1-13-8207/17 - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

Süüdistuskõnes analüüsis prokurör tõenditena ka kannatanu M.K ütlusi olustikuga seostamisel ning vastastamisel kannatanu ja süüdistatava poolt antud ütlusi. Kohtule ei ole eelnimetatud tõendeid esitatud ja neid ei ole kohtuistungil uuritud ning seetõttu ei ole võimalik nendele kohtulahendi tegemisel toetuda. Teo vastavus süüteokoosseisule. M.K`il 06.10.2012 esinenud vigastusi näitab kiirabikaart /tl 46/, mille kohaselt kiirabibrigaad koosseisus J, T, M on M.K`il 06.10.2012 tuvastanud kell 9.10-9.43 rindkere torkehaava. M.K`i on ka vaadeldud /tl 47-48/ ja vaatlusel on olnud näha kannatanu rindkerel vasakul küljel ribidest all pool 1,5 cm pikkust torkehaava, kust tuleb verd. Tunnistaja S T on kirjeldanud kannatanu seisundit alljärgnevalt - kannatanul oli nähtav vigastus - *. Otseselt kohapeal kannatanu elu ohus ei olnud, kuid selliste haavadega ei saa väliselt otsustada selle tõsiduse üle. Kannatanu oli šokeeritud. Andsid ka valuravi, sidusid haava, panid valmis transpordiks haiglasse. Mingit väga suurt erakorralist abi kohapeal ei olnud vaja osutada. M.K suhtes on teostatud kohtuarstlik ekspertiis (akt nr 72 03.12.2012) /tl 49-52/. Ekspert on andnud arvamuse, et M.K`il esines järgmine tervisekahjustus: * Ekspert leiab, et tervisekahjustus on saadud terava vägivalla toimel löögist/torkamisest noaga, tervisekahjustus on eluohtlik Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõendid kinnitavad kokkulangevalt, et M.K`il 06.10.2012 esines süüdistuses märgitud eluohtlik tervisekahjustus. Sündmuse juures viibisid vahetult kaks isikut – süüdistatav ja kannatanu, kes mõlemad on kohtus ka ütlusi andnud, milliseid ütlusi kohus nüüd lähemalt uurib. Süüdistatav U.L on kohtus rääkinud, et Õhe talus on elanud üle 20 aasta, kuskil 1990 aastate algul. Siis kadus ära töökoht ja siis K M hankis lehmad, oli tööjõudu vaja, siis oli seal. Oli sulane ja elukaaslane. 06.10 tegi koertele ja kassidele süüa ja lõikas pussnoaga liha. Siis tahtis suitsu teha ja ei olnud tikke, et läheb toob tagant toast tikke, et M on ka suitsumees. M K midagi tikkudest ei rääkinud. Tegi ukse lahti. Seal on vahepeal veel üks tuba ja läks sinna tuppa, et sealt akna alt laua pealt võtta tikke, sest tavaliselt on seal tikud. Pani ukse kinni, sest eelmine tuba oli valgustatud, mõtles, et M magab, et muidu äratab üles ja mõtles, et võtab tikud ja läheb ära. See on niivõrd väike laud, et saab kobamisi need tikud kätte sealt. Ei öelnud sõnagi, seisis ukse juures, pisut eemal, uks avanes sisse. Nii kui ukse kinni lükkas, M hüppas üles, tegi sammu, komistas ja kukkus talle peale. See tekk, mis põrandal oli, see jäi talle jalgu, komistas, nuga oli paremas käes ja tundis, et nuga läks talle sisse, tõmbas kohe tagasi. Ei tea, kas tekk M üldse ümber oli. Kui ukse kinni tõmbas, seal oli hämar ja ei näinud. See käis nii