1-13-3512
Kohus
Pärnu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
27.detsember 2013. a Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus
Kriminaalasja number
1-13-3512
Kohtukoosseis
Täitmiskohtunik Piia Jaaksoo
Erakorraline ettekanne
Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku T.Üksik erakorraline ettekanne taotlusega määrata H .Z-ile (ik xxx, elukoht * ) Pärnu maakohtu 17.04.2013 kohtuotsusega määratud 2-aastaseks katsejaks täiendav kohustus
1.Rahuldada Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu kriminaalhooldusametniku T.Üksik taotlus ja KarS § 75 lg 2 p 5 alusel määrata H.Z-ile täiendav kohustus - pöörduda * (Kärdla * tähtajaga 01.02.2014 * 2.Edastada määruse ärakiri H. Z, prokurörile Ü.Tamm ja kriminaalhooldajale.
talituse
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul arvates määr use kättesaamisest Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja. Asjaolud Pärnu Maakohtu 17.04.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-3512 mõist is kohus H.Z süüdi KarS § 424, § 215 lg 2 p 1 järgi ja karistas vangistusega 8 kuud. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jättis kohus H.Z suhtes ärakandmata 8-kuulise vangistuse tingimuslikult kohaldamata 24-kuulise katseajaga, milliseks ajaks määras H. Z kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, kohustas teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1 -6 tulenevaid kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2 tulenevat kohustust mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Katseaeg algas 17.04.2013. 30.05.2013 saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku T.Üksik erakorraline ettekanne, mille esitamise põhjuseks oli H.Z poolt talle kohtuotsusega määratud kohustuse – mitte tarvitada alkoholi, rikkumine. Kohus rahuldas erakorralises ettekandes esitatud taotluse ja KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määras H.Z-ile täiendava kohustus - läbida individuaalkorras sotsiaalabiprogramm Viha juhtimine. 05.07.2013 saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku T.Üksik erakorraline
1-13-3512 ettekanne, mille esitamise põhjuseks oli H.Z poolt talle kohtuotsusega määratud kohustuse – mitte tarvitada alkoholi, rikkumine. Kohus rahuldas erakorralises ettekandes esitatud taotluse ja KarS § 75 lg 2 p 5 alusel määras H.Z-ile täiendava kohustuse - läbida alkoholi võõrutuskuur hiljemalt 01.augustiks 2013. Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne 20.12.2013.a saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku T.Üksik alljärgnev erakorraline ettekanne.
Kohustuste mittetäitmine - ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, ei allu ettenähtud ravile kuigi oli selleks eelneva nõusoleku andnud. 17.0 4.2013 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja otsusega on H.Z süüdi tunnistatud KarS § 424; 215 järgi ja karistatud vangistusega 8 kuud. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jättis kohus tema suhtes ärakandmata karistuse tingimuslikult kohaldamata 24-kuulise katseajaga ja määras H.Z krim inaalhooldusametniku järelvalve alla, kohustades teda täitma KarS § 75 lg 1 -6 kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 tulenevat kohustust mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Varasemalt on kohus menetlenud 2 erakorralist ettekannet seoses alkoholi tarvitamise keelu rikkumisega. Kohus on määranud hooldusalusele esimesel korral läbida sotsiaalprogrammi Viha juhtimine ja teisel korral läbima alkoholi võõrutuskuuri hiljemalt 01.08.2013. Kohustuse täitmiseks paigaldati H.Z-ile * 09.07.2013 *. Viha juhtimise programm läbitud 24.10.2013. 25.11.2013 sain teate Kärdla Politseijaoskonnast meili teel, et H. Z on kodus 24.11.2013 tarvitanud alkoholi. H. Z on rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja rikkunud ravi reegleid.
09.12.2013 võetud seletuskirjas kinnitas, et 24.novembril tarbis * koos * viina. *hakkas norima tüli ja olukorra lahendamiseks kutsus * välja politseipatrulli, kes pani teda puhuma ja toimetas kainenemiseks arestimajja.
