Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 28. novembri 2013 määrus süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valvega vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu määruskaebus
Aivar
Kuldnoka
(Kuldnokk)
RESOLUTSIOON
1.Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Tartu Maakohtu 28. novembri 2013 määrus muutmata ja Aivar Kuldnoka määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Soome Vabariigi Turu Ringkonnakohtu kohtuotsusega nr 2114 mõisteti A. Kuldnokk süüdi Soome karistusseadustiku § 50 järgi raske narkokuriteo toimepanemises ja mõisteti karistuseks 8 aastat vangistust. Karistusaeg algas 16.11.2009 ja lõpeb 16.11.2017.
2.Tartu Maakohtu 28.11.2013 määrusega jäeti A. Kuldnokk vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelvalvele kohaldamisega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.
2.1.
Maakohtus leidis, et esineb formaalne alus tema tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks KarS § 76 lg 2 p 1 alusel, kuna A. Kuldnokk on ära kandnud üle poole karistusajast ning esinevad elektroonilise järelevalve kohaldamiseks vajalikud tingimused.
2.2.Kohus märkis, et süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud 4-l korral, samuti on A. Kuldnokka karistatud väärtegude toimepanemise eest. Praegu kannab süüdimõistetu karistust esimese astme kuriteo eest. Vaatamata kindlale elukohale, lähedaste olemasolule ja kriminaalhoolduse kohaldamisele, sooritas A. Kuldnokk ikkagi kuritegusid, mistõttu saab järeldada, et elukoha olemasolu, käitumiskontrollile allutamine ja lähedaste toetus ei ole tema puhul piisav, et ära hoida kuritegusid. A. Kuldnokal on kalduvus rahvatervise vastaste kuritegude toimepanemisele.
2.3.Eeltoodud asjaoludel alusel leidis maakohus, et süüdimõistetut, keda on korduvalt karistatud raskete esimese astme kuritegude eest ja kes on jätkanud samasuguste esimese astme kuritegude sooritamist, ei ole võimalik vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist esimesel tähtajal. Arvestades narkootikumidega seotud kuritegude spetsiifikat, võib suure tõenäosusega A. Kuldnokk vabaduses olles jätkata senist elustiili ega käitu õiguskuulekalt.
2.4.Lisaks leidis kohus, et sooritatud kuritegude laadi ja raskust arvestades ei ole käesolevaks ajaks kantud karistus piisav, et täita oma üld- ja eripreventiivset eesmärki, sest üldjuhul peaks raske kuriteo toimepanija kandma vangistuse tähtaja lõpuni.
3.Tartu Maakohtu määruse peale esitas 03.12.2013 määruskaebuse süüdimõistetu A. Kuldnokk, kes palub tühistada Tartu Maakohtu 28.11.2013 määruse ja teha uus määrus, millega rahuldada määruskaebus ja vabastada A. Kuldnokk vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega.
3.1.Kaebaja on seisukohal, et peab nõustuma maakohtu seisukohaga, et tema varasem elu annab mõistetava põhjuse tema vabastamata jätmiseks, kuid leiab samas, et kohus ei ole arvesse võtnud kõiki asjaolusid, samuti on osad faktid tõlgendatud ekslikult.
3.2.A. Kuldnokk palub hoolikalt kaaluda, et teda mõisteti süüdi Soome Vabariigis koos nelja inimesega, kellest kõik on tänaseks juba vabanenud. Tulenevalt võrdse kohtlemise printsiibist, on süüdimõistetul õigustatud ootus samasugusele kohtlemisele. Erinevalt kuriteokaaslastest on ta pidanud osa karistusajast veetma Eesti vanglas, kus režiim on võrreldes Soome omaga rangem. Seega on A. Kuldnokk praeguseks kandnud rangema karistuse kui tema kuriteokaaslased. Kaebaja leiab, et õigluse saavutamiseks tuleks asjaolud asetada ühtsesse konteksti, võttes arvesse, et teda karistati Soome seaduse alusel ning vabastada teda enne tähtaega samuti kui teisi sama kuriteo süüdlasi.
3.3.Kaebaja leiab, et ekslikult on vangla iseloomustuses välja toodud, et tal on kustunud distsiplinaarkaristused. Selle nimetamine võib kaasa tuua igasuguse negatiivse mõju kohtu suhtumisse süüdistatavasse.
3.4.Kohus väidab, et endiselt esineb kuriteo toimepanemise oht. See ei vasta päriselt tõele. Kriminaalhooldus ei puuduta seda küsimust. Vangla on teaduslikku metoodikat kasutades hinnanud uue kuriteo ohu 12%-le. Kuna see on kaebuse esitaja arvates ülimadal, siis tegemist peaks olema positiivse argumendiga, mida peaks tõlgendama vabastamise kasuks. Kaebaja leiab, et tänu vanuse lisandumisele teeb ta kõik võimaliku, et välistada ka eksikombel libastumised.
