Kohtulahend

sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot 50 senti

Välja mõista K.N-ilt riigi õigusabi tasu 48 (nelikümmend kaheksa) eurot, ekspertiisi tegemise kulu 36 (kolmkümmend kuus) eurot ja kohtukulud 2 (kaks) eurot 70 senti riigituludesse. Määrata kriminaalmenetluse kulud 619,20 eurot tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2014 a veebruarikuust igakuise menetluskulu osa 51 (viiskümmend üks) eurot 60 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 25-s kuupäev. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 AS -s SEB Pank või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-s (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „K.N menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-13-11340“). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustusele võib menetlusosaline esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus esitada Viljandi kohtumajja. Süüdistus K.N-i süüdistatakse selles, et tema juhtis 26.10.2013. a kella 02.29 paiku Viljandi linnas Paala tee 54 maja juures mootorsõidukit Audi A4 reg. märgiga XXX XXX joobeseisundis (narkootilise aine tarvitamisest tingitud joove), millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1, mis sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani K.N toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtu põhjendus Süüdistatava K.N, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 16. detsembril 2013 sõlmitud kokkuleppe alusel on K.N-ile mõistetavaks karistuseks KarS § 424 järgi rahaline karistus 50 päevamäära, so 160 eurot. KarS § 68 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 26.10.2013 kell 04.00- 26.10.2013 kell 18.20, so 1 päev ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista rahaline karistus 47 päevamäära, so 150.40 eurot. KarS § 66 lg 1 alusel määrata karistuse kandmine ositi iga kuu 37.60 eurot kuni karistuse täieliku tasumiseni. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta mootorsõiduki juhtimise õigus ära 1 aastaks. K.N-ile on kokk ulepe arusaadav ja ta nõustub sellega. Kokkulepet sõlmides on süüdistatav K.N väljendanud oma tõelist tahet. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. Kohus leiab, et süüdistatav K.N tuleb tunnistada süüdi KarS § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsus tatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava K.N-i kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 48 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud – 36 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu kutse kättetoimetamise eest summas 2,70 eurot. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb K.N-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 532,50 eurot, õigusabi tasu 48 eurot, ekspertiisitasu 36 eurot ja postikulud 2,70 eurot - riigieelarve tuludesse. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi.

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

Silvi Maiste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.