Kriminaalasi nr.1-11-13143
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
08. jaanuar 2014.a. Jõhvi kohtumajas
Kohtuasja number
1-11-13143
Kohtukoosseis
Kohtunik Larissa Prokopenko
Kohtuistungi sekretär
Ingrid Koddo juuresolekul
Prokurör
Natalja Firsova (kirjalik arvamus)
Asja läbivaatamise kuupäev
07.01.2014 avalikul kohtuistungil
Kohtuasi
Viru Vangla esitatud materjalid K.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu
K.U, isikukood xxx, viibib Viru Vanglas Lembit Nirgi
Kaitsja Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus
Jätta K.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Rahuldada kaitsja advokaat Lembit Nirgi taotlus K.U-le riigi õigusabi osutamise eest tasu 146.40 eurot. Välja mõista K.U-lt kriminaalmenetluse kulud 146.40 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. K.U tasuda kaitsjatasu 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034796011 või Swedbank nr. 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ja selgitus „K.U 1-13-8308 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
alates
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
Viru Vangla esitas 04.12.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K.U tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. K.U on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 13.02.2012 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 8 järgi ning karistuseks mõisteti 4 kuud vangitust. KarS § 65 lg 1 järgi liideti mõistetud karistusele Pärnu Maakohtu 03.08.2011 kohtuotsusega mõistetud karistusega, loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ning kandmisele kuulub 3 aastat 11 kuud 17 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 15.04.2011 ja lõpp 01.04.2015. Kinnipidamisasutuses K.U kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetav asub vabanemisel elama üürikorterisse aadressil xxx, kus elavad ema, kasuisa, 3 õde ja vend. Kinnipeetaval on põhiharidus. Hetkel omandab kutseõppes abikoka eriala. Osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, läbinud noorteprogrammi EQ UIP, töötanud vanglas majandustöödel. Hea käitumise eest on premeeritud väljasõiduga koju. On osalenud motivatsioonisüsteemi raames tätoveeringute eemaldamise programmis. Tasumata nõudeid on 4944,60 eurot. Vabaduses tarbis alkoholi nädalavahetustel. Ta on 4 korda karistua, vanglas viibib 1 korda. Viru Vangla ei toeta K.U tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt K.U pere elab xxx, xx. Tal on ka laps xx xx, kes ona samuti kriminaalkorras karistatud ning lapse kasvatamisega tegelevad tema vanemad. Teda on kriminaalhooldusele allutatud, kuid ta ei täutnud kriminaalhoolduse nõudeid ja ei teinud ÜKT-d. Ema on nõus teda vabanemisel toetama. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. K.U taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab K.U tingimisi enne tähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud poolte arvamused, leiab, et K.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik K.U isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. K.U on kriminaalkorras karistatud 4 korda, vanglas viibib esimest korda. Kuritegude dünaamika muutunud kergemaks. Vaatamata varasemale karistusele paranemise teele ei asunud ning taas pani toime uue kuriteo, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Kohus leiab, et arvestades kuritegude toimepanemise korduvust ja dünaamikat, ei ole K.U ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korrakehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu K.U vabastamisega temale Pärnu Maakohtu 13.02.2012 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Larissa Prokopenko /digitaalselt allkirjastatud/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.