Juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 4 ringkonnakohus määras:
1.Tühistada Viru Maakohtu 21. novembri 2013 määrus ja rahuldada Meelis Kase kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Epp Landbergi määruskaebus.
2.Teha uus otsus ja jätta kriminaalhooldaja 11. novembri 2013 erakorralises ettekandes esitatud taotlus rahuldamata ja Meelis Kasele mõistetud karistus täitmisele pööramata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu 12.06.2007 otsusega mõisteti M. Kase süüdi KarS § 120 järgi ja mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati M. Kasele mõistetud karistust Harju Maakohtu 15.01.2002 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 aasta 1 kuu 3 päeva vangistuse, võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõisteti M. Kasele 6 aastat 6 kuud 3 päeva vangistust.
2.Tartu Maakohtu 16.12.2011 kohtumäärusega vabastati M. Kase karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni karistusaja lõpptähtajani, s.o kuni 14.12.2013. KarS § 76 lg 4 alusel allutati M. Kase katseajaks KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile. Käitumiskontrolli ajal kohustati M. Kase täitma KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 ja p 7 alusel kohustati M. Kase mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; mitte suhelda isikutega, kes M. Kasele teadaolevalt on kriminaalkorras karistatud, sealhulgas endiste kuriteokaaslastega ning
mitte viibida õhtusel ajal (peale kella 18) avalikes toitlustus- ja meelelahutusasutustes, kus müüakse alkoholi.
3.11.11.2013 saabus Viru Maakohtusse kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne taotlusega M. Kase karistuse täitmisele pööramiseks.
3.1.Erakorralisest ettekandest nähtub, et M. Kase on rikkunud kohustust hoiduda suhtlemast kohtu poolt määratud isikutega.
3.2.Erakorralises ettekandes esitatu kohaselt on Ida Prefektuuri kriminaaltalitus 12.06.2013 alustanud M. Kase suhtes kriminaalmenetlust KarS § 121 tunnustel ja 18.10.2013 on uurija R.L. i poolt M. Kasele esitatud samas asjas kahtlustus. Antud kuriteos on osalenud ka kaks kriminaalkorras karistatud isikut, kellega suhtlemist hoolealune oma seletuses ka tunnistab.
3.3.08.11.2013 antud seletuses tunnistab M. Kase, et suhtles K.R. nimelise inimesega, teades, et ta on kriminaalkorras karistatud. K.R. oli palunud süüdimõistetul käia temaga ära Väike-Maarja juures asuvas korterist, et saaks mõningad endale kuuluvad asjad ära tuua. Kriminaalkorras karistatud G.K. iga kohtus M. Kase samuti linnas, oli teda varem näinud kriminaalhooldaja juures, tundis tema õepoega, seetõttu suhtlesid.
4.Maakohtu istungil 21.11.2013 tunnistas M. Kase rikkumise toimepanemist ning andis ütlusi, et tal ei olegi teistsuguseid tuttavaid, kui vaid kriminaalkorras karistatud isikud. Ta kahetses juhtunut ning kavatseb edaspidi hoiduda suhtlemisest. M. Kase kinnitab, et ei ole nende isikutega pikema aja jooksul suhelnud. Prokurör toetab karistuse täitmisele pööramist.
5.Viru Maakohtu 21.11.2013 määrusega rahuldati erakorralises ettekandes esitatud taotlus ning pöörati M. Kasele Harju Maakohtu 12.06.2007 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 11 kuud 15 päeva vangistust täitmisele.
5.1.Maakohtus oli seisukohal, et kriminaalhooldusametniku taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud erakorralises ettekandes ja kohtuistungil esitatud asjaoludega. Kohtus on leidnud tõendamist, et M. Kase on teadvalt ja tahtlikult rikkunud temale vangistusest tingimisi vabastamisel pandud kohustust mitte suhelda temale teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega. Ei ole tuvastatud erakorralisi asjaolusid, mis vabastaksid M. Kasele pandud kohustuste rikkumisest ja sellel puhul möönduste ja seadusesätte tõlgendamisel minetuste tegemisest.
5.2.M. Kasele on erakorralise ettekande alusel esitatud kahtlustus uues kuriteos KarS § 121 tunnustel. Kriminaalmenetluse käigus on tuvastatud, et M. Kase on viibinud koos ja suhelnud kahe temale teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikuga. Seega on M. Kase teadlikult rikkunud kohtu poolt peale pandud lisakohustust mitte suhelda isikutega, kes temale teadaolevalt on kriminaalkorras karistatud, sh endiste kuriteokaaslastega. M. Kase tunnistas kohtuistungil rikkumist.
