Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
3-1-1-125-13 19. detsember 2013 Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Ott Järvesaar ja Lea Kivi Prokuröri taotlus A. S.-i vara arestimiseks Tallinna Ringkonnakohtu 24. juuli 2013. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 1-13-5454 A. S.-i kaitsja vandeadvokaat Dmitri Teplõhh, määruskaebus Prokuratuur, esindaja Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Elle-Mai Velling 27. november 2013, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 24. juuli 2013. a määrus kriminaalasjas nr 1-13-5454 ja saata A. S.-i kaitsja vandeadvokaat Dmitri Teplõhhi määruskaebus uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Põhja Ringkonnaprokuratuur esitas 13. juunil 2013 Harju Maakohtule taotluse arestida kahtlustatav A. S.-ile kuuluv vara: AS SEB Pank arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXX, AS SEB Pank arvelduskonto nr YYYYYYYYYYYYYY,
AS SEB Pank EVK väärtpaberikonto nr 99100133503,
kahtlustatava elukoha läbiotsimisel leitud
sularaha 37 120 eurot, 80 500 Vene rubla, 20 Šveitsi
franki ja 3 USA dollarit ning kell Corum nr 2140312 koos selle juurde kuuluvate dokumentidega. Prokuratuur põhistas oma taotlust järgmiselt. 1.1 A. S.-i kahtlustatakse KarS § 1332 lg 1 ja § 255 lg 1 järgi alates 2007. aasta märtsist kuni
4.juunini 2013 Tallinnas Xxxxxxxx xxx XX tegutseva bordelli organiseerimises, kuuludes koos G. G., S. A. ja I. M.-iga püsivasse isikutevahelise ülesannete jaotusega kuritegelikku ühendusse, mis oli loodud suure varalise kasu saamise eesmärgil ning mille tegevus oli suunatud kupeldamisele. 1.2 A. S.-i elukohas 4. juunil 2013 toimunud läbiotsimise käigus leiti seifist sularaha 37 120 eurot, 80 500 Vene rubla, 20 Šveitsi franki ja 3 USA dollarit, samuti kolm võlakirja, kell Corum nr 2140312 koos selle juurde kuuluvate dokumentidega, 14 kollasest metallist (eeldatavalt kullast) münti, erinevaid lepinguid ja märkmeid, sülearvuti ja kaks mobiiltelefoni. Samal kuupäeval leiti Xxxxxxxx xxx XX asuva bordelli läbiotsimisel kaks mobiiltelefoni, elektroonilisi andmekandjaid, sularaha 146 eurot ja prostitutsiooniga tegelemisele viitavaid esemeid, sh hulgaliselt pakendites kondoome.
1.3 A. S. ei ole esitanud dokumente, mille alusel võiks teha usaldusväärseid järeldusi läbiotsimisel leitud sularaha kuulumisest kellelegi teisele või selle omandamisest seaduslikul teel. Tõenditest nähtub, et A. S.-i pikaajaliseks sissetulekuallikaks on olnud kupeldamine. Vastavalt Maksu- ja Tolliameti andmetele on kahtlustatav deklareerinud aastatel 2007 kuni 2012 tulu kokku 28 940,03 eurot ja äriregistri andmetel omab ta 15 339 euro suurust osalust OÜ-s D. A. S.-i abikaasa I. T. on samal ajavahemikul deklareerinud tulu 38 879,09 eurot ning on äriregistri andmetel C AS-i aktsionär osalusega 12 782 eurot. Seega esineb A. S.-i legaalsete sissetulekute ja tegelike kulutuste ja elatustaseme vahel märgatavaid erinevusi, mis annab aluse arvata, et ta on saanud kriminaalset tulu. 1.4 Kinnistusraamatu andmetel on kinnistu aadressil Xxxxx XX, Tallinn I. T. ainuomandis.
16.septembril 2005 on sellele kinnistule antud ehitusluba. Kinnistul asub eramu, mis on müügis hinnaga 670 000 eurot. Maja ostuks ega ehitamiseks ei ole kasutatud laenu. 25. mail 2012 on I. T. omandanud sõiduki Porsche Cayenne Diesel. Arvestades I. T. deklareeritud sissetulekut, on piisavalt alust arvata, et tema nimel olev kinnisvara ja mootorsõiduk on soetatud kuritegelikul teel saadud vara arvel ja on seega käsitatav kriminaaltuluna. Samuti ei võimaldanud A. S.-i deklareeritud tulud sellise vara soetamist. Kriminaalasjas ei ole andmeid, mis annaksid aluse arvata, et vara on omandatud seaduslikul viisil. 1.5 Prokuratuuri arvates on oht, et kuritegelikul teel saadud vara konfiskeerimise (KarS § 831), laiendatud konfiskeerimise (KarS § 832) või konfiskeerimise asendamise (KarS § 84) vältimiseks võidakse seni arestimata vara võõrandada. Seetõttu tuleb taotluses märgitud vara arestida.
