1-13-11577/3 - Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja - lahend.ee

Välja mõista Geit Kundla’ lt riigituludesse kriminaalmenetluse kulu /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, arveldusarve nr 17001217198 Nordea Bank, arveldusarve nr 333416120002 Danske Bank, viitenumber 2800049696. Maksekorralduse selgitusse lisada: Kuressaare kohtumaja, otsus nr 1-13-11577, menetluskulu, maksma kohustatud isiku nimi/: - sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot. Väljamõistetud sundraha tuleb Geit Kundlal tasuda igakuiste osamaksetena 12 (kaheteist) kuu jooksul, igakuise makse suurus sundrahal on 40,00 eurot. Igakuine sundraha makse tuleb teostada hiljemalt kuu 30. –ks kuupäevaks. Esimene sundraha osamakse teostada hiljemalt 28.02.2014.a. Nõuded menetluskulu tasumise osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude ühe kuu jooksul lahendi jõustumisest või kohtuotsusega määratud korras. Eelnimetatud tähtaegade möödumisel saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile täitmiseks täitemenetluse seadustikus kehtestatud korras ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse. KrMS § 180 lg3 alusel vabastada Geit Kundla menetluskulu kaitsjatasu tasumisest riigituludesse. Käskmenetluses tehtud kohtuotsuse koopia toimetatakse KrMS § 164 lg3 ja 5 sätteid järgides otsuse tegemisest alates kolme päeva jooksul süüdistatavale, kaitsjale ja prokuratuurile. Edasikaebamise kord KrMS § 254 lg 6,7 kohaselt on süüdistataval ja tema kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks asja üldkorras, vastasel korral kohtuotsus jõustub. Asjaolud ja menetluse käik Geit Kundlat süüdistatakse selles, et tema19.07.2013 a kell 18:30 paiku Saare mk, Kaarma v, Mändjala k, Mändjala kämpingu territooriumil lõi S j-LE ühel korral rusikaga pea piirkonda. Oma sellise tegevusega, mis seisnes teise inimese löömises, pani Geit Kundla toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Vastavalt kohtule esitatud süüdistusaktile (käskmenetluses), alustati kriminaalasjas menetlust 21.07.2013 KarS § 121 tunnustel selles, et 19.07.2013 a kell 18:30 paiku lõi Geit Kundla Saare mk, Kaarma v, Mändjala k, Mändjala kämpingus S j-LE ühel korral rusikaga pea piirkonda, mille tulemusena tekitas viimasele füüsilist valu ja kehavigastusi. Kohtueelse uurimise käigus on tuvastatud, et 19.07.2013 a toimus Saare mk, Kaarma v, Mändjala k, Mändjala kämpingus avalik üritus Rannapidu, kus osales Geit Kundla koos enda tuttavate ja SJ enda tuttavatega. Täisealine S J suhtles kunagi Geit Kundla ***. Geit Kundlale ***. 19.07.2013 a kell 18:30 paiku kohtusid Geit Kundla ja S J juhuslikult Saare mk, Kaarma v, Mändjala k, Mändjala kämpingus Rannapeol. Kui S J läks Geit Kundla tervitamiseks tema juurde, lõi Geit Kundla teda ühel korral rusikaga pea piirkonda. 17.12.2013 a kuulati KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises kahtlustatavana üle Geit Kundla, kes tunnistab oma süüd ja kahetseb toimepandut.

480 :12=40.- (nelikümmend) eurot kuus. Igakuine makse tasuda hiljemalt 30-ks kuupäevaks. Maakohtu seisukoht Kohus on seisukohal, et tõendamiseseme asjaolud on selged. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on süüdistus tõendatud. KrMS § 251 alusel, kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. Kohus olles kontrollinud kohtualluvust on seisukohal, et tõendamiseseme asjaolud on selged. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on süüdistus tõendatud. Süüdistatav Geit Kundla on kinnitanud süüdistusakti kätte saamist. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kriminaalasjas on karistust kergendavaid ja karistust raskendavad asjaolusid ei ole tuvastatud. KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud kas rahaline karistus (kuni 500 päevamäära) või kuni kolme aastane vangistus. Kohus leiab, et süüdistatava karistamine vangistusega ei ole põhjendatud ja leiab, et teda on võimalik mõjutada rahalise karistusega. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid käskmenetluse kohaldamise. Prokurör tegi kohtule ettepaneku käskmenetluses tunnistada Geit Kundla süüdi kuriteos KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 150 (ükssada viiskümmend) miinimumpäevamäära, so 150x3,20=480 (nelisada kaheksakümmend) eurot riigituludesse. KarS § 66 sätete kohaselt määrata rahalise karistuse tasumine ositi täitmise tähtajaga üks aasta, s.o. 480 :12=40.(nelikümmend) eurot kuus. Igakuine makse tasuda hiljemalt 30-ks kuupäevaks. Kohus leiab, et prokuröri poolt taotletud karistus on kooskõlas seadusega. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha: Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2013.a. 320 eurot ning seega on sundraha suuruseks 480 EUR-i (1,5x320 eurot). KrMS § 180 lg3 alusel määrab kohus sundraha tasumise ositi, arvestades süüdistatava materiaalset olukorda, peab kohus põhjendatuks määrata ositi tasumise tähtajaks 12 kuud. - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuuluks väljamõistmisele süüdistatavalt Geit Kundlalt. Kaitsja taotluse alusel on kohus arvestanud kaitsjale põhjendatud tasuks 80,00 eurot. Kohus KrMS § 180 lg3 alusel peab põhjendatuks vabastada Geit Kundla arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse. Kristel Pedassaar Kohtunik