Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 26. novembri 2013 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu F.J määruskaebus
RESOLUTSIOON
Jätta Viru Maakohtu 26. novembri 2013 määrus muutmata ja süüdimõistetu F.J määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Maakohtu 16.10.2012 otsusega mõisteti F.J süüdi KarS § 424 järgi ja mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 12.04.2012 otsuse järgi mõistetu ärakandmata karistuse 6 kuu võrra ning liitkaristuseks mõisteti 11 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 20.05.2012-21.05.2012, s.o 2 päeva, ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 10 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati vangistus üldkasuliku tööga 656 tunni ulatuses. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 12 kuud. Vastavalt KarS § 75 lg 2 p 2 ja p 8 keelati F.J käitumiskontrolli ajal tarvitada alkoholi ja narkootikume ning pandi kohustus osaleda sotsiaalprogrammis.
2.
28.10.2013 saabus Viru Maakohtusse kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne F.J suhtes ettepanekuga pöörata mõistetud karistus täitmisele üldkasuliku töö
sooritamisest kõrvalehoidmise tõttu, kuna F.J ei ole teinud õigeid järeldusi vangistuse asendamisest üldkasuliku tööga.
2.1.Erakorralisest ettekandest nähtub, et F.J on rikkunud üldkasuliku töö tegemise ajaks kehtestatud nõudeid, hoides kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest. Seisuga 28.10.2013 on sooritatud 285 tundi ning tegemata on 371 tundi üldkasulikku tööd. 18.04.2013 jättis F.J ilma mõjuva põhjuseta ilmumata eelnevalt kokkulepitud kriminaalhooldusalasele kohtumisele ning mittetulemisest ei teatanud.
2.2.06.05.2013 F.J poolt esitatud kirjalikust seletusest ilmneb, et 18.04.2013 ei ilmunud süüdimõistetu kriminaalhooldusalasele kohtumisele, kuna pidi Soomes ootamatult vahetama elukohta. Ta leidis endale kindla elukoha ja lubab, et seda enam ei juhtu. 03.06.2013 kirjalikust seletusest ilmneb, et F.J töötab Soomes 3 nädalat, millele järgnevalt 1 nädal on kodus. Eestis viibib reede õhtust kuni järgmise nädala pühapäevani. Saabus Eestisse 31.05.2013, Soome läheb tagasi 16.06.2013, kuid üldkasulikku tööd seekord sooritama ei hakka, kuna 05.06-14.06.2013 läheb koos vanematega reisile Ukrainasse, kus külastatakse sugulasi. F.J leiab, et üldkasulikku tööd kohtu määratud tähtajaks 31.10.2013 täies mahus sooritada ei jõua, mistõttu F.J kavatseb kohtult taotleda üldkasuliku töö sooritamise tähtaja pikendamist.
2.3.Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on F.J puhul ebaõnnestunud; F.J, hoides kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest, rikkudes registreerimiskontrollnõudeid ning jätkates seaduserikkumisi, väljendab selgelt, et ta ei ole võimeline ega motiveeritud muutuma positiivses suunas. Esimesel kriminaalhooldusalasel kohtumisel 06.11.2012 on F.J-ile põhjalikult selgitatud üldkasuliku töö eesmärke ja tingimusi ning võimalikke negatiivseid tagajärgi üldkasuliku töö tegemise ajaks kehtestatud korra mittejärgimisel; tutvustati võimalikke töötamise kohti, arutati üldkasuliku töö sooritamise võimalusi tähtaja lõpuni. F.J on esitanud töövõtulepinguid, mille kohaselt on tal töösuhe OÜ-ga XXX ning töö on seotud lähetustega Soome. F.J sõnul on Soomes töötamine hädavajalik, et ta suudaks tasuda rahalisi nõudeid. Veebruarist 2013 sooritab F.J üldkasulikku tööd OÜ-s Häcke AA hooldekodus, mis on tema elukohale kõige lähemal. 03.06.2013 on F.J hoiatatud, et senise elu- ja töökorralduse jätkumisel ei jõua F.J kohtu poolt määratud tähtajaks üldkasulikku tööd sooritada. Puuduvad mõjuvad põhjused üldkasuliku töö tähtaja pikendamiseks. F.J on läbinud 18.02.-11.10.2013 sotsiaalprogrammi „Õige hetk“.
2.4.F.J elustiili ilmestab asjaolu, et üldkasuliku töö tegemise ajal süüdistatakse teda kahe kuriteo toimepanemises KarS § 329 järgi.
3.Viru Maakohtu 26.11.2013 kohtumäärusega rahuldati kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja F.J-ile Viru Maakohtu 16.10.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 kuud 5 päeva vangistust, pöörati täitmisele. Kohtu põhjendused olid järgmised.
