Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(7)

kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Süüle vastava rahalise karistuse päevamäära arvestamine peab lähtuma isiku karistustundlikkusest, mida rahalise karistuse kontekstis väljendab isiku varaline seis. Erandlikud asjaolud, mis sunnivad päevamäära vähendama, ei pruugi seonduda kriminaalmenetluse alustamise ajaga. Nii näiteks on võimalik, et kriminaalmenetluse alustamise eelselt materiaalselt hästi kindlustatud ja suure sissetulekuga isik vaesub ning seega võib sissetuleku ja vara kaotus olla käsitatav erandliku asjaoluna, mis tingib rahalise karistuse päevamäära erandliku vähendamise. Samas võib aga isiku majanduslik olukord kriminaalmenetluse alustamise järgselt oluliselt paraneda, millisel puhul ei pruugi menetluse alustamise eelsetele andmetele tuginevalt kindlaks määratud päevasissetuleku määr olla selline, et rahaline karistus isegi KarS § 44 lg-s 1 ette nähtud maksimaalmääras suudaks talle mõju avaldada, muutudes seetõttu eesmärgipäratuks. Kuna karistusega soovitakse põhjustada süüdlasele reaalselt tajutavaid kitsendusi ja kadusid, siis kaotaks rahaline karistus taolisel juhul mõtte.

KOHTUISTUNG

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

3(7)

mõju süüdistatava keskmisele päevasissetulekule. Kohtukolleegium on seisukohal, et sellele küsimusele tuleb vastata jaatavalt. Rahalist karistust arvutatakse lähtuvalt isiku sissetuleku päevamäärast. KarS § 44 lg 1 järgi, võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. 2008. aasta andmete kohaselt oli E.M-i päevasissetulekuks Eesti Vabariigis 95 krooni (T II lk 203). Arvestades E.M-ile inkrimineeritud kuriteo iseloomu, seadis kolleegium kahtluse alla, et kohtule näidatud sissetulekud kajastavad E.M-i tegelikku varalist seisu. Tulenevalt KarS § 44 lg-st 2 võib kohus päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada elatustasemest lähtudes. Samas ei ole E.M Eesti Vabariigi resident, seega esinevad alused päevamäära arvestamiseks lähtudes „Keskmise päevasissetuleku arvutamise, keskmisest päevasissetulekust mahaarvamise tegemise, elatustaseme väljaselgitamise ning keskmise päevasissetuleku arvutamiseks ja elatustaseme väljaselgitamiseks vajalike andmete väljanõudmise, esitamise ja vormistamise korra“ (edaspidi: Kord) §-st 6 ehk lähtudes elatustaset iseloomustavatest andmetest. Kohtukolleegium on seisukohal, et KarS § 44 tõlgendamisel tuleb kohaldada ka teleoloogilist tõlgendamist. Tõlgendamisel tuleb vastata küsimusele, kas seadusandja soovis välistada rahalise karistuse mõistmist isikutele, kelle elatustase on kõrge, nendele kuuluva vara koguväärtus on suur, kuid kellel puuduvad sissetulekud või nad hoopis teenivad kahjumit? Kohtukolleegium on seisukohal, et sellele küsimusele tuleb vastata eitavalt. Riigikohus on oma praktikas ka korduvalt rõhutanud, et nii väljamõistetud menetluskulude, kui ka rahalise karistuse täitmisel ei oma tähtsust sissetulekute puudumine, vaid süüdistatavale kuuluva kogu vara väärtus, mille arvelt nõue täidetakse. Ülaltoodust tulenevalt ringkonnakohus peab tuvastama üksnes süüdistatavale kogu kuuluva vara ligikaudset väärtust ning selle kaudu süüdistatava elatustaset. Seega kohtukolleegium ei nõustu kaitsja seisukohaga, et E.M-i elatustaseme väljaselgitamiseks peab kohus hindama ka E.M-ile kuuluva vara faktilist mõju tema keskmisele päevasissetulekule. Sel põhjusel kohtukolleegium jätab E.M-i kaitsja poolt esitatud argumendid E.M-ile kuuluva vara mõjust tema keskmisele päevasissetulekule tähelepanuta, seda enam, et usaldusväärsed andmed tema aastanetosissetuleku kohta puuduvad.