kiiresti. Kukkus seljaga vastu ust, jalad jäid põrandale, jäi vastu ust toetuma lõpuks, oli pikali. Kus siis enam tikke leidis, kui M tal seljas oli. Ei tea, kas M talt ümbert kinni võttis. M läks tagasi voodisse ja tema tuli toast välja, kiirabisse helistama. M K hakkas kiirabiga rääkima, sest tema neid kohanimesid täpselt ei tea, siis M K seletas, kuidas sinna sõita, kiirabi on tema juures väga palju käinud. Ei olnud tahtmist noaga lüüa, oli mõte suitsu teha. See oli õnnetusjuhtum, kahetseb, et selline õnnetus juhtus. Kannatanu M K andis kohtuistungil ütlusi (kannatanu ütlused on seostatavad tl 66-71 olevate fotodega, milledel kannatanu on näidanud, kuidas ja kus sündmused toimusid ning teda on fotografeeritud), et oli rahulikult teki all, näoga seina poole, öösel oli halvasti maganud. U.L oli eelmine õhtu päris palju joonud, hommikul oli juurde võtnud. Aga ta ei olnud nii purjus, et ta ei teaks mida ta teeb, ta seisis kahe jala peal püsti. Toa uks oli kinni, siis vajus sisse U.L. Uks - nagu tal kombeks on - müraki jalaga lahti, et temal on tikke vaja. Kus mu tikud on – ütles. Siis vihastas. Juba eelmine õhtu oli lällamine olnud. Poleks teki alt välja hüpanud, kui oleks nuga ta käes näinud, oleks teistmoodi käitunud, ei hüppa inimesele selga, kui näeb, et tal on nuga käes. U.L oli uksest poolteist meetrit. Tema voodi on ukse kõrval paremal poolt. Kui läheb kööki, siis jääb ahi paremale. U.L oli praktiliselt ahju kõrval. Vasakule poole jääb kolme poolega riidekapp.

Hoidis parema käega vatitekki ümber, see oli nagu keep, tõstis vasaku käe üles, võttis vasaku käega (tugevam käsi, vasakukäeline), et viskab ta lihtsalt välja, ei tahtnud lüüa ega midagi, U.L vasaku külje pealt kaelast kinni (tema poolt vaadates paremalt poolt) ja ütles, et uksest välja. Siis käis ära see laks vasaku käe alla, mis oli üles tõstetud. Jättis enda külje kaitseta, on vasakukäeline, U.L paremakäeline. Alguses mõtles, et mida kuradit, kõigepealt käis silme eest sädemeid välja, siis ütles, et assa kurat, hakkad noaga. Sai U.L-i maha ja istus talle kaksiratsi otsa ja siis vaatas, et vasakust küljest veri jookseb. Siis lasi U.L-i lahti ja kebis voodisse pikali. U.L ehmatas ka ära ja siis U.L läks helistama kiirabisse. Ei tea, kus nuga jäi. Lõpuks hüüdis * voodist, et ta räägiks kiirabiga, * ei joo alkoholi ja siis tuli kiirabi ja kriminaaluurijad ja siis U.L viidi ära. Ja tema viidi jälgimispalatisse haiglasse. Siis tuli uurija, hakkas ütlusi võtma, oli kontrollaparaatide all. Mingil hetkel lasi õe kutsuda, sest olemine läks halvaks ja siis viidi intensiivi. Ei suutnud allkirja kirjutada. Kohus leiab, et nii süüdistatava kui kannatanu ütlustega on tõendamist leidnud, et M.K`il tekkis süüdistuses märgitud kehavigastus süüdistatava käes olnud noaga. Järgnevalt tuleb kohtul uurida, kas M.K`il tekkis tervisekahjustus süüdistatava ründe tagajärjel (kannatanu ütlused) või kukkus