Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
3-1-1-126-13 19. detsember 2013 Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Ott Järvesaar ja Lea Kivi Prokuröri taotlus A. S.-i vara arestimiseks Tallinna Ringkonnakohtu 4. septembri 2013. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 1-13-6748 A. S.-i kaitsja vandeadvokaat Dmitri Teplõhh, määruskaebus Prokuratuur, esindaja Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Elle-Mai Velling 27. november 2013, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 4. septembri 2013. a määrus kriminaalasjas nr 1-136748 ja saata A. S.-i kaitsja vandeadvokaat Dmitri Teplõhhi määruskaebus uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Põhja Ringkonnaprokuratuur esitas 24. juulil 2013 Harju Maakohtule taotluse arestida kahtlustatav A. S.-i elukoha läbiotsimise käigus leitud sularaha 211 000 Vene rubla (ca 5000 eurot), kullast münt Austraalia nugget Elizabeth II hinnaga ligikaudu 1000 eurot ja 15 vanaaegset medaljoni, mille väärtus on tuvastamisel. Prokuratuur põhistas taotlust järgmiselt. 1.1 A. S.-i kahtlustatakse KarS § 1332 lg 1 ja § 255 lg 1 järgi alates 2007. aasta märtsist kuni
4.juunini 2013 Tallinnas Xxxxxxx xxx XX tegutseva bordelli organiseerimises, kuuludes koos G. G., S. A. ja I. M.-iga püsivasse isikutevahelise ülesannete jaotusega kuritegelikku ühendusse, mis oli loodud suure varalise kasu saamise eesmärgil ning mille tegevus oli suunatud kupeldamisele. 1.2 A. S.-i elukohas 4. juunil 2013 toimunud läbiotsimise käigus leiti seifist sularaha 37 120 eurot, 292 000 Vene rubla, 20 Šveitsi franki ja 3 USA dollarit, samuti kolm võlakirja, kell Corum nr 2140312 koos selle juurde kuuluvate dokumentidega, 15 vanaaegset ordenit-medaljoni, kuldmünt, erinevaid lepinguid ja märkmeid, sülearvuti ja kaks mobiiltelefoni. Samal kuupäeval leiti Xxxxxxx xxx XX asuva bordelli läbiotsimisel kaks mobiiltelefoni, elektroonilisi andmekandjaid, sularaha 146 eurot ja prostitutsiooniga tegelemisele viitavaid esemeid, sh hulgaliselt pakendites kondoome. 1.3 A. S. ei ole esitanud dokumente, mille alusel võiks teha usaldusväärseid järeldusi läbiotsimisel leitud sularaha kuulumisest kellelegi teisele või selle omandamisest seaduslikul teel. Tõenditest
nähtub, et A. S.-i pikaajaliseks sissetulekuallikaks on olnud kupeldamine. Vastavalt Maksu- ja Tolliameti andmetele on kahtlustatav deklareerinud aastatel 2007 kuni 2012 tulu kokku 28 940,03 eurot ja äriregistri andmetel omab ta 15 339 euro suurust osalust OÜ-s D. A. S.-i abikaasa I. T. on samal ajavahemikul deklareerinud tulu 38 879,09 eurot ning on äriregistri andmetel C AS-i aktsionär osalusega 12 782 eurot. Seega esineb A. S.-i legaalsete sissetulekute ja tegelike kulutuste ja elatustaseme vahel märgatavaid erinevusi ja tuvastamata allikatest saadud tulu moodustab 281 215,67 eurot. 1.4 Kinnistusraamatu andmetel on kinnistu aadressil Xxxxx XX, Tallinn I. T. ainuomandis.
