Kohtulahend

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

19.12.2013, Rakvere kohtumaja

Kohtuasja number

1-12-8709

Kohtunik

Tiit Kullerkupp

Kohtuistungi sekretär

Kai Rosar

Tõlk

Tatjana Šibajeva

Prokurör

Aita Ploom

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid Z.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

Z.V, isikukood xxx, määratlemata kodakondsusega, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 12.09.2012 ja lõpp 05.02.2014

RESOLUTSIOON:

Jätta Z.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud: Viru Vangla esitas 27.11.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Z.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Käesoleval ajal kannab Z.V karistust Viru Maakohtu 17.10.2012 kohtuotsuse nr 112-8709 alusel, mille järgi on ta süüdi tunnistatud KarS § 424 sätestatud süüteo toimepanemises ning karistuseks mõistetud 1 aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja karistati isikut vangistusega 8 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg – 3 päeva – karistusaja hulka ja mõisteti lõplikuks karistuseks 7 kuud ja 27 päeva. KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel liideti karistus Viru Maakohtu 17.10.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistusega ja mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud 24 päeva vangistust. Karistusaega arvestati alates 12.09.2012.

Vangla poolt esitatud iseloomustuse kohaselt on Z.V kriminaalkorras karistatud 7-l korral, reaalset vanglakaristust kannab neljandat korda. Kuritegude dünaamika on muutunud kergemaks. Eelmised kuriteod olid vägivaldsed, praegune mootorsõiduki joobes juhtimine. Kuritegude toimepanemisel on isik olnud alkoholijoobes. Alates 16.10.2012 on kinnipeetav töötanud vanglas juuksurina, samuti on ta osalenud sotsiaalprogrammis ,,Eluviisitreening’’. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanemisel on isikul olemas elukoht ning töökoht. Suhted lähedastega on head, samas korralike sõpru pole. Käesolev kuritegu on toime pandud katseajal, isik on korduvalt toime pannud esimese astme kuritegusid. Kinnipeetav väidab, et on motiveeritud loobuma kuritegelikust käitumisest, samas ründas isik vangistuse ajal koos grupiga kinnipeetavat, mistõttu on tal pooleliolev kriminaalasi. Uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 42%, uue korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 34%. Vangla toetab kinnipeetava vabastamist. Maakohtu istung: 09.12.2013 toimunud videokohtuistungil selgitas süüdimõistetu, et soovib vabaneda ja minna tööle. Prokuröri seisukoht: Prokurör ei soovinud võtta osa Z.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör ei toetanud kohtule esitatud seisukohas isiku ennetähtaegset vabastamist, märkides, et käesoleval ajal on vangistatu suhtes pooleli kriminaalasi, milles alustati menetlust KarS § 121 tunnustel. Isiku varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on seitsmel korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega ja narkootikumide tarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Käesoleva vangistuse aluseks oleva liikluskuriteo pani isik toime ajal, mil ta oli eelmise karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastatud ning kulges katseaeg. Olukorras, kus purjus juhtide süül hukkub kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid signaali sellest, et liiklusõigusrikkumised on rangelt karistatavad õigusrikkumised. Kinnipeetav ei ole õigustanud kohtu usaldust ega osanud hinnata võimalust karistust osaliselt vabaduses kanda, rikkudes käitumiskontrolli nõudeid ning pannes katseajal toime uue tahtliku kuriteo. Kinnipeetava puhul on käitumiskontrollist kõrvalehoidumise risk kõrge, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Süüdimõistetu võimalused vabaduses ei kaalu üles toimepandud kuritegude asjaolusid ja raskust ega anna alust süüdimõistetu ennetähtaegseks karistusest vabastamiseks. Kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine pole põhjendatud ka arvestades ühiskonna ootusi. Varasemad karistused ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks on põhjendatud jätta süüdemõistetu vangistusest tingimisi vabastamata. Kohtumääruse põhjendused: Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.