kannatanu süüdistatava käes olnud noa otsa (süüdistatava ütlused). Ekspert on andnud arvamuse, et ekspertiisiks esitatud lähteandmed ei võimalda kinnitada ega välistada, kas vigastus võib olla saadud noa otsa kukkumisel. Sündmuse juures ei viibinud tunnistaja M K, kuid tal oli vahetult enne ja peale sündmust kokkupuude süüdistatavaga ja vahetult peale sündmust kannatanuga. M K on andnud ütlusi /tl 144153/, et 06.10 hommikul kella 8-ajal oli oma kodus köögis, oli juba laudas kanu söötmas käinud. U.L istus tema vastas köögilaua taga. U.L koertele süüa ei andnud, see oli sel ajal tema töö ja koerad said süüa hiljem. Teab seda kõike nii täpselt, sest peab päevikut. U.L ajas oma tikke taga, et eelmisel õhtul temal oli pakk tikke, et pätt, s.o. M on need ära võtnud. U.L oli juba hommikul alkoholi tarvitamise tunnustega, viina oli hakanud tarvitama eelmisel päeval. U.L läks teise tuppa, kus magas M ja hakkas seal tikke otsima, kuulis ainult kolinat nagu rüselus t. Toivo tuli kohe toast tagasi, Toivo ütles:“ Kohe kiirabi, kiirabi,“ tal oli pussnuga käes. Sel hommikul tema nähes Toivo selle noaga igatahes ei lõiganud midagi. Toivo pani noa kööki lauale ja helistas kiirabisse. Kuna Toivo ei olnud eriti võimeline rääkima, sest oli purjus ja närvis, hakkas ise kiirabiga rääkima. Enne käis M toas ja nägi voodis verd, tekk ja aluslina olid verised ja M vasakul küljel noahaava, haavast palju verd ei tulnud. Kohus leiab, et kõrvutades eelkirjeldatud kolme isiku ütlusi, ilmnevad mitmed vastuolud. Tunnistaja M.K ja kannatanu ütlused on kokkulangevad osas, et U.L käitus sel hommikul tikke otsides bravuurikalt, U.L ise on kinnitanud, et läks M K tuppa vaikselt. U.L on põhjendanud noa käes olemist tikke otsima minnes sellega, et ilmselt unustas noa kätte, kuna tegi enne loomadele süüa. M K kinnitab, et U.L sel hommikul loomadele süüa ei teinud ja noaga ka midagi muud ei lõiganud. U.L kinnitas kohtus, et enne M tuppa minekut M K`iga tikkudest juttu ei olnud. M K aga on andnud ütlusi, et U.L enne M tuppa minekut avaldas valjult pahameelt, et see pätt (s.o M) on tikud ära võtnud. Kohus uurib isikute ütlusi ka sündmusele eelnenud päeva ja ka eelnenud suhete kohta, et seeläbi võimalusel hinnata sündmuse tausta ja isikute ütluste usaldusväärsust. M K on iseloomustanud U.L, et purjus peaga on ta noriv ja vägivaldne, tuletab vanu asju meelde ja keerab end üles. M ja Toivo vahel on olnud kättpidi kokkuminekuid, kui Toivo on tema kohta halvasti öelnud. Üldiselt on Toivo sõbraliku ja lahke iseloomuga. M.K on ka tunnistanud, et eelmisel päeval oli tüli M ja U.L vahel ja M tõukas U.L-i toolile istuma. Hommikul meeste vahel ütlemist ei olnud. Kuna U.L tarvitab tihti alkoholi, siis nüüdseks on kujunenud olukord, kus on U.L-ile korduvalt öelnud, et ei suuda ja ei saa temaga enam koos elada ning on palunud tal lahkuda, U.L on endal elukoht olemas. U.L sellest aru ei saanud.

