lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-1-1-121-13

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudRiigikohus · 18.12.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-1-1-121-13
Asja liik
Kriminaalasi
Kuulutamise aeg
18.12.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1196
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (3)

lahend.ee
1-25-6544/31Tartu Maakohus Tartu kohtumaja18.12.20251-25-2417/16Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja21.10.20251-24-6411/91Harju Maakohus Tallinna kohtumaja20.06.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

3-1-1-121-13 18. detsember 2013 Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Hannes Kiris ja Lea Kivi Kriminaalasi Maire Pärna süüdistuses KarS § 184 lg 1, § 280 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi Tallinna Ringkonnakohtu 4. juuni 2013. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 1-13-3302 Maire Pärna kaitsja vandeadvokaat Tõnu Meidra, määruskaebus Riigiprokuratuur, riigiprokurör Taavi Pern 20. november 2013, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 30. aprilli 2013. a kohtuotsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 4. juuni 2013. a kohtumäärus Maire Pärnalt KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel narkootilise aine ekspertiisi kulu 168 (sada kuuskümmend kaheksa) euro väljamõistmise osas.
2.Muus osas jätta kohtulahendid muutmata.
3.Määruskaebus rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 30. aprilli 2013. a otsusega tunnistati Maire Pärna kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust. KarS § 280 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi mõisteti talle KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 3 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel vabastati M. Pärna karistuse kandmisest tingimisi katseajaga 18 kuud. M. Pärnalt mõisteti KrMS § 180 lg 1 alusel välja järgmised menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu kaitsja Gennadi Kullile summas 57,60 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisitasu 2142 eurot narkootilise aine ja käekirjaekspertiisi eest ning KrMS § 179 alusel sundraha 480 eurot. M. Pärna tunnistati KarS § 184 lg 1 järgi süüdi selles, et töötades AS Lääne Tallinna Keskhaigla Haabersti Tervisekeskuse FIE-st perearstina, väljastas ta ajavahemikul vähemalt 27. juulist kuni
12.septembrini 2012 S. J.-i, A. G. ja teiste seni tuvastamata isikute palvel viimaste poolt nimetatud isikute nimele alusetult digiretsepte psühhotroopseid aineid klonasepaami, alprasolaami, midasolaami

ja diasepaami sisaldavatele ravimitele Rivotril, Xanax, Dormicum ja Valocordin-Diazepam. M. Pärna jättis retseptides märgitud isikute suhtes läbi viimata konsultatsioonid ning tuvastamata nende reaalsed tervisehäired ja vajalikud näidustused. Alusetult välja kirjutatud retseptide abil said S. J., A. G. ja teised tuvastamata isikud omandada ebaseaduslikult, tegeliku arsti ettekirjutuseta ja suures koguses psühhotroopseid ravimeid.

