1-13-10023
Kohus
Pärnu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
19. detsember 2013. a Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus
Kriminaalasja number
1-13-10023
Kohtukoosseis
Täitmiskohtunik Piia Jaaksoo
Erakorraline ettekanne
Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku Ü-K.Annuk erakorraline ettekanne taotlusega määrata H.O-le (ik xxx, elukoht * katseajaks täiendav kohustus
1.Rahuldada Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku Ü-K.Annuk taotlus ja KarS § 74 lg 4, § 75 lg 2 p 2, lg 3 alusel määrata H.O-le Pärnu Maakohtu 07.11.2013 kohtuotsusega nr 1-13-10023 määratud katseajaks täiendav kohustus – mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. 2.Edastada määruse ärakiri H.O-le, prokurör M.Ulla`le ja kriminaalhooldajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja. Asjaolud Pärnu Maakohtu 07.11.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-10023 mõistis kohus H.O süüdi KarS § 121 järgi ja karistas vangistusega 4 kuud. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jättis kohus H.O suhtes ärakandmata vangistuse tingimuslikult kohaldamata 18-kuulise katseajaga, milliseks ajaks määras H.O kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, kohustas teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid. Katseaeg algas 07.11.2013. Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne 18.12.2013.a saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku Ü-K.Annuk alljärgnev erakorraline ettekanne.
Kontrollnõuete mittejärgmine - ei ilmu registreerimisele. H.O võeti Tallinna vangla Pärnu KrHO Haapsalu talituses arvele 26.11.2013 Pärnu MK 07.11.2013 kohtuotsuse nr 1- 3-10023 alusel 18 kuulise katseajaga.
1-13-10023 Rikkumise fakt - H.O on kahel korral 13.12.2013 ja 16.12.2013 mitteilmunud registreerimisele, kuigi helistas kriminaalhooldajale ja põhjendas mitteilmumist asjaoluga, et ei suuda alkoholi tarvitamise tsüklist välja tulla (lisa 1). 17.12.2013 ilmus kriminaalhooldusalune registreerimisele, alkoholijoobe kontrollimisel tuvastati alkoholijoove 0,793 mg/l kohta.
H.O kirjutas 17.12.2013 seletuskirja, kus avaldab soovi võtta endale katseajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi, kuna leiab endal olevat probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Ei ole alkoholitarvitamise tsüklist välja saanud juba üle 2 nädala ja näeb, et see hakkab takistama katseaja kulgu. Täna mõõtis kriminaalhooldaja alkoholijoobe 0,793 mg/l kohta. Tulevikus kui saab kaineks plaanib iseseisvalt minna alkoholivastasele ravile (lisa 2).
Käesoleva katseaeg on alles algusjärgus, kuid isik on varem kahel korral sama kriminaalhooldaja juures katseajal olnud (aastad 2008 - 2010) ning kõik isiku probleemid ja meetodid, mis tema puhul toimivad või ei toimi on juba varasemast teada. Esmakordne kohtumine sellel katseajal toimus 05.12.2013, juba siis rääkis isik oma plaanist minna * kuna joomatsüklid kestavad üha pikemalt ja on käesoleval sügisel süvenenud. Järgmisele registreerimisele kriminaalhooldusalune juba ei ilmunud. Vahepealse nädala jooksul on korduvalt kriminaalhooldajale helistanud murega, et ei suuda iseseisvalt alkoholi tarvitamist pidurdada ja vajab välispidist sekkumist kohustuse näol st. hirmu näol. Kriminaalhooldaja on korduvalt seletanud mis tähendab kohustus katseajal ja kui isik ei suuda kohustust täita on reaalne võimalus mõistetud karistuse pööramine reaalseks vangistuseks. Isik siiski soovib jätkuvalt välispidist survet ja kohe kui suudab kaks nädalat kaine olla plaanib *teha. Isik näeb, et alkoholi tarvitamine rikub kogu tema elu, on varasemalt kaotanud töökohti, suhteid ja sooritanud kõik kuriteod alkoholijoobes. Kuid ei suuda oma himuga kuidagi iseseisvalt toime tulla. Isik on varasemas perioodis pöördunud iseseisvalt *, saanud suukaudselt manustatavad ravimid, kuid nende võtmine ei toimunud vastavalt ravijuhisele ja seekord tahab kindlasti *i.
Määrata täiendavaid kohustusi - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kriminaalhooldaja hinnangul on mõistlik toetada H.O isiklikku soovi võtta endale katseajaks lisakohustus - mitte tarvitada alkoholi, kuna ta tunneb, et see aitaks teda katseajal õiguskuulekal käitumisel. Kohtu seisukoht KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kriminaalmenetluse seadustik (edaspidi KrMS) § 427 sätestab, et KarS § 74 lg 4 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega ja KrMS § 432 lg 1 lubab asja lahendada kirjalikus menetluses osapooli kohtusse kutsumata. Vastavalt Pärnu Maakohtu 07.11.2013 otsusele on H.O vabastatud 4-kuu vangistuse kandmiselt tingimuslikult 18-kuulise katseajaga, määrates H.O katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustades teda täitma kontrollnõudeid. Registreerimislehega on tõendamist leidnud, et kuigi katseaeg on kestnud väga lühikest aega, on H.O juba kahel korral rikkunud kontrollnõuet – ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. H.O seletusest tuleneb, et rikkumine tulenes sellest, et ta tarvitas alkoholi. H.O on kriminaalhooldajale avaldanud, et soovib, et tal oleks katseajal kohustus mitte tarvitada alkoholi, kuna alkoholi tarvitamine takistab katseaja kulgu, ise ei suuda probleemi lahendada, alkohol on juba pikemat aega mõjutanud tema elu negatiivselt, kõik kuriteod on toime pannud alkoholijoobes.
1-13-10023 Kriminaalhooldaja on erakorralises ettekandes leidnud, e t on mõistlik toetada H.O soovi võtta endale katseajaks lisakohustus – mitte tarvitada alkoholi, kuna isik tunneb, et see kohustus aitaks teda katseajal õiguskuulekal käitumisel. Kohus leiab, et H.O osas on õiguskuuleka käitumise suurim ohustaja just alkoholi tarvitamine, isik on seda ka endale tunnistanud ning tunnistanud, et vajab probleemiga tegelemiseks välist sundi, ise ei ole lahendusi leidnud. On ka kriminaalhooldajale öelnud, et saab aru, millised on tagajärjed, kui talle kohtu poolt pandud kohustust rikub – kuni selleni, et tuleb minna ärakandmata vangistust kandma. Kohus leiab, et olukord, kus alkoholi tarvitamine takistab isikul ilmuda kriminaalhooldaja juurde registreerimisele, näitab, et H.O on tõsine probleem alkoholi tarvitamisega. Isik ise ja kriminaalhooldaja leiavad, et H.O aitaks probleemi lahendamisel väline sund – s.o kohtu poolt määratud kohustus mitte tarvitada alkoholi. Ka kuriteod on H.O poolt toime pandud alkoholijoobes. Kohus leiab, et need asjaolud näitavad, et alkoholi tarvitamise keeld võiks olla vahendiks, mis aitab H.O suunata õiguskuulekale teele. Seetõttu leiab kohus, et H.O-le tuleb katsejaks määrata täiendav kohustus – mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KarS § 74 lg 4, § 75 lg 2 p 2, lg 3 leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku taotlus tuleb rahuldada. /allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.