3.1.Maakohus märkis, et süüdimõistetu oli juba üldkasuliku töö tegemise alguse ajaks teadlik, et üldkasuliku töö mittesooritamisel kohtu määratud tähtajaks võivad kaasneda negatiivsed tagajärjed, nimelt vanglasse saatmine vangistuse kandmiseks. Maakohus oli seisukohal, et kuigi tööl käimine on igati positiivne nähtus ja iseloomustab süüdimõistetut vastavalt, peab süüdimõistetule olema selge, et tal on kohtu poolt mõistetud karistus – vangistus, mis on asendatud üldkasuliku töö sooritamisega. Vangistuse vältimiseks pidi ta
tegema üldkasulikku tööd kohtu määratud tähtajaks. Süüdimõistetu käitumine näitab, et F.J ei võtnud karistuse asendamist tõsiselt ja vangistuse asendamine ei ole põhjendatud.
3.2.Faktilistest asjaoludest nähtub, et F.J ei olnud mõjuvat põhjust üldkasuliku töö mittesooritamiseks. Kohus leidis, et süüdimõistetu eelistab üldkasuliku töö tegemisele tasulisel tööl käimist, mis on süüdimõistetu enda risk. See näitab, et F.J ei teadvustanud endale, et tema karistuseks on just vangistus, mis on asendatud üldkasuliku tööga. Kohus märkis, et Eestis oleks võimalik leida võib olla vähemtasuvamat tööd, mis aga võimaldaks tööst vabal ajal üldkasuliku töö tegemist. Samuti puuduvad andmed, miks reis Ukrainasse oleks olnud nii hädavajalik; millised rasked tagajärjed oleksid võinud saabuda, kui süüdimõistetu ei oleks reisile läinud. Süüdimõistetu ei ole teinud kõike endast olenevat üldkasuliku töö sooritamiseks.
3.3.Maakohus leidis, et kriminaalhooldus F.J suhtes on ebaõnnestunud, kuna isik hoidub kõrvale üldkasulikust töös, ei täida talle pandud kontrollnõudeid. Kriminaalhoolduse jätkamine ei ole põhjendatud ja KarS § 69 lg 6 alusel tuleb karistus täitmisele pöörata ärakandmata osas, s.o 6 kuud 5 päeva vangistust.
4.Maakohtu määruse peale esitas 05.12.2013 kaebuse süüdimõistetu F.J, kes palub Viru Maakohtu 26.11.2013 määruse tühistada ja teha uus määrus, millega pikendada üldkasuliku töö tegemise tähtaega 12 kuu võrra. Kui kohus leiab, et üldkasuliku töö tegemise tähtaega ei ole võimalik pikendada, siis taotleb süüdimõistetu KarS § 66 lg 1 järgi karistuse ositi kandmist vastavalt tööst vabal ajal Eestis viibimise perioodil 7 päeva kuus.
4.1.Kohtu seisukoht, et Soomes töötamisega on süüdistatav võtnud riski, eelistades tasulist tööd üldkasulikule tööle, on ebaõige, sest töötegemine on positiivne nähtus ja iseloomustab süüdimõistetud positiivsest küljest. Kaebuse esitaja leiab, et töötamine Soomes oli kooskõlastatud kriminaalhooldusametnikuga, kelle teadmisel ja nõusolekul koostati üldkasuliku töö ajakava tööst vabal ajal Eestis viibimise perioodil, seega ei saa see asjaolu olla aluseks karistuse täitmisele pööramisel. Kui süüdistatav töötab ja teeb üldkasulikku tööd seaduses ettenähtud ulatuses ning tal ei ole võimalik vangistust seetõttu vältida, et üldkasuliku töö tegemiseks oli ette nähtud 12 kuud, mille jooksul ei ole võimalik uute asjaolude tõttu üldkasulikku tööd eelduslikult täita, siis tuli vangistuse asemel üldkasuliku töö tegemise aega vastavalt KarS § 69 lg 3 pikendada mõjuvatel asjaoludel kuni 24 kuuni, mille jooksul saab isik kohtuotsust täita.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5.Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata ja esitatud määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, mida ei pea vajalikuks siinkohal täielikult korrata, rõhutades täiendavalt järgnevat. KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega.