2.Maakohtu otsuse peale esitas süüdistatav määruskaebuse. Ta taotles otsuse tühistamist osas, milles maakohus mõistis temalt välja kaitsetasu summas 57,60 eurot ja pani talle kohustuse tasuda narkootilise aine ekspertiisi eest 168 eurot. Kaebuse esitaja märkis, et tema ei pea tasuma narkootilise aine ekspertiisi eest, sest talle esitatud süüdistus ei ole selle ekspertiisiga seotud. Narkootilise aine ekspertiis tehti selleks, et tõendada S. J.-i süüd psühhotroopsete ainete vahendamises. Kriminaalasi S. J.-i süüdistuses aga eraldati praegusest. Süüdistatav selgitas ka, et tema lepinguline kaitsja on Tõnu Meidra ja G. Kull ei osalenud kriminaalasjas tema kaitsjana.
3.Tallinna Ringkonnakohtu 4. juuni 2013. a määrusega tühistati maakohtu otsus kaitsetasu väljamõistmise osas ja 57,60 eurot jäeti riigi kanda. Muus osas jäi maakohtu otsus muutmata. Määruskaebus rahuldati osaliselt. Ringkonnakohus ei nõustunud süüdistatava väidetega narkootilise aine ekspertiisitasu väljamõistmise kohta, vaid asus seisukohale, et narkootilise aine ekspertiis on M. Pärna kriminaalasjas asjakohane. M. Pärna ja S. J.-i tegevus oli lahutamatult seotud, sest M. Pärna vahendas S. J.-ile narkootilisi aineid sisaldavaid ravimeid. Ringkonnakohus sedastas, et kui M. Pärna ei oleks ebaseaduslikult ravimeid üle andnud, ei oleks tekkinud ka vajadust kontrollida pakendite sisu.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4.Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse M. Pärna kaitsja vandeadvokaat Tõnu Meidra, kes taotleb maakohtu otsuse ja ringkonnakohtu määruse osalist tühistamist ning seda, et narkootilise aine ekspertiisitasu väljamõistmise küsimus jäetaks lahendamiseks S. J.-i kriminaalasjas. Kaitsja leiab, et ringkonnakohus on määruskaebuse väiteid käsitlenud valikuliselt ja teinud järeldusi, mis ei ole kooskõlas M. Pärnale esitatud süüdistusega. KrMS § 180 lg 1 mõtte kohaselt tuleb süüdistataval tasuda sellise ekspertiisi eest, millega tõendatakse neid kuritegusid, milles ta on süüdi tunnistatud. M. Pärnale etteheidetav tegevus lõppes retseptide väljakirjutamisega. Tema süü tõendamiseks ei olnud narkootilise aine ekspertiis vajalik, sest väljakirjutatud retseptide alusel saadi just nendes märgitud ravimeid. S. J.-i süüdistatakse aga selles, et ta omandas psühhotroopseid aineid erinevates Tallinna apteekides. Praegu on M. Pärnale pandud kohustus tasuda ekspertiisi eest, mis tehti seoses S. J.-ilt ära võetud tablettidega. Seetõttu on ekspertiisitasu väljamõistmine M. Pärnalt alusetu. Kaitsja märgib sedagi, et enne maakohtu otsuse tegemist M. Pärna ei teadnud, et lisaks käekirjaekspertiisile tuleb tal kanda ka narkootilise aine ekspertiisi kulu ja seetõttu võib rääkida kokkuleppemenetlust sätestavate menetlusnormide rikkumisest.
5.Vastuses määruskaebusele leiab Riigiprokurör Taavi Pern, et määruskaebus on alusetu ja palub jätta selle rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6.Kriminaalmenetluse seadustiku § 180 lg 1 esimese lause kohaselt peab süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitama menetluskulud süüdimõistetu. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. detsembri 2012. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Kriminaalkolleegiumi hinnangul on M. Pärna kriminaalasjas tõendamispõhisuse nõuet eiratud - kohtud on teinud narkootilise aine ekspertiisi tasu osas ebaõiged lahendid ja mõistnud selle tasu põhjendamatult välja M. Pärnalt.
7.M. Pärna tunnistati KarS § 184 lg 1 järgi süüdi selles, et kirjutades puuduva meditsiinilise näidustuse alusel erinevatele isikutele välja psühhotroopseid aineid sisaldavate ravimite retsepte, vahendas ta arstina ebaseaduslikult suures koguses psühhotroopseid aineid. Võtmata seisukohta M. Pärna teole KarS § 184 lg 1 järgi antud õigusliku hinnangu osas ja lähtudes maakohtu otsuses tuvastatud tõendamiseseme asjaoludest, leiab kriminaalkolleegium, et narkootilise aine ekspertiis (ekspertiisiakt nr 12E-AN1032) määrati selleks, et teha kindlaks, kas S. J.-ilt 12. septembril 2012 äravõetud tabletid ja vedelik sisaldasid narkootilist või psühhotroopset ainet ja milline oli nendes puhta aine kogus (vt I kd, tlk 48-49). Kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et kõnealune ekspertiis oleks määratud M. Pärna süü tõendamiseks KarS § 184 lg 1 järgi. Ka ei ole kohtud tuvastanud seost ekspertiisi uurimisobjektiks olnud aine ja M. Pärnale süüksarvatud retseptide väljakirjutamise vahel. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei olnudki M. Pärna süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi kirjeldatud asjaolude tuvastamiseks vältimatult vajalik eriteadmistele tugineva tõendusteabe kogumine, sest temale etteheidetavaks tegevuseks loeti vaid arstina meditsiinilise näidustuse puudumisel psühhotroopset ainet sisaldavate ravimite retseptide väljakirjutamist. Mõistes M. Pärnalt välja narkootilise aine ekspertiisi kulu, rikkusid kohtud seega oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes.
8.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 7, § 362 p-st 2 ning § 390 lg-st 1 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 30. aprilli 2013. a kohtuotsuse ja Tallinna Ringkonnakohtu 4. juuni 2013. a kohtumääruse osas, millega M. Pärnalt mõisteti KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel välja narkootilise aine ekspertiisi kulu 168 (sada kuuskümmend kaheksa) eurot. Muus osas jäävad kohtulahendid muutmata. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.

Jüri Ilvest, Hannes Kiris, Lea Kivi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.