M K on kirjeldanud, et 05.10. s.o eelmisel õhtul kui tegi U.L-ile selgeks, et kavatseb Õ tallu elama jääda, siis U.L läks järjest tigedamaks. Ta kujutas ette vist, et ta on seal nagu peremees, aga ta ei olnud, ta oli sulane, kes oli abiks võetud. Enne on olnud ka pahandusi omavahel, purjus inimesele, kui ta on vanemas eas, on sõnadega raske selgeks teha. Kannatas ja kannatas ja siis lõi teda ühe korra ja mitte tugevasti, müksas, kui kedagi lööb, siis ei piirdu paari kriimustusega, sest on metsatööline. U.L kukkus maha, ta oli purjus, tasakaal. Kui ta oleks kaine olnud, siis ta oleks ainult pead raputanud. Mingil hetkel U.L rahunes maha. Tüdines ära ja pani oma toa ukse kinni. Kui magama läks, U.L jorises, ta lihtsalt istub kui on purjus, omaette köögis tooli peal ja räägib omaette. See jutt on ilma saba ja sarvedeta - tema * on lits, tema mats. Ja U.L on siis ainuke õige, keda kõik kiusavad. Eelmisest õhtust ei tekkinud selline mulje, et U.L võib noaga lüüa. See ei olnud üllatus, U.L on teda rünnanud külmrelvadega kolm korda, on alati eest ära saanud. Aastal 2004 oli kirvevärk, pakkisid * U.L-i asjad autosse, sõitsid politseimaja ette, et viivad minema. U.L ütles talle, et sina ole vait ja ema võttis ta tagasi. Kui ta on kaine, siis ta aiamaad rohib ja teeb ja toimetab. Aga niipea kui ta viina võtab, siis see agressiivsus lööb välja. Et kui ta on kaine, siis ta päevade kaupa ei räägi. Temal on vastupidi, kui on napsu võtnud, siis on kõigiga suur sõber. U.L rääkis kohtus, et ei oska konkreetselt öelda, kas enne 06.10 oli püütud teda Õ talust välja visata. M K on suhted olnud vahest südamlikud, vahel jahedad, tal on väga elav fantaasia ja vahel lihtsalt tüütab ära. M.K ei ole teda milleski süüdistanud ega püüdnud Õ ära ajada. 1975.a tarvitas palju alkoholi ja siis raviti Tallinnas. Peale seda võttis asja tõsiselt ja 14 aastat ei tarvitanud alkoholi. Aga peale seda on tarvitanud, kuid mitte kogu aeg. Nüüd ei ole üle kuu aja alkoholi tarvitanud. Alkoholi tarvitamisega seoses ei ole mingisuguseid vägivalla hooge, ei ole loomult vägivaldne inimene, ei ole elus isegi kakelnud. Eelmisel õhtul võtsid Markoga viina, pudel oli. On ka enne koos viina võtnud. Võib-olla, et oli mingi ebakõla sel õhtul, millest see oli, täpselt ei mäleta. 06.10 hommikul M midagi jagada ei olnud, tahtis ainult tikke saada. See et nuga oli kaasas sinna tuppa minnes, see oli kas hajameelsus või, oli seal 20 aastat elanud ja tundis ennast nagu kodus. Alati ei jälgi ju kõike, mis käes on või mitte, lähed teise kohta ja lähed tagasi, sest läks meelest, mis vaja oli. Tiku otsimiseks nuga vaja ei olnud. M K ja M Kk on mõlemad tunnistanud, et eelmisel õhtul oli konflikt U.L ja M K vahel ja M K lõi U.L. U.L läbivaatusel /tl 54-56/ on tuvastatud tema näol nina paremal küljel verekahtlane

