajja. Tõkend- elukohast lahkumise keeld muuta ära karistuse kandmisele ilmumisel, mil isik vahistada karistuse kandmiseks. VÕS § 1043 alusel välja mõista Helar Haabilt kuriteoga tekitatud kahju katteks xxxxxxxxxxxxxxe 200 eurot. Kahjuhüvitis kanda xxxxxxxxxxxxx arvele nr . 10102032476008 SEB. Kohus on kuulanud ära tunnistajad, kannatanu, süüdistatava ja uurinud kirjalikke tõendeid.

Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on seisukohal, et kokkuleppe saab võtta aluseks kohtuotsuse koostamisele. Kohtule esitatud kokkulepe on vastavuses sellega, mida süüdistatav avaldas kohtuliku uurimise käigus küsimustele vastates. Sellega on kokkuleppesse vormistatu vastavuses süüdistatava enda hinnanguga teole ja tagajärjele ja kooskõlas süüdistatava tahtega. Menetlusosalised on kohtule põhjendanud karistusekokkulepet. Kokku lepitud karistus ei ole ebaproportsionaalne, see on seaduse raamidesse mahtuv ja arvestab ka süüdistatava seisukohta, s.t. vastab tema tahtele. Kui süüdistatav, kaitsja ja prokurör olid kvalifikatsiooni osas ühetaolistel seisukohtadel juba enne kohtumenetluse algust, siis nüüd on jõutud kokkuleppele ka karistuse liigis ja määras. Tsiviilnõude käsitlemine toimub Võlaõigusseaduse sätete alusel. VÕS § 1043 sätestab: Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 132 lg. 1 sätestab: Asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Varasemalt on toimunud vaidlus kahju tekkimise ja tsiviilhagi suuruse üle. Kui tsiviilhagi kriminaalasjas menetletakse Tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete kohaselt, arvestades kriminaalmenetluse erisusi, siis TsMS § 4 lg.3 näeb ette, et pooled võivad lõpetada hagimenetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Kompromissi sõlmimist ei pea pooled põhjendama ja kohus jätab kompsomissi kinnitamata juhul, kui see on vastuolus heade kommetega, seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita (TsMS § 430 lg.3). Käesoleval juhul selliseid tingimusi ei esine ja kriminaalasjas kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppes sisalduva kompromissi tsiviilhagi osas saab kohus kinnitada. On õige jätta määratlemata tsiviilnõude tasumise tähtaeg, kuna süüdistatav asub kandma vangistust, mis lükkab tasumisevõimaluse edasi. Kriminaalmenetluse kulud Menetluskuludeks on sundraha KrMS § 179 lg.1 p.2 määras- 1,5 kuupalga alammäära, mis – arvestades alates 01.01.2014.a. kehtivat kuupalga alammäära 355 eurot- on 532,50 eurot. Tasu kaitsja õigusabi eest kohtueelses menetluses on 104,64 eurot ja kohtumenetluses 658,08 eurot, kokku 762,72 eurot. Kõik menetluskulud kokku 1296,96 eurot. KrMS § 190 lg.1 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määrab menetleja, kes menetluskulud hüvitab (p.1). KrMS § 175 lg.1 p.4 järgi on menetluskuluks määäratud kaitsjale makstud tasu. KrMS § 180 lg.1 järgi süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 189 lg.2 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse kohtumäärusega või kohtuotsusega ja KrMS § 192 lg.1 alusel määrab kohus kuluhüvitise suuruse. KrMS § 179 lg.1 p.2 järgi on sundraha 1,5x355= 532,50 eurot. Menetluskulud tuleb hüvitada süüdimõistetul Helar Haabil, kuluhüvitise suurus 1296,96 eurot. Kaitsja taotles KrMS § 180 lg.3 sätteid rakendades ajatada menetluskulude tasumine aasta peale, kuna süüdistatava rahalised võimalused ei võimalda kiiremini tasuda. Kohus