Kohtulahend

Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 20.12.2013.a. Välja mõista Z.R ́ilt KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; § 175 lg. 1 p. 4, 5; § 180 lg. 1 alusel menetluskuluna tasu riigi õigusabi osutamise eest summas 188 (ükssada kaheksakümmend kaheksa) eurot ja 40 (nelikümmend) eurosenti ning kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud summas 0,45 € (nelikümmend viis) eurosenti, s.o kokku summas 188 (ükssada kaheksakümmend kaheksa) eurot ja 85 (kaheksakümmend viis) eurosenti, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul selliselt, et 11 kuud tasuda 16 (kuusteist) eurot kuus ja 12. kuul tasuda 12 (kaksteist) eurot ja 85 (kaheksakümmend viis) eurosenti Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas, nr 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ja selgitusena: “Z.R , kriminaalasi 1 – 13 – 11452, õigusabikulud, koopiakulud. Välja mõista Z.R-ilt KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; § 175 lg. 1 p. 9; § 179 lg. 1 p. 2 alusel sundraha 480,00 (nelisada kaheksakümmend) eurot, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul igakuiselt 40 (nelikümmend) eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas, nr. 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ja selgitusena: “Z.R , kriminaalasi 1 – 13 – 11452, sundraha“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

SÜÜDISTUSE SISU

Z.R on kohtu alla antud kokkuleppemenetluse raames ja teda süüdistatakse selles, et tema, olles Lõuna Kaitseringkonna ülema 03.10.2013.a. käskkirjaga nr 225P määratud ajateenistusse ja viidud seejärel maaväe ülema 14.10.2013.a. käskkirjaga nr 241P üle edasise teenistuse jätkamiseks Kalevi Jalaväepataljoni koosseisu, olles seega KarS § 431 lg. 1 tähendatud ehk kaitsejõududes tegevteenistuses olevaks isikuks, lahkus 13.11.2013.a. kella 12 paiku omavoliliselt Harju mk Kuusalu vallas Kaitseväe keskpolügoonilt Kolgu raketibaasist

Kalevi Jalaväepataljoni välilaagrist koos temale kinnistatud teenistusrelva GALIL AR (5,56mm, seerianumbriga 2119174) ja 3 padrunisalvega. Nimetatud teenistusrelva jättis Z.R maha ca 2-3 kilomeetri kaugusele väljapoole keskpolügooni piire ja ca 7 km kaugusele raketibaasist, hõredasse metsa sõidetavast teest u 10 meetri kaugusele kivihunniku peale, rikkudes oma käitumisega Kaitseväe juhataja 24.04.2006.a. käskkirjaga nr 109 kinnitatud „Relvade ja laskemoona käsitsemise ohutuseeskirja“ p 2.10, mille kohaselt on keelatud jätta kasutusse antud relva järelevalveta nii laskmistel kui ka väliharjutustel. Seejärel läks Z.R oma Rakvere vallas asuvasse koju, kust ta 14.11.2013.a. ametivõimude poolt kinni peeti. Kirjeldatud käitumisega pani Z.R toime teenistuskohast omavolilise lahkumise koos teenistusrelvaga ehk KarS § 437 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOKKULEPPE SISU

KrMS § 245 alusel 17.12.2013.a süüdistatav Z.R , kaitsja Liis Toomsalu ning ringkonnaprokurör Ainar Koik sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör kohtus KarS § 437 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest süüdistatava karistamist vangistusega 1 aasta, millest lugeda kantuks 2 eelvangistuses viibitud päeva, s.t kandmata vangistuseks on 11 kuud ja 28 päeva. Mõistetud karistuse palub ringkonnaprokurör jätta KarS § 73 alusel täielikult täitmisele pööramata katseajaga 3 aastat. Süüdistatav Z.R tunnistas kohtuistungil end temale KarS § 437 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning kahetses toimepandut. Süüdistatav Z.R selgitas, et 17.12.2013.a sõlmisid ringkonnaprokurör Ainar Koik, tema (Z.R) ja tema kaitsja Liis Toomsalu kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et ta jääb selle juurde. Ringkonnaprokurör selgitas samuti, et ta jääb 17.12.2013.a kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe juurde Z.R ́ile mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus kuulanud üle süüdistatava, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis leiab, et tõendamist on leidnud süüdistatava Z.R ́i poolt KarS § 437 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning süüdistatava Z.R ́i käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 437 järgi. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, kuulanud ära süüdistatava Z.R-i selgituse ning ringkonnaprokuröri ja kaitsja arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav Z.R on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb Z.R temale esitatud süüdistuses KarS § 437 järgi süüdi tunnistada ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab Z.R-i süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg. 1 p. 4, 5 ja 9 kohaselt on määratud kaitsjale makstud tasu, kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena. KrMS § 180 lg. 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg. 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine

käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Z.R esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine temale ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et Z.R-ilt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1 – 10 – 3472; 1 – 10 – 16328; 1 – 10 – 15032; 1 – 12 – 5420; 1-12-2353. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg. 3 sätteid, s.t. määrata Z.R-ilt väljamõistetud kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 4, 5, 9; § 179 lg. 1 p. 2; 248 lg. 1 p. 5; 249; 311; 313. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.