U.L tervise kohta, milledest on näha, et U.L on saabunud haiglasse erakorralisena 11.04.2013, tal on *. U.L suhtes on teostatud põhjalikud uuringud. Patsiendikaardil /tl 75-76/ seisundi kirjeldus – *. Uuringu vastuse kohaselt /tl 77/ on leitud, et U.L oli *. Luumurdu ei sedasta. Vastavalt SA Läänemaa Haigla kirjale /tl 72/ ei ole U.L rohkem 2013 aastal haiglasse esmaabi ega ravi saamiseks pöördunud. Tl 86-87 oleva patsiendikaardi kohaselt on U.L 22.09.2011 pöördunud kiirabisse seoses sellega, et vasaku käe IV sõrm jäi ukse vahele. Tl 88 teatise kohaselt on perearst teada andnud, et U.L 2012.a tema poole pöördumised ei olnud seotud õlavigastustega. Ekspert on ekspertiisiaktis /tl 89-91/ leidnud, et U.L on piiratud liikumine paremas õlaliigeses, mis tingitud 2013.a aprillis juhtunud traumast. Kohus leiab, et U.L poolt öeldu, et ta ei saanud M.K`i noaga lüüa, sest tal oli sel ajal juba õlakahjustus, on ümber lükatud U.L tervise kohta esitatud tõenditega, mis kinnitavad üheselt, et õlakahjustus on tal tekkinud seoses aprillis 2013 juhtunud traumaga s.o peale käesolevat sündmust. Kuriteo järgset olukorda sündmuspaigal näitab s ündmuskoha vaatlus /tl 32-38/. Sündmuskoha vaatlusel tuvastati, et köögilaual oli nuga, mis võeti sündmuskohalt kaasa. Köögist paremale jäävas toas on vasakut kätt voodi, millel on tekk verekahtlaste jälgedega, ka voodilinal verekahtlane jälg. Mujal majas verekahtlasi määrdumisi ei olnud. Sündmuskohalt kaasa võetud nuga ja voodilina. Tunnistaja S T on rääkinud, et köögi laua taga olev vanem meesterahvas osutas noa peale, räpasem kööginuga, pussnoa taoline nuga oli köögi laua peal. Mees võttis selle kätte ja tahtis nendele anda. Nemad seda ei tahtnud Tunnistaja T.K on sündmuskohta kirjeldanud - kaasa võtsid noa ja verise lina, mis oli poisil all. Verekahtlasi määrdumisi avastas linal ja tekil, põrandal ei mäleta, et oleks näinud. U.L-i riietel verekahtlasi määrdumisi ei märganud, isegi nuga ei olnud verega koos. Noa (pussnoa) vaatluse /tl 39-40/ kohaselt on sündmuskohalt kaasa võetud nuga pikkusega 26 cm, tera pikkus 14 cm. Nuga koosneb terast ja peast. Kuna noa tera on tugevalt määrdunud ei ole silmaga sealt nähtav verekahtlasi jälgi. Vaadeldud on ka tekikotti ja vatitekki /tl 42-45/ ja tuvastatud on tekikoti ülaosas ühe nurga pool 62x45 cm alal kaootilised verekahtlased plekid. Vatitekil ühel küljel servast 10 cm kaugusel pruuni värvi määrdumine 23x14 cm alal. Tekikott ja vatitekk ilma rebenditeta, aukudeta, terve. Sündmuskoha vaatlus, tunnistajate ütlused ja asitõendite vaatlused kinnitavad, et M.K`ile on kehavigastus tekitatud asitõendiks oleva noaga ja kinnitavad kannatanu ütlusi, et koheselt peale seda,

kui ta märkas, et vasakust küljest jookseb verd, läks voodisse pikali, sest mujal kui voodiriietel verekahtlast määrdumist ei leitud. Kohus, hinnates kõiki eelkirjeldatud vastuolusid U.L ütluste ja teiste kohtule esitatud tõendite vahel, leiab, et süüdistatava U.L ütlused ei ole usaldusväärsed. Kohus leiab, et U.L ütlusi iseloomustab läbivalt soov olukorda ilustada, ta varjab tegelikult eelnevalt olemas olnud konflikti, oma suhtumist kannatanusse. U.L ütlused ei ole ümber lükatud mitte ainult kannatanu ja tunnistaja M K ütlustega, vaid ka kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning ta on ka ise andnud eeluurimisel ja kohtus erinevaid ütlusi. Samuti tuleneb tunnistaja T K ütlustest, et U.L on ka ise andnud vahetult peale juhtunut sündmuse kohta kaks erinevat versiooni - U.L kohe uksel rääkis, et poiss kukkus noa otsa, hiljem sündmuskohalt jaoskonda sõites väitis, et tal käsi võis ka käia. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et U.L mitteusaldusväärsed ütlused tuleb tõendite kogumist välja jätta. Kohus leiab, et kannatanu M K ütlused on usaldusväärsed, sest neid ütlusi toetavad ka teised kohtule esitatud tõendid ning kannatanu ütlused on ka eluliselt usutavad ja seda just seetõttu, et kannatanu on täpselt kirjeldanud kuidas sündmus toimus ja tema kirjeldus vastab tal tekkinud vigastusele. Kannatanu on rääkinud, et ta võttis voodist tõustes teki ümber, parema käega hoidis tekki ja vasaku käega tahtis U.L toast välja lükata ning noahoop tuli just ülestõstetud vasaku käe alla. Samuti leiab kohus, et kannatanu ütlused on usaldusväärsed, kuna kannatanu on avameelselt rääkinud ka tema enda poolt eelmisel õhtul tüli käigus U.L löömisest, s.t et ta ei ole ka enda käitumist ilustanud. Kannatanu on püüdnud U.L käitumist põhjendada ja leidnud, et võib-olla U.L isegi tuli tema toast tikke otsima. Kui U.L on purjus, siis ta ei mäleta tihti kuhu ta paneb oma tikud ja suitsud. Ei ole kindel, et tal oli kohe plaan, et tuleb tuppa ja virutab noaga. Ju see äkkviha tuli ja noahoop tuli. Võib – olla tänu tema tegevusele, et tahtis ta välja visata, et äkkvihas vihastas. Kaalus tol hetkel 96 kilo, kui oleks selle noa tera otsa kukkunud, siis see oleks pidemeni sees olnud. Ja kui oleks selle enda sisse kukkunud, siis mis te arvate, et meeldib aasta otsa siin pinges olla. Oleks seda tunnistanud. Oli kaine, ei pea siin seisma ja udu ajama. Ei usu, et U.L teda tappa tahtis, oleks natukene allapoole läinud, siis ei tea, kas oleks siin seisnud. Kannatanu ütluste usaldusväärsust kinnitavad ka M K poolt vahetult peale sündmust kohale saabunud kiirabitöötajale M.J ja politseinik T.K öeldu, et U.L lõi teda noaga. See tähendab, et kannatanu on algusest peale rääkinud sündmuse kohta üht ja sama. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kannatanu ütlustega on tõendamist leidnud, et U.L lõi süüdistuses märgitud ajal ja kohas kannatanu M K`i noaga, mille tagajärjel kannatanul tekkisid süüdistuses märgitud eluohtlikud tervisekahjustused. Samuti on kohtule esitatud tõenditega tõendamist leidnud, et U.L oli teo toimepanemise ajal alkoholijoobes ja noaga löömine oli tingitud süüdistatava ja kannatanu vahelisest tülist. Kohus leiab, et U.L on teo toime pannud kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et see tuleb välja kuriteo objektiivsest küljest. U.L läks kannatanu tuppa, tal oli käes nuga, nendel oli olnud eelneval õhtul tüli, kannatanu oli teda löönud. Ka sel hommikul väljendas U.L eelnevalt köögis pahameelt kannatanu suhtes. Kohus leiab, et U.L ei olnud kavatsust M.K`i noaga rünnata, kuid arvestades eelnenud sündmusi ja U.L meelolu, ta ilmselt võttis noa igaks juhuks kaasa, sest kannatanu ütlustest tuleb välja, et U.L tuppa tulles teda ei rünnanud. Kui M.K hakkas U.L oma toast välja lükkama, siis sündis äkkotsus ja U.L lõi kannatanut ühel korral noaga. Lüües kannatanut pussnoaga kehatüve piirkonda, ei esinenud mingit objektiivset asjaolu, mille pinnalt oleks saanud loota, et kannatanul noalöögi tagajärjel ei võiks tekkida elule ohtlik tervisekahjustus. U.L oli käes tugev nn pussnuga ja löök oli suunatud kõhupiirkonda, milliste asjaolude koosmõjul tuleb võimalikuks pidada ka raske tagajärje saabumist.