Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 26. novembri 2013 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu R.M määruskaebus
RESOLUTSIOON
Jätta Viru Maakohtu 26. novembri 2013 määrus muutmata ja süüdimõistetu R.M määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.R.M tunnistati Viru Maakohtu 09.04.2013 otsusega süüdi KarS § 424 järgi ning lõplikuks karistuseks mõisteti R.M-ile 3 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati mõistetud vangistus 3 kuud 28 päeva üldkasuliku tööga 236 tundi. KarS § 69 lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 12 kuud. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati R.M üldkasuliku töö tegemise ajal järgima kontrollnõudeid vastavalt KarS § 75 lg 1 p 1 – 5: elama alalises elukohas XXX ; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel on R.M kohustatud üldkasuliku töö tegemise ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldati R.M-ile lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine tähtajaga 1 kuu.
2.31.10.2013 saabus Viru Maakohtusse läbivaatamiseks erakorraline ettekanne nr 57072 R.M suhtes ettepanekuga pöörata temale mõistetud karistus täitmisele.
3.Viru Maakohtu 26.11.2013 määrusega rahuldati erakorraline ettekanne ja pöörati R.M-ile Viru Maakohtu 09.04.2013 otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa 3 kuud ja 28 päeva täitmisele. Maakohtu põhjendused olid järgmised. 3.1 Kriminaalhooldusalune R.M rikkus kohtu poolt määratud kontrollnõudeid ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimistele, elama alalises elukohas XXX , saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kriminaalhooldusalune R.M ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilma mõjuva põhjuseta 04.06.2013, 22.07.2013, 29.08.2013, 04.10.2013, 15.10.2013. Seega ta rikkus KarS § 75 lg 1 p 2 sätestatut kontrollnõuet. Samuti ei taotlenud R.M kriminaalhooldusametnikult luba elukoha vahetamisest ning ei ela kohtu poolt määratud elukohas. R.M ema G.K. ütles kriminaalhooldusametnikule, et R.M ei ela aadressil XXX . Seega R.M rikkus KarS § 75 lg 1 p 1 ja 5. Kohus tuvastas ka, et kriminaalhooldusalune R.M ei asunud temale kohtu poolt määratud üldkasulike töötunde täitma. Seega on olemas alused karistuse täitmisele pööramiseks. 3.2 Arvestades kriminaalhooldaja hinnangut, R.M seletusi, oli maakohus veendunud, et R.M hoidub tahtlikult käitumiskontrolli teostamisest ja üldkasuliku töö täitmisest kõrvale. Kohus leidis, et ei esinenud sellist objektiivset takistust, mis ei võimaldanud R.M üldkasulikku tööd teha ning täita kontrollnõudeid. R.M poolt välja toodud ÜKT tundide ja kontrollnõude mittetäitmise põhjuseid ei pidanud kohus mõjuvateks. Kriminaalhoolduse edasine teostamine süüdimõistetu suhtes ei ole otstarbekas. Seega KarS § 69 lg 6 alusel pööras maakohus täitmisele Viru Maakohtu 09.04.2013 otsusega mõistetud karistuse, s.o 3 kuud ja 28 päeva vangistust, mis vastab 236 tunnile.
4.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse R.M, taotledes määruse tühistamist ja tingimisi vangistuse kohaldamist enda suhtes. Määruskaebuse esitaja argumendid on järgmised. 4.1 R.M lubab edaspidi õigel ajal käia registreerimistel, elama nimetatud aadressil ja ilmuma igale kriminaalhooldaja kutsele. Määruskaebuses palub süüdimõistetu kohtul arvestada, et ta on väikese lapse isa. Lapse ema on töötu ning sisuliselt on süüdimõistetu ainus, kes peab peret üleval. Süüdimõistetu saab pensioni ja teenib lisa autotöödega, aga antud hetkel on jäänud pere vahenditeta ning korteri eest koguneb võlg.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5.Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik, põhjendatud ja tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, mida ei pea vajalikuks siinkohal korrata, rõhutades täiendavalt järgnevat. KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst või ei järgi kontrollnõudeid, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega.
6.Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole vaidlust selles, et R.M on korduvalt rikkunud üldkasuliku tööga kaasnenud kohustusi ja kontrollnõudeid. Nagu maakohus on tuvastanud ning määruses kajastanud, ei ole kriminaalhooldusalune ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimistele ilma mõjuva põhjuseta 04.06.2013, 22.07.2013, 29.08.2013, 04.10.2013 ja 15.10.2013. Samuti ei taotlenud R.M kriminaalhooldusametnikult luba elukoha vahetamiseks ning ei ela kohtu poolt määratud elukohas. Kriminaalhooldaja erakorralises ettekandes seisab, et seisuga 31.10.2013 pole R.M sooritanud ühtegi üldkasuliku töö tundi.