5.3.KarS § 76 lg 5 ei näe alternatiivselt ette muid võimalusi kui karistuse täitmisele pööramine. M. Kasel tuleb ära kanda mõistetud karistus selle ärakandmata osas, s.o 1 aasta 11 kuud 15 päeva vangistust.
6.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu M. Kase kaitsja, kes taotleb määruse tühistamist ja karistuse täitmisele pööramata jätmist.
6.1.Kaitsja märgib, et M. Kase ei ole katseaja nõudeid rikkunud. M. Kase on kohtus selgitanud, et ta puutus kokku K.R. ga vaid korra, kus too esitas palve viia ära Väike-Maarjast tema asjad. Asjadel käis M. Kase üksi järgi ja rohkem kaebuse esitaja K.R. ga kokku ei puutunud. Sellist
tegevust ei saa nimetada tahtlikuks suhtluseks. Kaebuse esitaja leiab, et suhtlemiseks saab nimetada ikkagi sellist tegevust, kus osapooled korduvalt omavahel räägivad, helistavad või on muul viisil kontaktis.
6.2.M. Kase kaitsja märgib, et G.K. i kohtas M. Kase juhuslikult linna peal ning kuna M. Kase sai teada, et tema tütar suhtleb G.K. i õepojaga, siis toimus vestlus sellel teemal. Ka suhtlust G.K. iga ei saa pidada tahtlikuks rikkumiseks, kuna suhtlemiskeelu eesmärk on, et isik hoiduks eemale kuritegelikust seltskonnast, et välistada uusi õigusrikkumisi jne.
6.3.Käitumiskontrolliga määratud kontrollnõuete rikkumine saab karistuse täitmisele pööramise aluseks olla vaid siis, kui rikkumine on tahtlik. M. Kase ei ole tahtlikult kontrollnõudeid rikkunud – kohtumised ei ole toimunud M. Kase initsiatiivil, vaid juhuslikult. Kaebuse esitaja ei nõustu, et kohtus on leidnud tõendamist, et rikkumine oleks toime pandud tahtlikult. Tahtlus eeldab kavatsetust ja eesmärgipärast tegevust. Erakorralisest ettekandest nr 57297 nähtub, et K.R. ga kohtus M. Kase juhuslikult Rakvere linnas. G.K. iga suhtles vaid seoses oma tütrega ning sedagi siis, kui linnas juhuslikult kokku said. Asjaolu, et M. Kase mõnel korral põgusalt ning juhuslikult puutus kokku kriminaalkorras karistatud isikutega ei ole samatähenduslik, mis on katseaja tingimustes ette nähtud keeld mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega.
6.4.Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et katseaeg on kulgenud korralikult, allkirjastatud on esimene hoolduskava, registreerimiskohustust on täidetud korrapäraselt, M. Kase töötab firmas XXX OÜ ja omab igakuist sissetulekut. Kaebusele on lisatud tööandja arvamus, mis kinnitab M. Kase suhtumist töösse ja töökaaslastesse (lisa 1). Nimetatud asjaolud kinnitavad, et M. Kase suhtus katseaja kohustusse tõsiselt, täites neid korrektselt ning temal puudus igasugune tahtlus neid rikkuda.
6.5.Kaebuse esitaja peab vajalikuks täpsustada, et kriminaalhooldaja väitis enne kohtuistungit, et M. Kase suhtes ei pöörata karistust esimesel rikkumisel täitmisele. Ilmselt arvas kriminaalhooldaja ekslikult, et tegu on KarS § 74 rikkumisega. Sellest tulenevalt leidis M. Kase, et on õige ennast süüdi tunnistada, paluda mitte karistust täitmisele pöörata, samuti ei pidanud M. Kase vajalikuks kaitsja osavõttu kohtus. M. Kasel on kindel elukoht, tema hooldamisel on pensioniealine ja raskes tervislikus seisundis ema (lisa 2), samuti ei saa lugeda katseaja rikkumiseks M. Kase poolseid põgusaid kontakte kriminaalkorras karistatud isikutega, seega on karistuse täitmisele pööramine ebaõige. Kaebuse täitmisele pööramine ei ole käesoleval juhul põhjendatud ning on ebaseaduslik, kuna kaebuse esitaja ei ole tahtlikult rikkunud katseajanõudeid.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja M. Kase kaitsja määruskaebus rahuldada. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on põhjendamatu ning M. Kasele mõistetud karistust ei tule pöörata täitmisele KarS § 76 lg 5 alusel. KarS § 76 lg 5 kohaselt, kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele.