3.5.Kohus oli seisukohal, et üldjuhul peaks raske kuriteo toimepanija vangistuse kandma tähtaja lõpuni. Kaebaja leiab, et seadus ei anna niisuguseks väiteks mingit alust. A. Kuldnokk leiab, et mõistlik on arvestada seisukohta, et tingimisi vabastatud kurjategijate retsidiivsus on üle poole madalam kui neil, kes kannavad oma karistuse lõpuni. Kaebuse esitaja toob välja, et ta ei ole soovinud elada teadlikult seadusepõlglikku elu.
Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et A. Kuldnoka vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve kohaldamisega ei ole põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus oma seisukohti piisavalt motiveerinud ning ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega. Seega ei pea kolleegium vajalikuks neid tervikuna korrata ja märgib vastuseks määruskaebusele vaid järgnevat.
5.KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isiku varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
6.Ringkonnakohus on seisukohal, et A. Kuldnoka määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja A. Kuldnoka tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta A. Kuldnokk enne tähtaega vangistusest vabastamata tuginedes tema poolt toime pandud kuritegude arvule, nende iseloomule ja isikust tulenevatele põhjustele, on põhjendatud.
7.Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolusid, et A. Kuldnokk on osalenud sotsiaalprogrammis Sotsiaalsete oskuste treening, kinnipeetaval puuduvad tasumata võlanõuded, kinnipeetava vabanemisfond on täidetud (30.10.2013 seisuga 960,00 eurot), omab lähedaste näol toetavat sotsiaalvõrgustikku, vabanemisel on olemas kindel elukoht, puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused.
7.1.Samas tuleb KarS § 76 lg 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et A. Kuldnoka vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna A. Kuldnokk on korduvalt varem karistatud, siis on tal olnud mitmeid võimalusi enda vigadest õppimiseks, et mitte enam kuritegelikule teele sattuda.
7.2.Kohus leiab, et ei esine piisavalt selliseid asjaolusid, mis veenaksid kohut selles, et käesoleval ajal A. Kuldnokk suudaks vabaduses käituda õiguskuulekalt. Kuigi isikul on vabanemisel olemas kindel elukoht oma ema juures, esineb siiski majanduslik risk, kuna garanteeritud töökoht puudub. Varasemad kuriteod on A. Kuldnokk toime pannud rahalise kasu saamise eesmärgil. Seega puudub kohtul veendumus, et A. Kuldnokk suudaks vabaduses majanduslikult toime tulla, sõltumata sellest, et süüdistatav lubab vabanemisel ennast töötukassas arvele võtta ning A. Kuldnoka ema on lubanud poega materiaalselt toetada. Kohus ei ole veendunud, et A. Kuldnokk enda poolt antud lubadusi peab. Vangla iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu 18.06.2012 määratud majandustöödele, mille tegemisest on ta keeldunud, kuid teistkordsel määramisel 08.08.2013 oli nõus tööd tegema. Samuti ei nähtu süüdistatava tegevusest järjepidevust. A. Kuldnokk on alustanud Eluviisitreeninguga, kuid on jätnud selle pooleli, käis ainult kahel kohtumisel. Süüdimõistetu on välja toonud oma kaebuses, et ta ei ole soovinud teadlikult elada seadusepõlglikku elu. Kriminaalhooldaja arvamuses esitatu kohaselt on A. Kuldnokk oma ema arvates väga usaldav ja teiste isikute poolt mõjutatav. Mõjutatavusele viitab ka kaudselt asjaolu, et kuriteod on toime pandud grupis, kuigi süüdimõistetu ise väidab, et tal puuduvad suhted kriminaalkorras karistatud isikutega. Seega puudub kohtul veendumus, et vangistus on käesoleval ajahetkel täinud oma eesmärgid ning et süüdimõistetu oleks vabaduses võimeline käituma seadusekuulekalt.
7.3.A. Kuldnokk on kaebuses välja toonud, et ta mõisteti süüdi koos nelja teise isikuga, kes on praeguseks hetkeks karistuse kandmisest vabastatud ning A. Kuldnokk pidi lisaks Soome
vanglas viibimisele olema ka Eesti vanglas, mis on oma režiimilt rangem ning tänu sellele on süüdimõistetu saanud rangema karistuse. A. Kuldnokk leiab, et võrdse kohtlemise printsiibist lähtuvalt on tal õigus samasugusele kohtlemisele. Kohus peab siinjuures vajalikuks märkida, et viide võrdse kohtlemise printsiibile ei ole siiski asjakohane. Tulenevalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Järelikult lähtub kohus tingimisi vabastamisel individualiseeritult konkreetse isiku teost ja konkreetsest isikust ning ei ole sõltuvuses seejuures sama kuriteo eest karistatud teiste grupi liikmete isikutest, ning ei pea tagama soovitud võrdse kohtlemise printsiipi.
8.Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Ringkonnakohus peab vajalikuks ka märkida, et lisaks karistuse individuaalsele õigustusele tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik peab vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest.
9.Tulenevalt eeltoodust leiab ringkonnakohus, et A. Kuldnokk tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valvega vabastamata ja määruskaebus rahuldamata.
Tiit Lõhmus
Mati Kartau
Paavo Randma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.