Kohtulahend

tingimusel, et Silver Griin ei pane temale määratud 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime tahtlikult uut kuritegu.

tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 0,55% ja 1 tk kasvav ca 35 cm pikkune kanepitaim massiga 4,91 g (kuivatatult), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 0,61%, s.o üle 0,2%. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (hašis, marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne) kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005.a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad” lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Seega Silver Griin pani kanepi ebaseadusliku kasvatamisega toime KarS § 188 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Silver Griin’i, et tema isikuna, keda on väärteokorras karistatud 08.04.2013 kell 11.22 ja 08.04.2013 kell 14:14 toime pandud varguste eest, taas 13.08.2013 kella 12.40 paiku Tallinnas aadressil Pae 76 asuvas Rimi Eesti Food AS asuva Pae Säästumarketi kaupluses võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil Carribba Xtabla 0,5 l pudelit maksumusega 9,15 eurot ning läbis kassad jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi katse staadiumisse, kuna turvatöötaja pidas ta kinni. Seega Silver Griin, vastavalt oma ettekujutusele süüteost, asus vahetult süüteo toimepanemisele ning olles isikuks, kes on varem väärteokorras varguste toimepanemise eest karistatud, pani toime süstemaatiliselt võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, st pani toime KarS § 25 lg 2 - 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Juhindudes KrMS § 245 sätetest on Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Marina Ninaste, süüdistatav Silver Griin ja tema kaitsja Eva Rivis sõlminud kokkuleppe selles, et vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör Silver Griini karistamist KarS § 25 lg 2 -§ 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 2 (kaks) kuud. KarS § 188 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokuröri abi Silver Griini karistamist vangistusega 3 (kolm) kuud. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista liitkaristuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistusest maha arvata eelvangistuses viibitud aeg 18.06.2013, 13.08.201314.08.2013, s.o 3 päeva ning lugeda karistuseks 2 (kaks) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 73 lg 1 alusel jätta karistus tingimisi kohaldamata, kui Silver Griin ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkulepete juurde, asub seisukohale, et

süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkuleppe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Silver Griin kuulub KarS § 188 lg 1 ja § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.

Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: • KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 72 eurot (seitsekümmend kaks eurot); • KrMS § 179 alusel sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot; • KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulud summas 168 eurot (sada kuuskümmend kaheksa eurot). Süüdistatav esitas taotluse määrata menetluskulude tasumine 12 kuu jooksul. Prokurör nõustus esitatud taotlusega. Kohus asub seisukohale, et prokuröri taotlus kuulub rahuldamisele. Süüdistatav on äsja asunud miinimumpalgaga tööle. Arvestades menetluskulude suurust ei ole võimalik nende tasumine ühe kuu jooksul. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Menetluskulud tuleb KrMS § 424 alusel tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest selliselt, et iga kuu 10.kuupäevaks tasuda 60 eurot (kuuskümmend eurot) Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Silver Griin, 1-13-10769, kaitsjatasu, sundraha, ekspertiisitasu“.

Ingrid Kullerkann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.