2.Harju Maakohtu 26. juuni 2013. a määrusega prokuratuuri taotlus rahuldati. Andmata lõplikku hinnangut kriminaalasjas kogutud tõenditele ja võtmata seisukohta kahtlustatava süü küsimuses, nentis maakohus, et A. S.-i suhtes esineb põhjendatud kuriteokahtlus, mis tugineb tunnistajate ütlustele ja jälitustegevusega kogutud tõenditele. Maksu- ja Tolliameti andmetel ja A. S.-i ja tema abikaasa I. T. pangakontode analüüsi tulemusena on alust arvata, et nende sissetulekuallikaks on pikema aja jooksul olnud kupeldamine. Kahtlustatava legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra põhjendamatu erinevus annab aluse eeldada vara ebaseaduslikku päritolu. Kuriteo toimepanemise tulemusel saadud vara kuulub konfiskeerimisele, mille tagamiseks on põhjendatud kahtlustatava vara arestida.
3.Harju Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse kahtlustatava kaitsja, kes taotles määruse tühistamist ja vara aresti alt vabastamist. Alternatiivselt taotles kaitsja määruse tühistamist E. S.-ile kuuluva vara arestimise osas. Kaebuse kohaselt polnud määruses konkretiseeritud vara arestimise alust. Sellega rikkus kohus põhjendamiskohustust KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. Põhjendatud kuriteokahtluse osas piirdus kohus üksnes tõdemusega selle olemasolust, viitamata konkreetsetele tõenditele. Samuti ei vasta kahtlustuses esitatud teokirjeldus KarS § 255 lg-s 1 sätestatud süüteo tunnustele. Veel märkis kaitsja, et sularaha summas 25 700 eurot ja 200 000 Vene rubla kuulub E. S.ile ning oli antud A. S.-ile üksnes hoiule. Kaebusele lisas kaitsja dokumendid, kinnitamaks A. S.-i sissetulekuid Venemaal. Läbiotsimise käigus ära võetud kell Corum on soetatud aastate eest sugulaste kingitud raha eest. Seega ei ole tegemist kuritegeliku varaga. Lisaks nähtub arestitud kontode
väljavõtetest selgelt rahaliste vahendite päritolu, mistõttu on alusetu käsitada neid kuritegeliku tuluna.
4.Tallinna Ringkonnakohtu 24. juuli 2013. a määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata ja kaitsja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 4.1 Kohtueelses menetluses on kogutud piisavalt tõendeid, tuvastamaks A. S.-i suhtes põhjendatud kuriteokahtluse esinemist. Maakohtu määruses on viidatud konkreetsetele tõenditele (tunnistajate ütlused ja jälitusmaterjalid), mis kuriteokahtlust kinnitavad. Maakohus ei nimetanud määruses seda, millised tunnistajad milliseid ütlusi andsid. Ringkonnakohus tutvus aga kriminaaltoimikuga ja tegi kindlaks, et üle on kuulatud O. K., O. L., A. I. ja J. V., kes on tunnistanud intiimteenuste osutamist. Jälitustoimingu protokollist nähtub, et A. S. oli seotud intiimteenuse osutamise korraldamisega. Samuti selgitas kohus, et KarS § 255 lg 1 kohaselt ei pea kuritegeliku ühenduse tegevus olema suunatud mitmete kuritegude toimepanemisele, vaid võib olla suunatud ka ühe (nt vältava või jätkuva) kuriteo toimepanemisele. 4.2 Ringkonnakohus möönis, et maakohtu määruses puudub viide konkreetsele vara konfiskeerimise alusele. Samas näevad nii KarS § 1332 lg 4 kui ka § 255 lg 2 p 2 ette kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise KarS § 832 järgi ja maakohtu määruse põhjendustest nähtub, et seda on maakohus ka silmas pidanud. 4.3 A. S.-i varandusliku olukorra ja legaalsete sissetulekute erinevus annab küllaldase aluse arvata, et ta on saanud kuritegelikku tulu, mis võib kuuluda konfiskeerimisele. A. S. ei ole arestitava vara legaalset päritolu tõendanud. Tema väited sularaha osalisest (25 700 eurot ja 200 000 Vene rubla) kuulumisest E. S.-ile on paljasõnalised. Kohtule esitatud dokumendid, mis pidanuks tõendama A. S.-i sissetulekuid Venemaal, ei ole originaalid ega veena seetõttu ringkonnakohut kahtlustataval täiendavate sissetulekute olemasolus. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et kella Corum oleks kahtlustatav soetanud sugulastelt saadud raha eest.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