16.septembril 2005 on sellele kinnistule antud ehitusluba. Kinnistul asub eramu, mis on müügis hinnaga 670 000 eurot. Maja ostuks ega ehitamiseks ei ole kasutatud laenu. 25. mail 2012 on I. T. omandanud sõiduki Porsche Cayenne Diesel. Arvestades I. T. deklareeritud sissetulekut, on piisavalt alust arvata, et tema nimel olev kinnisvara ja mootorsõiduk on soetatud kuritegelikul teel saadud vara arvel ja on seega käsitatav kriminaaltuluna. Samuti ei võimaldanud A. S.-i deklareeritud tulud sellise vara soetamist. Kriminaalasjas ei ole andmeid, mis annaksid aluse arvata, et vara on omandatud seaduslikul viisil. 1.5 13. juunil 2013 taotles prokurör Tallinnas Xxxxx XX läbiotsimisel leitud kella Corum ja osa sularaha, s.o 37 120 euro, 80 500 Vene rubla, 20 Šveitsi frangi ning 3 USA dollari arestimist. Harju Maakohus rahuldas vara arestimise taotluse 26. juuni 2013. a määrusega ja Tallinna Ringkonnakohus jättis 24. juuli 2013. a määrusega maakohtu määruse muutmata. 1.6 Prokuratuuri hinnangul on oht, et kuritegelikul teel saadud vara konfiskeerimise (KarS § 831), laiendatud konfiskeerimise (KarS § 832) või konfiskeerimise asendamise (KarS § 84) vältimiseks võidakse seni arestimata vara võõrandada. Seetõttu tuleb taotluses märgitud vara arestida.
2.Harju Maakohtu 30. juuli 2013. a määrusega prokuratuuri taotlus rahuldati ja konfiskeerimise tagamiseks arestiti A. S.-ile kuuluv vara -
sularaha summas 211 000 Vene rubla (ca 5000 eurot),
kullast münt Austraalia nugget Elizabeth II (1 oz, kuld 999,9 hinnaga ca 1100 eurot) ja 15 vanaaegset medaljoni (väärtus tuvastamisel). 2.1 Maakohus leidis, et A. S.-i suhtes esineb põhjendatud kuriteokahtlus, mida kinnitavad tunnistajate ja kahtlustatavate ütlused ning jälitustegevusega kogutud tõendid. 2.2 Kohtul ei tekkinud kahtlust, et arestimistaotluses märgitud vara võiks kuuluda kellelegi teisele peale kahtlustatava. Kahtlustatav ei ole vara kuuluvust vaidlustanud. Samuti ei nähtu kriminaalasja materjalidest, et menetlusse oleks kaasatud kolmandaid isikuid, kellele sularaha kuuluda võiks. 2.3 Erinevused A. S.-i legaalsete sissetulekute ja tegelike kulutuste ning elatustaseme vahel on märkimisväärsed ja tuvastamata allikatest saadud tulu moodustab 281 215,67 eurot. Seega võib arestitav vara olla saadud kuritegelikul teel. A. S. ei ole tõendanud vara omandamist õiguspäraselt saadud vahendite arvel ning kriminaalasjas kogutud tõendite põhjal on piisav alus arvata, et ta on saanud kuritegelikku tulu. 2.4 On oht, et kuritegelikul teel saadud vara konfiskeerimise (KarS § 831) või laiendatud
konfiskeerimise (KarS § 832) vältimiseks võidakse A. S.-i vara võõrandada. Selle vältimiseks on põhjendatud vara arestida.
3.Harju Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse kahtlustatava kaitsja, kes taotles määruse tühistamist ja vara aresti alt vabastamist. Kaitsja vaidlustas nii põhjendatud kuriteokahtluse kui ka vara arestimise aluste esinemist. Seejuures märkis kaitsja, et sularaha summas 25 700 eurot ja 200 000 Vene rubla kuulub E. S.-ile ning oli antud A. S.-ile üksnes hoiule. Kaebusele lisas kaitsja dokumendid, kinnitamaks A. S.-i sissetulekuid Venemaal.