H.Z on võetud kriminaalhooldusosakonnas arvele 06.05.2013, kuid H. Z kriminaalhooldus on kulgenud probleemidega ja tema kohta on koostamisel 3. erakorraline ettekanne. Hooldusalune tunnistab oma alkoholiprobleemi ja suvel astus selleks ka esimesed sammud ja lasi paigaldada kehasse alkoholivastase preparaadi 09.07.2013. Täiendavalt määras arst I Rl ka vajadusel medikamentoosse ravi kui peaks ikkagi tekkima soov tarbida alkoholi. H.Z ostis välja ravimid ja on neid väidetavalt tarbinud. Hooldusalune aga on väitnud kriminaalhooldajale, et peale preparaadi paigaldamist ja täiendavate ravimite võtmist tema tervis halvenes ja mingit raviefekti tekkinud ei ole. Hooldusalune kinnitas, et alkoholi tarbimine parandavat tema enesetunnet. 09.12.2013 vestluse tulemusena andis H.Z nõusoleku, et on nõus minema psühhiaatrilisele ravile, kuna ei suuda iseseisvalt enam pingetega toime tulla. Alkoholi tarvitamise soov tekib just seoses pingetega koduses olukorras. Kodune olukord on keeruline, kuna kõik pereliikmed tarvitavad alkoholi ja alkoholi tarbimise käigus tekivad omavahelised sõnelused. Hooldusalusele on suvel pakutud võimalust asuda elama vanematest eraldi, et ei viibiks kodus alkoholi kuritarvitavate vanemate seltskonnas. Emmast e valla sotsiaalnõunik * * oli valmis leidma * elamispinna, kuid H.Z ei ole sellest võimalusest kinni haaranud ja eelistab kodust seltskonda. Kriminaalhooldaja vestles telefoni teel 18.12.2013 * K.N ning rääkis H. Z probleemidest. Spetsialisti hinnangul pöördumine * poole aitaks välja selgitada tema ravi vajadused ja ka võimalused, kuna isikul puudub kehtiv ravikindlustus. Spetsialisti sõnul psühhiaatrilise ravi osas tuleb arvestada ka selle asjaoluga, et H.Z-ile on kehasse paigaldatud alkoholivastane preparaat. Arst võtab vastu kord kuus *, statsionaarset * saarel ei ole. Kriminaalhooldaja hinnangul K.
1-13-3512 H.Z ise ei tee pingutusi selleks, et oma elus midagi muuta ja loodab liigselt teiste abile, sealhulgas kriminaalhooldaja abile. *e ravi saamiseks peab hooldusalune ise soovima oma tervise nimel pingutama ja välistama asjaolud, mis võivad kaasa tuua uue kuriteo. Alkoholi tarbimise jätkamise korral on risk uute kuritegude toimepanemiseks väga suur. Positiivsed asjaolud kriminaalhoolduse käigus on olnud: kontrollnõuete korrektne täitmine, programmi Viha juhtimine edukas läbimine.
Määrata täiendavaid kohustusi - täita enda võetud kohustusi kui kohus need kinnitab. Kriminaalhooldaja on arvamusel, et kuna hooldusalune on aru saanud sellest, et pingetega toime tulla üksinda enam ei suuda ja andnud kirjaliku nõusoleku selle kohta, et on nõus pöörduma psühhiaatri juurde, siis karistuse täitmisele pööramine hetkel veel ei ole kõige otstarbekam. Hooldusalusel on võimalus muuta oma elukvaliteeti ja saada abi erialaspetsialistilt täiendava ravi saamiseks. Kuna pidev psühhiaatri teenus saarel ei ole kättesaadav, siis määrata pöördumiseks psühhiaatri juurde aeg tähtajaga hiljemalt 01.02.2014. Tulenevalt KarS § 74 lg 4 palun kohtul KarS § 75 lg 2 p 5 alusel määrata täiendav lisakohustus: pöörduda psühhiaater K.Noorkõiv juurde (Kärdlas Uus t 3) tähtajaga 01.02.2014 ravi vajaduste ja võimaluste väljaselgitamiseks. Kohtu seisukoht KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kriminaalmenetluse seadustik (edaspidi KrMS) § 427 sätestab, et KarS § 74 lg 4 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega ja KrMS § 432 lg 1 lubab asja lahendada kirjalikus menetluses osapooli kohtusse kutsumata. Vastavalt Pärnu Maakohtu 17.04.2013 otsusele on H.Z kohustatud 24-kuulise katseaja jooksul järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p 2 sätestatud kohustust mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Kohtule on kriminaalhooldusametnik esitanud 30.05.2013 erakorralise ettekande põhjusel, et 16.05.2013 ja 27.05.2013 tarbis H.Z alkoholi. Nende rikkumistega seoses määras kohus H.Z-ile katseajaks täiendava kohustuse - läbida sotisaalabiprogramm Viha juhtimine. Vastavalt kriminaalhooldusametniku käesolevale erakorralisele ettekandele on H.Z programmi edukalt läbinud. 