5.Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale esitas kahtlustatava kaitsja määruskaebuse, milles taotleb maa- ja ringkonnakohtu määruste tühistamist. Määruskaebuses esitatud seisukohad on lühidalt järgmised. 5.1 Kaitsja ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei pea kuritegeliku ühenduse tegevus olema suunatud mitme kuriteo toimepanemisele. KarS § 255 lg 1 grammatiline tõlgendamine viitab selgelt sellele, et selles kirjeldatud kuriteo koosseisu täidab vaid teomitmus. Ringkonnakohtu tõlgendus võimaldab kohaldada kõnealust kuriteokoosseisu peaaegu iga kuriteo puhul, mis on toime pandud vähemalt kolmeliikmelises grupis. 5.2 Tuvastanud maakohtu määruses võimaliku vara konfiskeerimise aluse puudumise, pidi ringkonnakohus KrMS § 339 lg 1 p-st 7 ja § 341 lg-st 2 juhindudes maakohtu määruse tühistama ja saatma taotluse maakohtule uueks arutamiseks. Ringkonnakohus ei tohtinud maakohtu määruse põhjendusi täiendada. 5.3 Kahtlustatava väited sularaha osalisest kuulumisest E. S.-ile ei ole paljasõnalised. Menetlejale oli
juba 8. juulil 2013, mil E. S. esitas kaebuse politsei tegevuse peale, teada, et raha kuulub E. S.-ile. Samuti on ringkonnakohus jätnud põhjendamatult arvestamata dokumendid, mis tõendavad A. S.-i täiendavaid sissetulekuid Venemaal. Jättes tõendid arvestamata, läks ringkonnakohus vastuollu KrMS § 123 lg-ga 1, mille tähenduses on dokumendi kvaliteet ka originaaldokumendi koopial ja ärakirjal, mis sisaldab teavet tõendamiseseme asjaolu kohta. Sellega rikkus ringkonnakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes. 5.4 Arestitud kontodel oli A. S.-i palk, mistõttu on alusetu käsitada seda kriminaaltuluna. Lisaks ei ole välja selgitatud, kui palju tegelikult isiku arvelduskontodel vara arestiti. Viitega Riigikohtu
2.veebruari 2012. a määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-1-12 märgib kaitsja, et kahtlustatava või kolmanda isiku vara valimatu, kogu ulatuses arestimine ilma selle väärtust hindamata võib kaasa tuua tema omandipõhiõiguse ebaproportsionaalse riive.
6.Määruskaebuse vastuses leiab prokuratuur, et A. S.-i vara arestides ei ole kriminaalmenetlusõigust oluliselt rikutud. Maakohtu määrusest on üheselt arusaadav, et kohus on arestinud vara KarS § 832 alusel laiendatud konfiskeerimise tagamiseks. A. S.-i kaitsja ei ole käesoleva ajani esitanud ühtegi usaldusväärset dokumenti, mis kummutaks prokuröri seisukoha A. S.-i elatustaseme ja legaalsete sissetulekute vahelisest märkimisväärsest erinevusest.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7.Kolleegium märgib esmalt, et ei saa nõustuda kaitsja seisukohaga, mille kohaselt ei vasta A. S.-ile esitatud kahtlustus KarS § 255 lg-s 1 kirjeldatud süüteo tunnustele. Nimetatud kuriteokoosseis sätestab vastutuse kuulumise eest kolmest või enamast isikust koosnevasse püsivasse isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusse, mis on loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning mille tegevus on suunatud teise astme kuritegude, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat, või esimese astme kuritegude toimepanemisel. Selle koosseisuga kaitstavaks õigushüveks on avalik julgeolek. Vastutus KarS § 255 järgi tuleb kõne alla ka siis, kui kuritegeliku ühenduse liikmed ei ole jõudnud veel ühtegi kavandatavat kuritegu toime panna (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
21.jaanuari 2013. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-132-12, p 10). Kuritegelik ühendus kujutab endast ohupotentsiaali, mis kaasneb juba ühenduse loomisega. Eeltoodut silmas pidades puudub mõistlik põhjus, miks peaks kuritegeliku ühendusega olema tegemist üksnes juhul, kui selle tegevus on suunatud mitme esimese või teise astme kuriteo toimepanemisele, ning välistatud, kui tegemist on ühe, sealhulgas jätkuva või vältava süüteoga. Kuritegeliku ühenduse koosseisuga kaitstavat õigushüve kahjustatakse mõlemal juhul. Samuti on alusetu kaitsja väide, mille kohaselt on ühe kuriteo toimepanemisele suunatud kuritegeliku ühendusega hõlmatud peaaegu kõik vähemalt kolmeliikmelises grupis toime pandud kuriteod. Selline olukord on välistatud, kuivõrd kuritegelikku ühendust peab iseloomustama selle püsivus. Kui grupi potentsiaal ammendub ühe aktsiooniga, ei ole tegemist kuritegeliku ühendusega.
