Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Määruse tegemise aeg ja koht
08.01.2014 Tallinn
Kriminaalasja number
1-14-100 (14230100242)
Eeluurimiskohtunik
Janika Kallin
Istungisekretär
Elina Huobolainen
Kohtuistungi tõlk
Aleksandra Krasnošlõk
Taotluse esitaja
prokuröri abi Žanna Morozova
Menetlustoiming
Põhja Ringkonnaprokuratuuri taotlus kahtlustatava F.L-i vahistamises
Istungil osalenud isikud
kahtlustatav F.L (isikukood: XXX; kodakondsus: Läti Vabariik; emakeel: vene keel; elukoht: XXX; töökoht: XXXOÜ; kahtlustatavana kinni peetud 06.01.2014) kaitsja Dmitri Školjar prokuröri abi Žanna Morozova
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 127 lg 1, § 130 lg 1, 2, § 131, § 132, § 133 lg 1 kohus määras: 1) Vahistada kahtlustatav F.L (isikukood: XXX; kodakondsus: Läti Vabariik; emakeel: vene keel; elukoht: XXX; töökoht: XXXOÜ). 2) Teatada kahtlustatava vahistamisest viivitamata KrMS § 133 lg 1 märgitud ja F.L-i poolt nimetatud isikule. Edasikaebamise kord: Määrusele võib esitada kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama, määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu (alus KrMS § 136, § 386, 387 lg 1)
Kohtu selgitused: Kohus selgitab, et vastavalt KrMS § 137 lg 1 p 1 võib kahtlustatav või kaitsja eeluurimiskohtunikule esitada taotluse kontrollida vahistatuse põhjendatust 2 kuu möödumisel vahistamisest. Asjaolud ja prokuröri taotlus: Põhja Prefektuuri poolt alustati kriminaalasja nr 14230100242 menetlust 06.01.2014 KarS § 122 tunnustel, selles et F.L 06.01.2014 kella 11:20 ajal, viibides kodus aadressil: Tallinn XXX, lõi enda ema XXX ja põhjustas talle füüsilist valu ning kehavigastusi. Käesoleval ajal Põhja Ringkonnaprokuratuuris on veel üks kriminaalasi nr 13230103455. Antud kriminaalmenetlust alustati 16.03.2013 KarS § 121 tunnustel. Selles asjas F.L kahtlustatakse KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema 15.03.2013 kella 22.00 paiku, viibides kodus aadressil XXX, Tallinn, lõi enda emale XXX rusikaga vastu otsmikku ja samuti tekitas talle füüsilist valu sellega, et viskas kuumade makaronidega taldriku kraanikaussi sel ajal kui ema oli selle vahetus läheduses ja makaronid taldrikult sattusid kannatanule näkku, põletades nägu ja tekitades füüsilist valu. Enda ülalmainitud tegevusega tekitas F.L kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi, isiku läbivaatuse protokolli kohaselt, oli kannatanul otsmikul vasakul pool paistetus, paistetus vasakul põsesarnal, paistes huuled. 07.01.2014 on kriminaalasjad ühendatud ühiseks kriminaalasjaks põhinumbriga 14230100242, kus F.L’t kahtlustatakse KarS 122 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o. tegevuses, mis oli suunatud järjepideva või suurt valu põhjustanud kehalise väärkohtlemisele XXX suhtes ajavahemikul 20.12.2013 kuni 06.01.2014 ja nimelt: 20.12.2013 peksis kannatanut XXX ja tekitas talle kehavigastuse: hematoomi näol ja näo paistetuse. Samuti tema, 26.12.2013.a. õhtusel ajal, viibides Tallinnas XXX asuvas korteris, peksis XXX ja tekitas talle kehavigastuse: näo paistetuse. Samuti tema, 01.01.2014.a., viibides Tallinnas XXX asuvas korteris, lükkas kannatanut XXX, kannatanu kukkus tõukest ja lõi end vastu uksepiita ära, vigastades kätt ning haavast tuli verd. Samuti tema, ajavahemikul 05.01.2014 21.00 õhtust kuni kella 11.20-ni 06.01.2014, viibides Tallinnas XXX asuvas korteris, peksis kannatanut XXX, võttis kannatanu käest kinni, raputas kannatanut, tõukas kannatanu põrandale maha, seejärel tõstis ta üles ja lõi kannatanut kaks korda käega näkku, tekitades viimasele füüsilist valu ja kehavigastusi: koljuluud – paremal kiiru piirkonnas koljuavamise operatsiooni järgne defekt, parema silmakoopa alumise seina murd, parema ülalõuaurke eesmise seina murd, ninaluude nihkumisega murd. Luuline rindkere - värsked murrud - vasakul VIII - X roide murrud vähese dislokatsiooniga abaluujoonel, VII ja VI roide murrud eesmisel ja keskmisel kaenlajoonel. Vasakul häbemeluu harude murrud. Lisaks mõlemal pool mitmed vanad (erineva vanusega) mitte kokkukasvanud roidemurrud. Kriminaalasjas