8.Materjalidest nähtuvalt ei ole vaidlust selles, et M. Kase on suhelnud temale teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega. Nii nähtub maakohtule esitatud erakorralisest ettekandest, et 08.11.2013 antud seletuses tunnistab M. Kase, et suhtles põgusalt K.R. ja G.K. iga. Käesolevaks ajaks on ka M. Kase maakohtu istungil tunnistanud, et on nimetatud isikutega suhelnud vaid ühel päeval, korduv suhtlus puudub.
9.Ringkonnakohus märgib, et mitte igasugune kohustuste rikkumine ei saa alati kaasa tuua KarS § 76 lg 5 kohaselt karistuse täitmisele pööramist, vaid täitmisele pööramine on vajalik, kui rikkumist ei õigusta mõjuvad põhjused. Käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus.
9.1.Ringkonnakohus asub seisukohale, et puudub põhjendatud alus M. Kasele mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. Kohus nõustub kaitsjaga, et põgusat kokkupuudet tänaval ei saa pidada tahtlikuks suhtluseks teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega. Kuna § 76 lg 5 tulenev rikkumine peab olema tahtlik, siis käesolevas asjas ei ole alust rääkida kontrollnõuete rikkumisest. M. Kase on juhusliku kokkusaamise tõttu linnas põgusalt vestelnud nimetatud isikutega, mida ei saa pidada suhtlemiseks KarS § 75 lg 2 p 7 mõttes, vastasel juhul tuleks süüdimõistetul vältida igasugust avalikus kohas viibimist. M. Kase on täitnud seniajani kriminaalhooldust eeskujulikult. M. Kase on allkirjastanud esimese hoolduskava, on täitnud järjepidevalt registreerimiskohustust, on ametlikult hõivatud tööga ja omab sissetulekut ning kriminaalhooldusametnikuga kohtumistel on käsitletud erinevaid vajalikke teemasid. Seega on alus eeldada, et M. Kase täidab järjepidevalt talle pandud kontrollnõudeid ja kohustusi ning käesoleval hetkel ei ole põhjendatud mõistetud karistuse täitmisele pööramine. Samuti on M. Kase väitnud, et kahetseb kokkupuudet ning kavatseb ka sellist kokkupuudet edaspidi vältida.
9.2.Ringkonnakohus leiab, et nii kriminaalhooldaja erakorralises ettekandes kui ka maakohtu lahendis M. Kasele 18.10.2013 esitatud kahtlustusele viitamine, ei ole käesoleval juhul õigustatud. Kohtule esitatud materjali pinnalt ei ole leidnud tõendamist, et M. Kase oleks KarS § 121 järgi kvalifitseeritava teo toime pannud ning teinud seda koos kahe kriminaalkorras karistatud isikuga. Seejuures on M. Kase eitanud kahtlustuse sisuks oleva teo toimepanemist. Ilma kriminaalhooldaja sellesisulist väidet kinnitavate tõenditeta puudus maakohtul ringkonnakohtu arvates üldse alus nimetatud asjaolu arvestamiseks. Siinjuures peab kohus vajalikuks märkida, et kriminaalhooldusametnik on taotlenud M. Kasele mõistetud karistuse täitmisele pööramist KarS § 74 lg 4 järgi, mitte aga KarS § 76 lg 5 järgi, mis tulenevalt M. Kase vabastamise alustest oleks kuulunud kohaldamisele. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt taotleb kriminaalhooldusametnik M. Kase karistuse täitmisele pööramist tulenevalt asjaolust, et M. Kase on rikkunud kohtu poolt määratud täiendavat kohustust mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega. Kuna M. Kase on Tartu Maakohtu 16.12.2011 määrusega vabastatud vangistusest tingimisi enne tähtaega ja lisakohustus on seatud talle seoses sellega, siis oleks kriminaalhooldaja pidanud taotlema karistuse täitmisele pööramist KarS § 76 lg 5 alusel.
10.Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja erakorralises ettekandes esitatud taotlus jätta rahuldamata. M. Kase kaitsja määruskaebus rahuldada.
Aarne Sarjas
Maarika Kuusk
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.