8.Eeltoodut toetab kuritegeliku ühenduse kriminaliseerimisel aluseks võetud rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsioon
(RT II 2003, 1, 1). Selle konventsiooni teise artikli punkti a järgi on kuritegelik ühendus teatud ajavahemikus toimiv struktuuriga grupp, kuhu kuulub vähemalt kolm isikut, kes kooskõlastavad oma tegevuse, et panna toime konventsioonis raske kuriteona määratletud tegu või tegusid, saamaks otse või kaudselt rahalist või muud materiaalset kasu. Seega näeb ka konventsioon ette, et kuritegeliku ühenduse tegevus võib olla suunatud vaid ühe kuriteo toimepanemisele.
9.Alusetu on ka kaitsja väide, mille kohaselt ei saanud ringkonnakohus määruskaebust lahendades täiendada maakohtu määruse põhjendusi, vaid pidi saatma kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks. Tõepoolest möönis ringkonnakohus, et maakohtu määruse põhjendused olid vara arestimise aluse osas ebapiisavad ega sisaldanud viidet konkreetsele karistusseadustikus sätestatud vara konfiskeerimise alusele. Samas kõrvaldas ringkonnakohus selle puuduse, leides, et maakohtu määruse põhjendustest nähtuvalt pidas kohus arestitava vara tulevast konfiskeerimist võimalikuks KarS § 832 alusel. Selliselt toimis ringkonnakohus kooskõlas Riigikohtu korduvalt avaldatud seisukohaga, mille kohaselt juhul, kui maakohtu määrus ei vasta selle põhistamisele esitatavatele nõuetele, on ka ringkonnakohtu pädevuses nii kuriteokahtluse kui ka arestimisaluse tuvastamine (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrused vahistamisasjas nr 3-1-1-105-11, p 17 ja vara arestimise asjas nr 3-1-1-1-12, p 12). Veelgi enam, arvestades vara arestimise regulatsiooni eripära, ei piirdu ringkonnakohtu ülesanne määruskaebuse lahendamisel üksnes selgitamisega, kas maakohus on vara arestimisel mõne vea teinud, vaid eeldab uue tervikliku hinnangu andmist kõigile vara arestimise põhjendatust mõjutavatele aspektidele, sh sellistele, mida maakohus pole käsitlenudki (vt lähemalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-97-13, p-d 22-26). Seega ei saanudki ringkonnakohus KrMS § 339 lg 1 p-s 7 nimetatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tuvastamisel saata vara arestimise taotlust maakohtule uueks arutamiseks, vaid pidi ise rikkumise kõrvaldama.
10.KarS § 832 lg 1 kohaselt konfiskeerib kohus süüdistatavat kuriteos süüdi mõistes ja teda üle kolmeaastase või eluaegse vangistusega karistades karistusseadustikus sätestatud juhtudel osa või kogu süüdistatavale kuuluva vara, kui kuriteo olemuse, isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevuse või muu põhjuse tõttu on alust eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena. Riigikohtu kriminaalkolleegium on märkinud, et KarS § 832 lg 1 kohaldamisel ei ole tähtis, et konfiskeerimisele kuuluv vara pärineks kuriteost, mille eest isik selles asjas süüdi tunnistatakse. Kõnealuse sätte mõttes ei ole kirjeldatud seose tuvastamine nõutav, nagu pole nõutav seegi, et laiendatud tulukonfiskeerimine saaks järgneda üksnes omakasulise kuriteo toimepanemisele. KarS § 832 lg 1 kohaldamine põhineb asjaolude kindlakstegemisel, millele tuginedes on alust eeldada, et isik sai vara kuriteo toimepanemise tulemusena. See tähendab, et isiku legaalse sissetuleku ja elatustaseme võrdluse tulemusena peab kohus jõudma veendumusele, et süüdlasele kuuluv vara pärineb eeldatavalt varasematest kuritegudest. Vastavalt KarS § 832 lg 1 teisele lausele peab vara legaalset päritolu tõendama süüdistatav. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15. märtsi 2011. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-4-11, p 11). Eeltoodud
põhimõtetest lähtudes on asjakohatu kaitsja etteheide kahtlustatava vara valimatust, kogu ulatuses arestimisest ja kuriteoga saadud vara ulatuse kindlaks tegemata jätmisest. Kuna laiendatud konfiskeerimise kohaldamine ei eelda, et konfiskeerimisele kuuluv vara pärineks kuriteost, milles isik süüdi tunnistatakse, ei ole tähtsust ka eeldatava kriminaaltulu suurusel.