4.Tallinna Ringkonnakohtu 4. septembri 2013. a määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 4.1 Kohtueelses menetluses on kogutud piisavalt tõendeid, tuvastamaks A. S.-i suhtes põhjendatud kuriteokahtluse esinemist. Maakohtu määruses on viidatud konkreetsetele tõenditele (tunnistajate ütlused ja jälitusmaterjalid), mis kuriteokahtlust kinnitavad. Maakohus ei nimetanud määruses seda, millised tunnistajad milliseid ütlusi andsid. Ringkonnakohus tutvus aga kriminaaltoimikuga ja tegi kindlaks, et üle on kuulatud O. K., O. L., A. I. ja J. V., kes on tunnistanud intiimteenuste osutamist. 4.2 A. S.-i varandusliku olukorra ja legaalsete sissetulekute erinevus annab küllaldase aluse arvata, et ta on saanud kuritegelikku tulu, mis võib kuuluda konfiskeerimisele. KarS § 255 lg 2 kohaselt kohaldab kohus kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt KarS §-s 832 sätestatule, mille tagamiseks on põhjendatud A. S.-i vara arestida. Selle paragrahvi lõike 2 kohaselt ei kohaldata laiendatud konfiskeerimist varale, mille suhtes isik tõendab, et see on omandatud õiguspäraselt saadud vahendite arvel. A. S. ei ole arestitava vara legaalset päritolu tõendanud. Tema väited sularaha osalisest (25 700 eurot ja 200 000 Vene rubla) kuulumisest E. S.-ile on paljasõnalised. Kohtule esitatud dokumendid, mis peaks tõendama A. S.-i sissetulekuid Venemaal, ei ole originaalid ega veena seetõttu ringkonnakohut kahtlustataval täiendavate sissetulekute olemasolus.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
5.Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale esitas kahtlustatava kaitsja kaebuse, milles taotleb maa- ja ringkonnakohtu määruste tühistamist ja vara aresti alt vabastamist. Määruskaebuses esitatud seisukohad on lühidalt järgmised. 5.1 A. S.-ile esitatud kahtlustus ei ole põhjendatud, mistõttu vara tuleb aresti alt vabastada. Kriminaalasjas üle kuulatud tunnistajate ütlused, mille kohaselt osutasid tunnistajad intiimteenuseid ning nende tööandjaks oli G. G., ei anna alust arvata, et kuriteoga oleks seotud A. S. Seega on kohtud kuriteokahtluse tuvastamisel piirdunud pelgalt tõdemusega selle olemasolust, jättes tegelikult kahtlustuse aluseks olevad asjaolud kontrollimata. 5.2 Kahtlustatava väited leitud sularaha osalisest kuulumisest E. S.-ile ei ole paljasõnalised. Menetlejale oli juba 8. juulil 2013, mil E. S. esitas kaebuse politsei tegevuse peale, teada, et raha kuulub E. S.-ile. Samuti on ringkonnakohus jätnud põhjendamatult arvestamata dokumendid, mis tõendavad A. S.-i täiendavaid sissetulekuid Venemaal. Jättes tõendid arvestamata, läks ringkonnakohus vastuollu KrMS § 123 lg-ga 1, mille tähenduses on dokumendi kvaliteet ka
originaaldokumendi koopial ja ärakirjal, mis sisaldab teavet tõendamiseseme asjaolu kohta. Sellega rikkus ringkonnakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes. 5.3 Prokuratuuri taotlusest ega kohtumäärustest ei nähtu, kui palju sai A. S. väidetavalt ebaseaduslikku tulu. Arestitud vara kogu ulatus (sh kaaskahtlustatavate vara) ületab igal juhul väidetavad tulud, mis olid saadud kahtlustuses kirjeldatud tegevuse eest. Kaitsja leiab, et olukorras, kus puuduvad andmed kuriteoga saadud vara ulatuse kohta, on kahtlustatava vara valimatu, kogu ulatuses arestimise puhul tegemist omandipõhiõiguse ebaproportsionaalse riivega.