30.05.2013 esitas kriminaalhooldaja taas kohtule erakorralise ettekanne ja seda põhjusel, et H.Z oli rikkunud talle kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi 07.06 ja 13.06. Kohus määras H.Z-ile kohustuse läbida alkoholi võõrutuskuur hiljemalt 01.08.2013. Kohtule on esitatud tõend, et 09.07.2013 on H.Z käinud vastuvõtul Arstlikus Perenõuandlas ja talle on *. Samuti on erakorralise ettekande kohaselt H.Z välja ostnud ja tarvitanud talle arsti poolt välja kirjutatud täiendavaid ravimeid. Käesolev ettekanne on esitatud põhjusel, et H. Z 24.11 tarbis kodus koos vanematega alkoholi, s.t, et on rikkunud talle kohtu poolt määrtaud kohustust mitte tarvitada alkoholi. H.Z on ise rikkumist tunnistanud. Kriminaalhooldusametnik on teinud kohtule ettepaneku panna H.Z-ile täiendav kohustus – pöörduda psühhiaatri poole ravi vajaduse ja võimalust selgitamiseks. H.Z on andnud kirjaliku nõusoleku, et ta on nõus pöörduma psühhiaatri poole, kuna ei suuda iseseisvalt pingetega toime tulla. KarS § 75 lg 2 p 5 kohaselt, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdimõistetu isikut,
1-13-3512 võib kohus määrata, et süüdimõistetu on käitumiskontrolli ajal kohustatud alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et senine asjade käik on näidanud, et H. Z tunnistab, et tal on probleem alkoholi tarvitamisega, iseseisvalt sellega toime tulla ei suuda. Alkoholi tarvitamist soodustab asjaolu, et alkoholi tarvitatakse tihti kodus koos vanematega. Samas ei ole H. Z võtnud kinni talle valla poolt pakutud võimalusest asuda eraldi elama. H.Z on täinud talle pandud kohustuse - läbida sotsiaalabiprogramm ja seda edukalt. Samuti on ta täitnud kohustuse – läbida alkoholi võõrutuskuur – ta on lasknud endale paigaldada alkoholivastase preparaadi ja oma sõnul on tarvitanud lisaks ka tablette. Samas on H.Z kriminaalhooldajale kinnitanud, et ravimitest kasu ei ole, need teevad vaid ta tervist halvemaks. Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku poolt välja pakutud lisakohus tus – pöörduda psühhiaatri poole, on kohane selleks, et aidata H.Z leida probleemile lahendust. Kohus leiab, et kuigi katseajal on see juba kolmas ettekanne H.Z kohta seoses sellega, et ta on rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi, on veel võimalik mitte karistust täitmisele pöörata. Kohus leiab seda seetõttu, et H.Z on senini täitnud talle kohtu poolt määratud lisakohustused, kuid need ei ole andnud oodatud tulemusi alkoholi tarvitamise probleemi lahendamiseks. Kohus leiab, et oluline on, et siiani on H. Z täitnud kohustused, mis kriminaalhooldaja on talle välja pakkunud probleemi lahendamiseks, kuid on ju üldteada asjaolu, et ühest ja kindlat viisi alkoholiprobleemi lahendamiseks ei ole. Oluline on, et k a seekord on H. Z olnud nõus pöörduma *poole, et leida oma terviseprobleemidele lahendust. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku taotlus tuleb rahuldada ja H.Z-ile tuleb määrata KarS § 75 lg 2 p 5 alusel täiendav kohustus.
Piia Jaaksoo Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.