Kohtulahend

kohaldamisega. Korter sobib elektroonilise valve kohaldamiseks ja kinnipeetava vanematele on selgitatud elektroonilise valve olemust. Aleksei Velikanov'i vanemad on pensionärid ja nad on nõus kinnipeetavat vangistusest vabanemisel võimaluste piires materiaalselt toetama. Kinnipeetaval on olemas töökoht XXX OÜ-s ehitajana. Aleksei Velikanov taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega. Prokuröri abi Annika Vanatoa edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokuratuur ei toeta Aleksei Velikanovi ennetähtaegset vabanemist. Kinnipeetava karistusajalõpp on aastal 2016. Materjalidest lähtuvalt on kinnipeetav jätkuvalt kasutanud vägivalda kuritegude sooritamisel, kuigi kinnipidamise ajal on osalenud mitmetes programmides. Samas on ka distsiplinaarkaristusi ( kehtivad) ning katseajega ei ole vastupidanud (teo pani toime katseaja jooksul), ehk siis puudub usaldus selle vastu, et isik suudab kriminaalhoolduse nõuetest kinni pidada. Süüdimõistmise korral peab isik mõistma ja arusaama, et ennetähtaegne vabanemine ei ole automaatne õigus ning ta peab arvestama, et tuleb kogu määratud karistus täielikult reaalselt kanda. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud Aleksei Velikanovi arvamuse, leiab, et Aleksei Velikanovi võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Aleksei Velikanovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud neljal korral, käesolevat vangistust kannab varguse, omavoli ning lõhkeseadeldise ja selle olulise osa ebaseadusliku hoidmise eest. Kuigi korduvad karistused ja vangistuse ajal kohaldatud distsiplinaarkaristused näitavad pigem senist kinnipeetava negatiivset hoiakut õiguskuulekasse käitumisse, arvestab kohus kinnipeetava taotlust vabastada ta elektroonilise järelevalvega, mis näitab, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole, on valmis käituma vastavalt ühiskonnas kehtivatele normidele ja aktsepteeritud tavadele ning soovib oma seniseid kuritegelikke hoiakuid muuta. Seda, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole, kinnitavad ka vangistuse ajal läbitud sotsiaalprogrammid „Viha juhtimine“ ja „Sotsiaalsete oskuste treening“, samuti sõltuvusvõõrutusprogrammi „Eluviisitreening“ läbimine, vähetähtis ei ole kinnipeetava osalemine riigikeele õppes ja MTÜ Convictuse tugirühma kokkusaamistel. Kohtu hinnangul võimaldab kinnipeetava allutamine kriminaalhooldusele ühes elektroonilise järelevalvega kohaldada A. Velikanovi üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas A. Velikanovile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Elektrooniline järelevalve aitab kaasa vajalikule resotsialiseerimisele ning õiguskuuleka käitumise kinnistamisele. Kohus usub, et praeguseks üle 4 aasta vangistust on pannud A. Velikanovi lõpuks mõistma õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning ta on enda senisest õigusvastasest käitumisest ka tõsiseltvõetavad järeldused teinud. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetab ka vangla, märkides, et üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 24 % ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 38 %, mis on keskmisest madalamad näitajad. Kuna vastavalt esitatud materjalidele on kinnipeetav pannud kõik varasemad kuriteod toime alkoholijoobes, arvestab kohus ka

kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtega minna vastavale ravile. On oluline, et A. Velikanov on mõistnud alkoholi negatiivset mõju oma elukorraldusele ja edasisele heaolule. Ka vangistuse ajal läbitud sõltuvusvõõrutusprogramm näitab, et isik on aru saanud alkoholi negatiivsest mõjust oma käitumisele, soovib sõltuvusest vabaneda ning jätkata oma elu seaduskuulekalt. Kohtu hinnangul on kõige paremini võimalik hinnata isiku valmisolekut alkoholiprobleemidest vabanemiseks eelkõige just kriminaalhoolduse kaudu. Kohus arvestab ka, et vabanedes on kinnipeetaval olemas garanteeritud töökoht, seega kindel sissetulek, mis peaks eelduslikult ära hoidma uute kuritegude toimepanemise riski majandusliku kasusaamise eesmärgil. Lisaks töökohale on kinnipeetaval vabadus olemas ka elukoht, vanemate toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka kinnipeetav, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kaasa kinnipeetava edasise elu korraldamisel vastavalt ühiskonnas aktsepteeritavatele hoiakutele ja tõekspidamistele. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Vastavalt kriminaalhooldusseaduse §-le 1 lg 1 valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.