6.Määruskaebuse vastuses leiab prokuratuur, et A. S.-i vara arestides ei ole kriminaalmenetlusõigust oluliselt rikutud. Maakohus on määruses viidanud vara arestimise alusena KarS §-le 832 ja ringkonnakohus ei ole kahtlustatava olukorda raskendanud. Kaitsja ei ole esitanud ühtegi usaldusväärset dokumenti, mis kinnitaks arestitud vara kuulumist kellelegi teisele või lükkaks ümber A. S.-i elatustaseme ja legaalsete sissetulekute vahelise märkimisväärse erinevuse.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7.KrMS § 142 lg 1 kohaselt on vara arestimise eesmärk tsiviilhagi, konfiskeerimise või selle asendamise ja varalise karistuse tagamine. Vara arestimine seisneb kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu, tsiviilkostja või kolmanda isiku või rahapesu või terrorismi rahastamise objektiks oleva vara üleskirjutamises ja vara võõrandamise tõkestamises. Järelikult kujutab vara arestimine endast kriminaalmenetluse tagamise vahendit, millega piiratakse isiku omandipõhiõigust. Sellise piirangu rakendamine eeldab ühest küljest põhjendatud aluse olemasolu tuvastamist, kahtlustamaks isikut kuriteo toimepanemises, teisalt aga vara arestimise aluste kindlakstegemist.
8.Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi peab vara arestimise määrusest alati nähtuma üheselt ja selgelt põhjendatud kahtluse olemasolu selle kohta, et isik on toime pannud kuriteo tunnustega teo. Määruses tuleb esitada selged põhjendused, millistest asjaoludest ja tõenditest tulenevalt on kohtu arvates olemas põhjendatud kuriteokahtlus arestitava vara omaniku või kuritegeliku tulu eeldatava saaja suhtes, kes on vara päritolu varjamiseks selle kolmandale isikule andnud. Kuriteokahtluse põhjendamine peab tuginema kriminaaltoimiku materjalile ja kohtumääruses ei saa piirduda üldsõnalise tõdemusega, et toimikumaterjali pinnalt on olemas põhjendatud kuriteokahtlus või et kohtunik on veendunud kuriteokahtluse olemasolus. Kuriteokahtluse põhjendatust hinnates on muuhulgas lubatav ka vabatõendina käsitletavale teabele ja üldinimlikule, kriminalistikalisele ning kriminaalmenetluslikule kogemusele tuginemine. Samas ei pea kohus kuriteokahtluse põhjendatuse hindamisel analüüsima tõendite lubatavust sama põhjalikult, nagu see on nõutav kohtuliku arutamise raames süüdistatava süü küsimust otsustades. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. veebruari 2012. a määrus asjas nr 3-1-1-1-12, p 9).
9.Kriminaalkolleegium ei nõustu kaitsja etteheitega, mille kohaselt ei ole praeguses asjas kuriteokahtluse põhistamisel eeltoodud nõudeid järgitud. Maa- ja ringkonnakohus on kuriteokahtluse põhjendatuse hindamisel tuginenud kahtlustatavate ja tunnistajate ütlustele ning jälitustegevusega kogutud tõenditele, mis andsid piisava aluse kahtlustada A. S.-i KarS § 1332 lg 1 ja § 255 lg 1 järgi
kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. Seejuures ei piirdunud kohtud üldsõnalise tõdemusega kuriteokahtluse põhjendatusest nagu väidab kaebuses kaitsja, vaid tuginesid konkreetsetele tõenditele ning nendest tulenevale teabele. Seega ei ole kohtud kuriteokahtluse põhistamisel kriminaalmenetlusõigust rikkunud.