4(7)

Baltplast (kuni 10.05.2013.a ärinimega Esmar), AS-ga Silvano Fashion Grupp ja AS-ga Arco Vara. E.M on AS Baltplast (endise ärinimega AS Esmar) aktsionär aktsiakapitali nominaalväärtusega 2 178 991 eurot. AS Esmar 2012.a majandusaastaaruandest nähtub, et ühe aktsia nominaalväärtus on 1 euro ning aktsiakapital koosneb 3 000 000 aktsiast. Seega kuulus E.M-ile 31.12.2012.a seisuga 72,63% AS Esmar aktsiatest. Arvestades AS Esmar omakapitali seisuga 31.12.2012.a, oli ühe aktsia bilansiline väärtus 5,18 eurot. Seega oli E.M-ile kuuluvate AS Esmar aktsiate bilansiline väärtus seisuga 31.12.2012.a 11 287 173,38 eurot. AS-is Silvano Fashion Group on E.M nõukogu esimees ja kuni käesoleva aasta juunikuuni enamusaktsionär 20,3% aktsiakapitali ulatuses (8 000 000 aktsiat) nominaalväärtusega 3 200 000 eurot. AS Silvano Fashion Group 2012.a majandusaastaaruande kohaselt oli ühe aktsia hind börsil seisuga 31.12.2012. a 2,74 eurot. Seega oli E.M-ile kuuluvate aktsiate väärtus seisuga 31.12.2012.a 21 920 000 eurot. Äriregistri andmetel ei ole E.M käesoleval ajal enam AS Silvano Fashion Group aktsionär ning seega on alust arvata, et ta on enda aktsiad võõrandanud ja teeninud nende võõrandamisega tulu. AS-is Arco Vara on E.M seos läbi AS-i Baltplast, ta on AS Arco Vara nõukogu liige ning 31.12.2012. a majandusaasta aruande kohaselt oli tal osalus äriühingus seisuga 31.12.2013. a 16,11%, aktsiate arv 764 000 ning ühe aktsia väärtuseks seisuga 31.12.2012.a oli 1,58 eurot. Seega oli E.M-ile kuuluvate AS Arco Vara aktsiate koguväärtus 1 207 120 eurot. Elektroonilise kinnistusraamatu andmete kohaselt kuulub käesoleval ajal E.M-ile 22 kinnisasja. Kolleegiumi hinnangul ei ole kinnisvara omamise fakt iseenesest päeva sissetuleku suurendamise aluseks, kuid sellisel hulgal kinnisvara omamine näitab kindlasti isiku elatustaset ning põhjendatud on arvestada kinnisvara väärtus isikule kuuluva vara hulka, mis on elatustaseme arvestamisele oluline. Kinnistute hinnangulised väärtused on võetud Maaameti tehingute andmebaasist. E.M-ile kuulub 8 ärimaa otstarbega kinnistut Tallinnas Kristiine linnaosas, millede väärtuseks kokku oleks 6 869 781 eurot; 4 tootmismaa sihtotstarbega kinnistut Harjumaal Viimsi vallas, millede väärtuseks kokku oleks 4 260 118 eurot; 2 tootmismaa sihtotstarbega kinnistut Jõgeva maakonnas Kasepää vallas hinnangulise väärtusega kokku 1 331 790; 1 maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisti Jõgeva maakonnas Kasepää vallas hinnangulise väärtusega 85 375 eurot; 1 tootmismaa sihtotstarbega kinnistu Tallinna Kristiine linnaosas hinnangulise väärtusega 470 190 eurot; ärimaa sihtotstarbega kinnistu Kuressaare linnas hinnangulise väärtusega 526 844 eurot; 1 tootmismaa sihtotstarbega kinnistu Harjumaal Kuusalu vallas hinnangulise väärtusega 233 368 eurot; 1 ärimaa sihtotstarbega kinnistu Tallinnas Mustamäe linnaosas hinnangulise väärtusega 11 042 323, kinnistut koormab hoonestusõigus tähtajaga 25 aastat alates 22.01.2007.a; 1 ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega kinnistu Harjumaal Jõelähtme vallas hinnangulise väärtusega 6 762 eurot; 1 50% ulatuses elumaa ja 50% ulatuses ärimaa sihtotstarbega kinnistu hinnangulise väärtusega 428 111,9 eurot, kinnistut koormab ostueesõigus Eesti Vabariigi kasuks ja 1 korteriomand XXXXXX kaasomandist, mille hinnanguline väärtus City24 kinnisvaraportaali andmetel on 130 991 eurot, kinnisasja koormab 2 hüpoteeki, kuid need on seatud A.U ja OÜ STD & J mõttelistele osadele. Kokkuvõtvalt võib osaluse väärtuse järgi äriühingutes ja kinnisasjade väärtuse hinnata E.M-i varade väärtuseks kokku 58 901 853 eurot. Kohtukolleegiumi hinnangul tuleb E.M-i päevasissetulekut suurendada arvestades tema üldist varanduslikku seisundit, majanduslikku suutlikkust ja isiklikku olukorda. Varalise seisundi all tuleb arvestada süüdlasele kuuluva kinnis-ja vallasvara maksumust ning äriühingutes osalust, samuti sellelt saadavat tulu. Kuna E.M väidetavalt kinnisvaralt tulu ei oma, siis arvestab kolleegium kinnisvara hinnangulise maksumusega, samuti on põhjendatud äriühingutes omatavate aktsiate väärtuste arvestamine. Vabariigi Valitsuse määruses „Keskmise päevasissetuleku arvutamise, keskmisest päevasissetulekust mahaarvamise tegemise, elatustaseme väljaselgitamise ning keskmise päevasissetuleku arvutamiseks ja elatustaseme väljaselgitamiseks vajalike andmete väljanõudmise,

