Kohtulahend

Vanglale, prokurörile, Harju kriminaalhooldusosakonnale ja H.E-le

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 06.12.2013.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava H.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 23.09.2013.a kohtuotsusega tunnistati H.E süüdi KarS § 424 järgi ja karistati teda KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 6 ja 7 alusel 1 aasta 1 kuu ja 3-päevase vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 18.05.2013.a ja lõpp on 21.06.2014.a. H.E kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kolmandat korda, kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Peale võimalikku vabanemist puudub garanteeritud töökoht. Vangla toetab kinnipeetava vabanemist tingimisi enne tähtaega. H.E kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et aadressil XXX asub 2-toaline kõigi mugavustega väga heas korras korter, mis kuulub kinnipeetava tütrele, kes on nõus oma isa H.E enda juurde elama võtma. Kinnipeetaval puudub vabanedes kindel töökoht. H.E taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Prokuröri abi Annika Vanatoa edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokuratuur toetab H.E ennetähtaegset vabanemist. Samal seisukohal on ka Vangla, prokuratuur nõustub iseloomustuses äratoodud põhjendustega siinjuures neid ülekordamata ning palub kohaldada märgitud lisanõuded. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud H.E arvamuse, leiab, et H.E võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik H.E isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kuigi kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, viibib ta vanglas esimest korda. Võib eeldada, et esmakordne vanglas viibimine on pannud H.E mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Varasemalt on isikut karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, ka praegust karistust kannab analoogse kuriteo eest. Toimepandud kuriteod näitavad, et H.E on probleemid alkoholiga. Probleeme alkoholiga on tunnistanud ka H.E, avaldades kohtuistungil, et on nõus minema alkoholismivastasele ravile. Välistamaks uusi süütegusid on oluline, et kinnipeetav on mõistnud alkoholi negatiivset mõju oma elukorraldusele ja edasisele heaolule, samuti seotusele sooritatud kuritegudega. Kohtu hinnangul on kõige paremini võimalik hinnata isiku valmisolekut alkoholiprobleemidest vabanemiseks eelkõige just kriminaalhoolduse kaudu. Kuna kinnipeetava karistusaja lõpuni on vähem kui aasta vangistust, võimaldab kinnipeetava allutamine kriminaalhooldusele 1-aastase katseajaga kohaldada H.E üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas H.E-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti loobuma alkoholist. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetab ka prokurör, samuti vangla, märkides, et uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul on 13%, mis on madal näitaja. Kohus arvestab ka, et vabanedes on kinnipeetaval olemas elukoht ning tütre toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka kinnipeetav, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kaasa kinnipeetava edasise elu korraldamisel vastavalt ühiskonnas aktsepteeritavatele hoiakutele ja tõekspidamistele. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Vastavalt kriminaalhooldusseaduse §-le 1 lg 1 valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.