7.Kokkuvõtlikult on maakohtu määruse põhiosas toodud välja süüdimõistetu põhjendused oma rikkumistele. 25.06.2013 antud kirjalikus seletuses kirjutab R.M, et ei ilmunud registreerimisele 12.06.2013, sest tundis end halvasti. Selle kohta arstitõendit ta ei oma. 30.07.2013 antud kirjalikus seletuses kirjutab R.M , et ei ilmunud registreerimisele 22.07.2013, sest unustas registreerimise ära. 25.09.2013 antud kirjalikus seletuses selgitab R.M, et ei ilmunud registreerimisele 29.08.2013, sest oli haige, mille kohta tal arstitõend puudub. 28.10.2013 antud kirjalikus seletuses märgib süüdimõistetu, et ei ilmunud registreerimisele 04.10.2013, sest oli arsti juures. Ning taas puudus tal arstitõend. 15.10.2013 ei ilmunud R.M registreerimisele, sest oli haige ning helistas kriminaalhooldusametnikule, kuid telefonitoru võttis mingi teine ametnik. Samuti kirjutas ta, et mõni aeg ei elanud aadressil XXX, kuid see oli ainult kaks päeva. Maakohtu istungil selgitas R.M , et kuu aega pärast kohtuistungit jäi ta haigeks ning haigus kestab käesoleva ajani. Tõendit tal selle kohta ei ole, kuna arst ei väljastanud seda. Registreerimistel ta ei käinud, sest ei saanud minna ning helistas ja ütles, et tuleb hiljem. Emal palus ta eitada, et elab kodusel aadressil, kuna kohtutäiturid käivad temalt raha nõudmas (tl 20 pöördel). 7.1 Kriminaalkolleegium soostub maakohtuga, leides, et R.M toodud põhjused kontrollnõuete rikkumistele ei ole mõjuvad või on jäänud tõendamata. Süüdimõistetu suhtumine kohaldatud asenduskaristusse näitab, et ta ei ole motiveeritud kohtu poolt määratud kohustusi täitma. See annab ringkonnakohtu hinnangul aluse arvata, et mõistetud karistus ei ole R.M puhul olnud efektiivne ega täida oma karistuseesmärki. Tuleb märkida ka, et R.M oli teadlik tema suhtes tehtud kohtulahendi sisust, selgesõnaliselt kirjasolevatest kohustustest ja nende mittetäitmisel kaasnevast tagajärjest. Hoolimata sellest on ta eiranud korduvalt üldkasuliku töö tegemisega kaasnevaid nõudeid ja kohustusi. Nii jäävad ringkonnakohtule väheusutavaks lubadused edaspidi kehtestatud kohustusi nõuetekohaselt täita.
8.Ühtlasi peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et karistusena mõistetud üldkasuliku töö tegemine ei sõltu kindlasti mitte süüdimõistetu tahtest ja suvast, vaid kui süüdimõistetu on andnud nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks, lasub tal kohustus teha ära kõik üldkasuliku töö tunnid. R.M vähest motiveeritust üldkasuliku töötunde täita ilmestab küllaldaselt asjaolu, et seisuga 31.10.2013 pole ta ühtegi töötundi teinud, kuigi maakohtu otsus jõustus 25.04.2013.
9.Määruskaebuses palub R.M arvestada kohtul seda, et tal on perekond. Kriminaalkolleegium leiab, et perekond pole süüdimõistetule olnud piisav mõjur, et ta oleks eelnevalt täitnud korrektselt üldkasuliku tööga kaasnevaid nõudeid ja kohustusi. Tuleb lisada, et täitmisele pööramise küsimuses on ennekõike tähtis vastata küsimusele sellest, miks pole süüdimõistetu täitnud temale määratud nõudeid ja kohustusi ning muud asjaolud (nagu nt
perekonna olemasolu) omavad pigem teisejärgulist tähendust. Seega nimetatud asjaolu vangistuse täitmisele pööramist üles ei kaalu.
10.Nii maakohtu istungil kui ka ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses on R.M taotlenud endale tingimisi karistuse mõistmist. Ringkonnakohus märgib, et üldkasuliku töö nõuete ja kohustuste rikkumise korral puudub kohtul kriminaalmenetlusõiguslik alus otsustada vangistuse täitmisele pööramise menetluses vangistusest tingimisi vabastamise üle. Seega jääb süüdimõistetu vastav taotlus tagajärjetuks.
11.Tulenevalt eelmärgitust ja juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja süüdimõistetu määruskaebus rahuldamata.
Aarne Sarjas
Maarika Kuusk
Paavo Randma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.