lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-05-528/42

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudViru Maakohus Rakvere kohtumaja · 19.12.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number
1-05-528/42
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
19.12.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
782
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-05-528/25Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja04.10.20111-05-528/31Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja13.11.2012

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

19.12.2013, Rakvere kohtumaja

Kohtuasja number

1-05-528

Kohtunik

Tiit Kullerkupp

Kohtuistungi sekretär

Kai Rosar

Prokurör

Aita Ploom

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid Kalev Võhma vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

KALEV VÕHMA, isikukood 38506092236, Eesti Vabariigi kodanik, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 15.01.2008 ja lõpp 16.04.2014

RESOLUTSIOON:

Jätta KALEV VÕHMA vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus kätte toimetada Kalev Võhmale, prokurörile ja Viru Vanglale. Asjaolud: Viru Vangla esitas 26.11.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Kalev Võhma vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Käesoleval ajal kannab Kalev Võhma karistust Viru Maakohtu 15.01.2008 kohtuotsuse nr 105-528 alusel, mille järgi on ta süüdi tunnistatud KarS § 200 lg 2 p 8, 9 sätestatud süüteo toimepanemises ning karistuseks mõistetud 7 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Narva Linnakohtu 11.11.2003 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ja Narva Maakohtu 16.06.2003 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning määrati karistuseks 8 aastat 4 kuud 1 päev vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg – 2 aastat 1 kuu – karistusaja hulka ja mõisteti lõplikuks karistuseks 6 aastat 3 kuud 1 päev vangistust. Karistusaega arvestati alates 15.01.2008.

Vangla poolt esitatud iseloomustuse kohaselt on Kalev Võhma kriminaalkorras karistatud 5-l korral, reaalset vanglakaristust kannab neljandat korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, kuna varem on toime pannu varguseid, hetkel kannab karistust röövimise eest. Isik on reod toime pannud materiaalse kasu saamise eesmärgil, soodusteguriks on alkohol. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetav kannab karistust avavanglaosakonnas alates 30.05.2013. Samuti on kinnipeetav vangistuse jooksul muu hulgas osalenud sotsiaalprogrammides, omandanud põhihariduse ja puidupingitöölise eriala, töötanud majandustöödel ja abitöölisena. Kinnipeetaval puudub vabanedes elukoht, samuti pole talle garanteeritud töökohta. Enne vangistust puudus isikul kindel sissetulek, ta on pannud toime kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil, kasutades relva ja vägivalda. Isik on pannud kuritegusid toime grupis, isiku varasem käitumine viitab riskivale ja hoolimatule elustiilile. Kuriteod on isik toime pannud alkoholijoobes olles. Kinnipeetav ei ole motiveeritud enne tähtaega vabanema. Uue vägivaldse või mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 26%. Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist. Maakohtu istung: 09.12.2013 toimunud videokohtuistungil avaldas süüdimõistetu, et ei taha vabaneda, kuna tal puudub elamispind ja Eestisse ta jääda ei kavatse. Prokuröri seisukoht: Prokurör ei soovinud võtta osa kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör ei toetanud kohtule esitatud seisukohas isiku ennetähtaegset vabastamist, märkides, et K. Võhma varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on varem viiel korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Käesoleval ajal kannab karistust mh raskendavatel asjaoludel toimepandud röövimise eest. Kinnipeetav võib ohustada avalikkust. Kinnipeetaval puudub vabaduses alaline elukoht. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb kriminaalhooldus. Kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis vabanemisjärgse alalise elukoha puudumine vangistatul välistab iseenesest KarS § 75 lg 1 p 1 sätestatud kontrollnõude täitmise ning taotluse rahuldamise tema vangistusest ennetähtaegse vabastamise osas. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende vara ning isiku- ja korteripuutumatuse kaitseks – on põhjendatud jätta Kalev Võhma vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kohtumääruse põhjendused: Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalide ja prokuröri seisukohaga, leiab, et kinnipeetav ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele.

Kohus leiab, et kuna isikul puudub vabaduses elukoht, ei ole täidetud kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise eelduseks olev oluline tingimus. Elukoha puudumise tõttu ei ole võimalik isiku suhtes kohaldada ka käitumiskontrolli kontrollnõudeid. Kohus märgib, et isikut on varem 5-l korral kriminaalkorras karistatud, vangistuses viibib ta neljandat korda. Asjaolust, et isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud, tuleneb, et kinnipeetav ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ja jätkab kuritegude toimepanemist. Kuigi isiku käitumine vangistuses viibides on olnud eeskujulik, st puuduvad distsiplinaarkaristused ja kinnipeetav on täitnud täitmiskavas ettenähtud tegevused, ei toeta vangla kinnipeetava vabastamist ning hindab uue kuriteo toimepanemise tõenäosust 26%-le. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toetanud ka prokurör. Samuti on kuritegude toimepanemisel olnud soodusteguriks alkohol. Kohtul puudub kindlus, et kinnipeetav, vabanedes ennetähtaegselt, suudab alkoholi kuritarvitamisest hoiduda ja seeläbi seaduskuulekalt elada. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu vangistuse kandmisest vabastamisega enne tähtaega. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetul tervikuna ära kanda talle mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Kalev Võhma puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.