6.Maakohtule esitatud erakorralisest ettekandest nähtub, et F.J hoidis kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest ja jättis mõjuva põhjuseta ilmumata eelnevalt kokkulepitud kriminaalhooldusalasele kohtumisele. Samuti ei teavitanud F.J kriminaalhooldajat mitteilmumise põhjustest. Üldkasuliku töö tegemise ajakava mittetäitmise tõttu on F.J 656 üldkasuliku töö tunnist sooritatud 28.10.2013 seisuga 285 tundi, mis on vähem kui pool ning mõjuvaid põhjuseid, mis takistanuks F.J üldkasulikku tööd teha, süüdimõistetul ei olnud. Ehk üldkasuliku töö tegemiseks antud tähtaja jooksul on F.J näidanud välja vähest motiveeritust töö tegemiseks. Sellest võib järeldada, et F.J ei ole aru saanud talle mõistetud karistusest, üldkasuliku töö sooritamise ajakavast ning ei ole oma käitumist viinud kooskõlla kriminaalhoolduse aluseks olevate nõuetega ega täida kriminaalhooldusametniku koostatud ajakava üldkasuliku töö sooritamiseks. Süüdimõistetu ei ole vaatamata korduvalt antud lubadustele (tl 74/102, 75) asunud üldkasulikku tööd nõuetekohaselt tegema, mistõttu ringkonnakohtu jaoks on väheusutav, et ta teeks seda ka täiendava tähtaja jooksul. F.J suhtumine mõistetud karistusse ja üldkasuliku töö sooritamisse näitab, et ta ei ole motiveeritud kohtu poolt määratud kohustusi täitma, mistõttu ei ole põhjendatud ka üldkasuliku töö sooritamise tähtaja pikendamine KarS § 69 lg 3 alusel.
7.Ühtlasi peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et karistusena mõistetud üldkasuliku töö tegemine ei sõltu kindlasti mitte süüdimõistetu tahtest ja suvast, vaid kui süüdistatav on andnud nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks, lasub tal kohustus teha ära kõik üldkasuliku töö tunnid. Käesoleval juhul ei esine F.J objektiivseid takistusi üldkasuliku töö ajakavast kinnipidamiseks. Siinkohal rõhutab ringkonnakohus, et F.J oli teadlik tema suhtes tehtud kohtulahendi sisust, selgesõnaliselt kirjasolevatest kohustustest ja nende mittetäitmisel kaasnevast tagajärjest.
8.Määruskaebuse esitaja toob välja, et Soomes töötamine on tal kooskõlastatud kriminaalhooldajaga ning sellele tuginemine ei saa olla aluseks karistuse täitmisele pööramisel. Ringkonnakohus leiab, et kriminaalhooldusametnik on sellele asjaolule tähelepanu juhtinud (tl 75) ning süüdimõistetut hoiatanud, et Soomes töötamisega ei jõua F.J kohtu poolt määratud tähtajaks üldkasulikku tööd sooritada. F.J on seda eiranud ning võtnud iseseisvalt riski, et vangistus võidakse pöörata täitmisele. Maakohus on toodud asjaolule õigustatult osundanud ning ringkonnakohus nõustub täielikult vastavasisulise seisukohaga.
9.Viimaks on kaebuse esitaja taotlenud KarS § 66 lg 1 järgi karistuse kandmist ositi vastavalt tööst vabal ajal Eestis viibimise perioodil 7 päeva kuus. Ringkonnakohus märgib, et üldkasuliku töö nõuete ja kohustuste rikkumise korral puudub kohtul kriminaalmenetlusõiguslik alus otsustada vangistuse täitmisele pööramise menetluses karistuse ositi kandmine KarS § 66 tähenduses. KarS §-s 66 sätestatud võimalus on ettenähtud karistuse mõistmisel, mitte aga selle täitmisele pööramisel. See tuleneb nii sätte asukohast karistusseadustikus (KarS 4. peatükk 1. jagu, mis sätestab karistuse kohaldamise (mõistmise) alused) kui ka selle sõnastusest („ rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise vangistuse...“). Karistuse täitmisele pööramise etapil kohalduvad KrMS 18. peatüki 4. jao sätted. Nende hulgas näeb nt KrMS § 424 ette võimaluse taotleda rahalise karistuse kandmise ositi. Samas KrMS § 428, mis reguleerib üldkasuliku töö täitmisel tekkivate küsimuste lahendamise, ei võimalda täitmisele pööratavat vangistust enam ositi kanda. 9.1 Isegi kui KarS §-s 66 sisalduvaid eeldusi hinnata, tuleks asuda seisukohale, et see säte ei kohaldu. Nimelt pöörati maakohtu otsusega F.J suhtes täitmisele vangistus 6 kuud 5 päeva. KarS § 66 lg 1 näeb aga karistuse ositi kandmise võimaluse ette ainult kuni
kuuekuulise vangistuse puhul. Seega puuduks ka KarS § 66 kohaldades õiguslik alus karistuse ositi kandmise määramiseks.
10.Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KarS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja süüdimõistetu määruskaebus rahuldamata.
Aarne Sarjas
Tiit Lõhmus
Paavo Randma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.