kogutud tõendeid annavad aluse kahtlustada kõnealuse kuriteo toimepanemises F.L’it, ik XXX, kes peeti kahtlustatavana kinni 06.01.2014 ning 07.01.2014 kuulati üle KarS § 122 kahtlustuses. Kahtlustatavana ülekuulamisel F.L tunnistas end süüdi, kahetseb. Tõenditest on käesolevaks ajaks olemas kannatanu, tunnistajate ütlused, millest on näha kahtlustatava tegevus, kannatanu XXX isiku läbivaatuse protokoll ja fototabel, kus on fikseeritud kehavigastused. F.L suhtes tõkendi valikul tuleb võtta arvesse seda, et ta ei tööta, tarvitab alkoholi, väärteokorras korduvalt karistatud AS § 70 eest, käesolevad kuriteod on ta toime pannud väga lühikese ajavahemiku jooksul, võib arvata, et vabaduses viibides jätkab ta kuritegude
toimepanemist. Karistusregistri väljavõtte pinnalt saab teha järelduse, et kahtlustataval on väljakujunenud mitteseadusekuulekas eluviis, mis samuti annab aluse kahtlustada, et ta võib vabaduses olles jätkata kuritegude toimepanemist. Viimatinimetatud põhjusel tuleb asuda ka seisukohale, et F.L suhtes ei ole õigustatud kergema kriminaalmenetluse tagamise vahendi kohaldamine ja on vajalik rakendada tema suhtes kriminaalmenetluse tagamiseks tõkendina vahistamine kohaldamist. KrMS § 130 lg 2 alusel vahistatakse kahtlustatav, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid. Nagu eelnevast nähtub, on põhjendatult alust arvata, et F.L võib vabaduses viibides jätkuvalt toime panna kuritegusid. Prokuröri seisukoht: prokurör leiab, et võttes arvesse kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid ning ülaltoodut, on käesoleval ajal normaalse kriminaalmenetluse tagamiseks ainuvõimalik F.L suhtes valida tõkend vahistamine, mistõttu prokuröri abi taotleb eeluurimiskohtunikult tema vahistamist. Kahtlustatava seisukoht: Ankeetandmete kontrollimisel selgitas F.L , et ta elab XXX, see on tema ja ema korter, ta läks sinna elama peale lahutust. Ta on meremees ning tal on töövõtuleping ettevõttega XXX, tal on 1 alaealine laps, kes on 3 aasta ja 10 kuune. Kõik kahtlustuses nimetatud kuriteod pani toime siis, kui tarvitas koos emaga alkoholi. Hetkel nii tema kui ema kavatsevad end alkoholi vastu kodeerida. Arvab, et teda ei ole vaja vahistada, ta ei tarvita enam alkoholi, ei kavatse tilkagi võtta ning seega ei pane ta toime ka uusi kuritegusid. Kaitsja seisukoht: kaitsja palub jätta taotlus rahuldamata ja kohaldada kergemat tõkendit. Kaitsja hinnangul on küll tema kaitsealusele esitatud kahtlustus põhjendatud, kuid vahistamiseks alust ei ole – isik on varem karistamata, tal on püsiv elukoht ja töö. Kõik episoodid on seotud kaitsealuse ja tema ema ühise alkoholitarvitamisega. Kui tema kaitsealune loobub alkoholi tarvitamisest ja leiab uue elukoha, siis on välistatud uute kuritegude toime panemine ja seega vahistamiseks alust ei ole. Kohtu seisukoht: Kohus, ära kuulanud prokuröri selgitused taotluse juurde, kahtlustatava ja tema kaitsja arvamuse ning kontrollinud kohtule esitatud materjale, leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud. RKKKo otsuse nr 3-1-1-108-09 kohaselt saab seaduslikuks isiku vahistamist lugeda juhul, kui vahistamismäärusest nähtub üheselt ja selgelt esiteks põhjendatud kahtluse olemasolu selles, et vahistatu on toime pannud kuriteo, ning teiseks vahistamisaluse olemasolu. Põhjendatud kuriteokahtluse kui vahistamise eeltingimuse olemasolu on seaduslikult fikseeritud siis, kui kohus on kriminaaltoimiku konkreetsetele materjalidele tuginedes väljendanud vahistamismääruses veendumust, et just nimelt vahistatav võib olla suure tõenäosusega toime pannud kuriteo kas täideviijana või osavõtjana. RKKKo on oma lahendis nr 3-1-1-105-11 märkinud, et vahistamismenetlus ei kujuta endast kriminaalasja sisulist arutamist ega isiku süüküsimuse lahendamist. Eeltoodu alusel ei anna eeluurimiskohtunik vahistamistaotluse läbivaatamisel hinnangut kriminaalasjas kogutud tõenditele ja ei lahenda käesoleva määrusega kahtlustatava süüküsimust vaid kontrollib üksnes, kas käesolevas asjas on alust rääkida vahistamise vältimatu eeltingimuse – põhjendatud kahtluse – olemasolust.