10.KarS § 832 lg 1 kohaselt konfiskeerib kohus süüdistatavat kuriteos süüdi mõistes ja teda üle kolmeaastase või eluaegse vangistusega karistades karistusseadustikus sätestatud juhtudel osa või kogu süüdistatavale kuuluva vara, kui kuriteo olemuse, isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevuse või muu põhjuse tõttu on alust eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena. Riigikohtu kriminaalkolleegium on märkinud, et KarS § 832 lg 1 kohaldamisel ei ole tähtis, et konfiskeerimisele kuuluv vara pärineks kuriteost, mille eest isik selles asjas süüdi tunnistatakse. Kõnealuse sätte mõttes ei ole kirjeldatud seose tuvastamine nõutav, nagu pole nõutav seegi, et laiendatud tulukonfiskeerimine saaks järgneda üksnes omakasulise kuriteo toimepanemisele. KarS § 832 lg 1 kohaldamine põhineb asjaolude kindlakstegemisel, millele tuginedes on alust eeldada, et isik sai vara kuriteo toimepanemise tulemusena. See tähendab, et isiku legaalse sissetuleku ja elatustaseme võrdluse tulemusena peab kohus jõudma veendumusele, et süüdlasele kuuluv vara pärineb eeldatavalt varasematest kuritegudest. Vastavalt KarS § 832 lg 1 teisele lausele peab vara legaalset päritolu tõendama süüdistatav. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15. märtsi 2011. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-4-11, p 11). Eeltoodud põhimõtetest lähtudes on asjakohatu kaitsja etteheide kahtlustatava vara valimatust, kogu ulatuses arestimisest ja kuriteoga saadud vara ulatuse kindlaks tegemata jätmisest. Kuna laiendatud konfiskeerimise kohaldamine ei eelda, et konfiskeerimisele kuuluv vara pärineks kuriteost, milles isik süüdi tunnistatakse, ei ole tähtsust ka eeldatava kriminaaltulu suurusel.
11.Samas nõustub kriminaalkolleegium kaitsjaga selles, et ringkonnakohus on alusetult jätnud hindamata arestitud vara legaalsele päritolule osutavad tõendid. Nagu märgitud, kehtib kriminaaltulu laiendatud konfiskeerimise korral ümberpööratud tõendamiskoormis, mis paneb isikule endale kohustuse tõendada, et arestimistaotluses toodud vara on omandatud õiguspäraselt saadud vahendite arvel. Käesolevas asjas on A. S.-i kaitsja ringkonnakohtule esitatud kaebuses avaldanud, et A. S.-i elukohast leitud sularahast kuulus 25 700 eurot ja 200 000 Vene rubla E. S.-ile. Samuti lisas kaitsja kaebusele dokumendid (laenuleping, mille kohaselt laenas A. S. 9. juulil 2003 V. I.-lt 3 036 000 rubla tagastamise tähtajaga 9. juuli 2023, OÜ Magellan raamatupidamise tõend A. S.-ile dividendide maksmise kohta, OÜ-de Viking ja Esta raamatupidamise tõendid A. S.-ile laenu tagastamise kohta ning tõendid füüsilise isiku tulude kohta 2011. ja 2012. aastal), tõendamaks A. S.-i täiendavaid sissetulekuid Venemaal. Ringkonnakohus jättis need tõendid tähelepanuta, kuna tegemist ei olnud originaaldokumentidega ning seetõttu ei veena need kohut selles, et taotluses kirjeldatud vara on soetatud kahtlustatava legaalsete vahendite arvel. Kuivõrd kriminaalmenetluse seadustik ei välista lubatud tõendite hulgast originaaldokumentide koopiaid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-46-10, p 8.3.1), oleks ringkonnakohus pidanud esitatud tõendeid hindama ning alles
seejärel võtma seisukoha nende usaldusväärsuse osas. Kolleegiumi hinnangul rikkus ringkonnakohus kaitsja esitatud tõendite hindamata jätmisega oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes, milline minetus toob endaga kaasa ringkonnakohtu määruse tühistamise. Kuna Riigikohus ei tohi KrMS § 363 lg 5 kohaselt faktilisi asjaolusid tuvastada, pole ringkonnakohtu viga võimalik Riigikohtus kõrvaldada. Eeltoodu tõttu tuleb kriminaalasi saata ringkonnakohtule uueks arutamiseks.
12.Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6 ja lg-st 2, § 362 p-st 2 ja § 341 lg-st 3 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 4. septembri 2013. a määruse ja saadab A. S.-i kaitsja vandeadvokaat Dmitri Teplõhhi määruskaebuse uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Riigikohus rahuldab kaitsja määruskaebuse osaliselt. Hannes Kiris, Ott Järvesaar, Lea Kivi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.