Kohtulahend

1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 2) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 3) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 4) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 10 (kümme) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.

Prokuröri abi Katrin Kabel edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokurör nõustub Vangla arvamusega mitte vabastada ennetähtaegselt Aleksandr Volõnko. Isik on varasemalt kriminaalkorras karistatud ning määratud käitumiskontrollile, katseajal pani toime uue kuriteo. Seega puudub veendumus, et käesoleval ajal ennetähtaegse vabanemisel katseajale määrates täidaks temale kohaldatud kontrollnõudeid. Lisaks on isiku suhtes vangistuse ajal kohaldatud distsiplinaarkaristust, millest tulenevalt saab teha järelduse, et ka kinnipidamisasutuses vastandab ta ennast kehtivale korrale. Isiku vabastamine ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla on käesoleval hetkel ennatlik. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud Aleksandr Volõnko arvamuse, leiab, et Aleksandr Volõnko võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Aleksandr Volõnko isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kahel korral, kannab karistust varguse ja arvutikelmuse eest, mis on teise astme kuriteod. Vanglas viibib A. Volõnko esimest korda. Kuigi kinnipeetaval on vangistuse ajal üks distsiplinaarkaristus, usub kohus, et esmakordne vanglas viibimine on pannud A. Volõnko mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohtu hinnangul võimaldab A. Volõnko tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektrooniline valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas A. Volõnkole võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on A. Volõnkol olemas ka kindel elukoht, samuti ema poolt pakutav igakülgne toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka A. Volõnko, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Vangla on iseloomustuses märkinud, et kinnipeetaval on olemas konkreetsed lühiajalised eesmärgid, mis toetavad pikaajaliste eesmärkide saavutamist. Vajalikku tuge õiguskuulekate hoiakute omaksvõtmisel saab kinnipeetav läbi kriminaalhoolduse. Katseajal on võimalik hinnata A. Volõnko püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel, vastavalt kriminaalhooldusseaduse §-le 1 lg 1 valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.