Prokurör esitas koos vahistamistaotlusega kohtule kriminaalasjas käesolevaks hetkeks kogutud tõendid: millest nähtuvalt on kahtlustatav F.L üle kuulatud ja andnud ütlusi, et on süüdi ja kahetseb. 06.01.2014 on vaadeldud ja pildistatud sündmuskohta, mille vaatluse käigus leiti XXX korterist ohtralt verekahtlaseid määrdumisi. 06.01.2014 on teostatud kannatanu isiku läbivaatus, vaatluse käigus tuvastati kannatanul hulgaliselt kehavigastusi. EKEI ekspert Anu X on andnud 07.01.2014 esialgse arvamuse kannatanule tekitatud kehavigastuste osas. Kriminaalasjas on üle kuulatud kannatanu XXX, kes on andnud ütlusi 20.12.2013, 26.12.2013, 01.01.2014 ja 05.01.2014 sündmuste kohta ning viidanud, et just kahtlustatav oli see, kes teda korduvalt kehaliselt väärkohtles. Kohtule on samuti esitatud 16.03.2013 kriminaalasja materjalid, millest nähtuvalt on F.L oma ema kehaliselt väärkohelnud ka 15.03.2013, 17.03.2013 on F.L-ile kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld. Kohus märgib, et käesolevaks hetkeks on kogutud küllaldaselt tõendeid, mis viitavad põhjendatud kahtlusele, et F.L võis toime panna talle esitatud kahtlustuses kirjeldatud teod. Samuti nähtub kriminaalasja nr 13230103455 materjalidest, et F.L-i suhtes on menetlemisel ka varasem, so 15.03.2013 toime pandud kriminaalasi. KrMS § 127 lg 1 kohaselt arvestatakse tõkendit valides kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. KrMS § 130 lg 2 järgi võib kahtlustatava vahistada prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku määruse alusel, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid. KrMS § 130 lg 2 nähtuvad seega vahistamise alused, kuid tõkendi valimisel tuleb vältimatult arvestada ka KrMS § 127 lg 1 sätestatut. Prokuröri hinnangul tuleb F.L vahistada seetõttu, et ta võib vabaduses viibides jätkata kuritegude toimepanemisel. Kohus leiab, et vahistatava käitumise kohta tulevikuprognoosi esitamisel tuleb arvestada kuriteokahtlusega seonduvaid minevikusündmusi, sh varasemalt toimepandud kuritegusid, kuriteokahtlusega hõlmatava teo raskust ja kuriteoliiki ning muid teadaolevaid isiku käitumist iseloomustavaid andmeid. Käesoleval hetkel on tuvastatud, et F.L-i suhtes alustati kriminaalmenetlust juba eelmisel aastal, so 16.03.2013 KarS § 121 tunnustel, kriminaalasjas on kannatanuks samuti kahtlustatava ema. Käesoleva menetluse esemeks on taas F.L-i poolt ema suhtes toime pandud vägivallateod, sh 05.01.2014 episoodi osas kogutud tõenditest nähtuvalt oli vägivald äärmiselt ulatusliku iseloomuga. Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et F.L-i kuritegelik aktiivsus on suur. Arvestada tuleb sedagi, et uued kuriteod pani kahtlustatav toime uurimise all olles ja allutatuna tõkendile elukohast lahkumise keeld. Seega ei suutnud kergem tõkend ära hoida uute kuritegude toimepanemist. Kõik käesolevas asjas mainitud teod on kahtlustatav toime pannud oma ema ja enda ühises elukohas. Kohtu hinnangul ei ole usutav, et F.L leiab omale kiiresti uue elukoha, arvestades kahtlustuses esitatud episoodide järjepidevat iseloomu on kohtu arvates kõrgendatud oht F.L-i poolt kuritegude jätkuvaks toimepanemiseks. F.L on varasemalt karistatud väärteokorras AS § 70 järgi, seega on kahtlustatava näol tegemist isikuga, kes ei suuda oma emotsioone alkoholijoobes kontrollida, seda et alkohol on probleem, tunnistas kahtlustatav ka ise. Kohtu hinnangul ei oma tõkendi kohaldamisel tähtsust asjaolu, kas kannatanu tarvitas/ei tarvitanud kehalisele väärkohtlemisele eelnevalt alkoholi. Kohtu hinnangul on asjas küllalt andmeid, mille pinnalt saab teha piisava negatiivse prognoosi, et nimetatud asjaolud ei takista F.L jätkuvalt oma ema suhtes isikuvastaseid kuritegusid toime panemast. Kui lisaks arvestada veel F.L-i kalduvust tarvitada alkoholi, puudub kohtul veendumus kahtlustatava lubaduste realiseerumises.
Eeltoodu alusel leiab kohus, et käesoleval hetkel eksisteerib küllaldane alus kahtlustatava F.L-i vahistamiseks.
Janika Kallin Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja eeluurimiskohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.