5(7)

esitamise ja vormistamise kord“ § 9 sätestatust tuleneb ökonoomsuse põhimõttest lähtumine keskmise päevasissetuleku arvutamiseks vajalike andmete kogumiseks, et vältida menetluse venimist. Kuna E.M-iga seotud äriühingute majandusaastaaruannetest nähtub temale kuuluvate aktsiate väärtus, mis on täpselt kindlaksmääratav ning tema konkreetne vara, siis ei pea kohtukolleegium ka osundatud ökonoomsuspõhimõttest lähtuvalt vajalikuks täiendavalt välja selgitada nimetatud äriühingute kasumlikkust ning selle mõju E.M-i sissetulekutele. Samal põhjusel ei ole mõistlik hakata välja selgitama kui palju kahjumlik ärifirma E.M-i vara väärtust võiks vähendada. Kohtukolleegium on seisukohal, et elatustaseme kindlaksmääramisel ja seeläbi päevamäära määramisel saab lähtuda olemasoleva vara hinnangulisest väärtusest, mis on kokkuvõtvalt väga suur ning selle alusel päevamäära suurendamine on E.M-ile karistuslikku mõju avaldamiseks igati põhjendatud. Kohtukolleegium märgib samuti, et käsitletav vara asub Eesti Vabariigis, E.M-i elukohtadeks on aga ka Läti Vabariik ning Monaco Vürstiriik, millest võib teha järelduse, et E.M omab lisaks vara ka vähemalt nendes riikides, tema elatustase on äärmiselt kõrge ning sellest tulenevalt on olemas kindlad alused tema sissetuleku päevamäära suurendamiseks.

6(7)

Pavel Gontšarov

Julia Katškovskaja

Iko Nõmm

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.