11.Eelnevale vaatamata leiab kriminaalkolleegium, et ringkonnakohus on määruse koostamisel rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust ja see toob kaasa ringkonnakohtu määruse tühistamise.
12.Kriminaaltulu laiendatud konfiskeerimise korral kehtib ümberpööratud tõendamiskoormis, mis paneb isikule endale kohustuse tõendada, et arestimistaotluses toodud vara on omandatud õiguspäraselt saadud vahendite arvel. Praeguses asjas on A. S.-i kaitsja ringkonnakohtule esitatud kaebuses avaldanud, et A. S.-i elukohast leitud sularahast kuulus 25 700 eurot ja 200 000 Vene rubla E. S.-ile. Samuti lisas kaitsja kaebusele dokumendid, tõendamaks A. S.-i täiendavaid sissetulekuid Venemaal. Veel juhtis kaitsja tähelepanu sellele, et arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXX väljavõttest peaks nähtuma, et sinna laekus A. S.-i palk ning seega puudub alus seostada kontol olevaid rahalisi vahendeid kuritegeliku tuluga. Kella Corum osas märkis kaitsja, et see on soetatud aastate eest A. S.-i sugulaste kingitud raha eest.
13.Kuivõrd kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimine tugineb isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme vahelisele põhjendamatule erinevusele, tulnuks ringkonnakohtul hinnata tõendeid A. S.-i täiendavate sissetulekute kohta (laenuleping, mille kohaselt laenas A. S. 9. juulil 2003 Viktor Isajevilt 3 036 000 rubla tagastamise tähtajaga 9. juuli 2023, OÜ Magellan raamatupidamise tõend A. S.-ile dividendide maksmise kohta, OÜ-de Viking ja Esta raamatupidamise tõendid A. S.-ile laenu tagastamise kohta ning tõendid füüsilise isiku tulude kohta 2011. ja 2012. aastal). Selle asemel märkis kohus, et kuna kohtule ei esitatud originaaldokumente, ei veena need kohut. Olukorras, kus kohus võib kahtlustatava püüded tõendada vara seaduslikku päritolu lükata ümber üksnes väitega, et esitatud tõendid kohut ei veena, jääb kahtlustatavale seadusega antud võimalus välistada vara konfiskeerimist ning seega ka selle tagamiseks vara arestimist pelgalt deklaratiivseks. Kohtul lasub kohustus esitatud tõendeid hinnata ning kujundada seisukoht nende usaldusväärsuse kohta. Siinkohal rõhutab kriminaalkolleegium, et ka originaaldokumendi koopia on KrMS § 123 lg 1 tähenduses kriminaalmenetluses lubatud tõendiks, mille võltsimiskahtluse korral tuleb lahendada küsimus selle usaldusväärsusest (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-46-10, p 8.3.1). Samuti tulnuks ringkonnakohtul kontrollida kahtlustatava väidet arestitavale arveldusarvele palga laekumise kohta. Väite paikapidavuse korral on tegemist kahtlustatava seadusliku tuluga, mille konfiskeerimine on KarS § 832 lg 1 alusel välistatud. Kolleegiumi hinnangul rikkus ringkonnakohus kaitsja esitatud tõendite hindamata jätmisega oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes. Selline minetus toob endaga kaasa ringkonnakohtu määruse tühistamise. Kuna Riigikohus ei tohi KrMS § 363 lg 5 kohaselt faktilisi asjaolusid tuvastada, pole ringkonnakohtu viga võimalik Riigikohtus kõrvaldada. Eeltoodu tõttu tuleb kriminaalasi saata ringkonnakohtule uueks arutamiseks.
14.Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6 ja lg-st 2, § 362 p-st 2 ja
§ 341 lg-st 3 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 24. juuli 2013. a määruse ja saadab A. S.-i kaitsja vandeadvokaat Dmitri Teplõhhi määruskaebuse uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Riigikohus rahuldab kaitsja määruskaebuse osaliselt. Hannes Kiris, Ott Järvesaar, Lea Kivi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.