Kohtulahend

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 21.02.2013 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa (8 kuud 27 päeva vangistust) võrra, mõistes liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 2 (kaks) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Tõkend – vahistamine jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni; KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistus karistusaja hulka ning mõistetud vangistuse alguseks lugeda 01.06.2013.a.

SÜÜDISTUS

U.K süüdistatakse selles, et tema 01.06.2013 kella 06 paiku Tallinnas XXXkorteris kasutas vägivalda oma endise abikaasa XXXsuhtes, mis väljendus selles, et ta haaras kannatanul juustest kinni ning tiris ta tuppa, kus korduvalt lõi kannatanule rusikatega näkku ja vastu keha. Seejärel haaras U.K kannatanul ühe käega kaelast kinni ja pigistas, teise käe rusikaga lõi korduvalt näkku ja vastu kätt, millega kannatanu end varjas, ning lõi vastu rinda. Löökide tagajärjel kannatanu kukkus põrandale. Oma tegudega tekitas U.K kannatanule füüsilist valu ning kehavigastusi. 01.06.2013 kella 15.30 paiku Tallinnas XXXmaja trepikojas tõukas U.K XXX korduvalt nii, et kannatanu lõi end vastu seina ära. Seejärel haaras U.K kannatanul

rinna piirkonnast riietest kinni ning lõi teda korduvalt seljaga vastu seina. Seejärel XXXkorteris lõi U.K kannatanut jalaga kõhtu nii, et kannatanu lendas eemale, samuti lõi ta kannatanut veel ühe korra jalaga rinna piirkonda ning ühe korra vastu vasakut jalga. Oma tegudega tekitas U.K kannatanule füüsilist valu ning kehavigastusi. Oma tegudega 01.06.13 tekitas U.K kannatanule järgmised kehavigastused: parema silma all ja silma kohal punast värvi verevalum; kaelal paremal pool arvukad verevalumid; vasakul rinnakorvi piirkonnas sinine verevalum, vasakul ja paremal käel arvukad verevalumid, marrastused, kriimustused; vasaku reie välisküljel verevalum, kuklas 3 muhku vasakul pool. U.K 01.06.2013 kella 17.00 paiku Tallinnas, aadressil XXX, lõi XXXühe korra pliidi malmrestiga vastu selga, mille tagajärjel kannatanu kukkus põrandale, tundis füüsilist valu ning vigastas enda paremat ja vasakut kätt. Nende tegudega U.K pani toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, 01.06.2013 kella 15.30 paiku Tallinnas XXXkorteris võttis laualt skalpelli ning ähvardas XXX tapmisega juhul, kui viimane korterist väljub. Kannatanu tajus ähvardust reaalsena, kuna 01.06.2013 kella 06:00 paiku kasutas U.K tema suhtes vägivalda, samuti 21.02.2013 Harju Maakohtu poolt oli ta süüdi mõistetud KarS § 121 järgi XXX peksmise eest. Seega U.K pani toime tapmisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, st KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sõlmitud kokkulepe ning kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus U.K süüdi tunnistamist KarS § 121 järgi ning tema karistamist vangistusega 1 aasta 6 kuud ning KarS § 120 järgi 5 kuud vangistust. Lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, jääb karistuseks kuritegude kogumi eest KarS § 64 lg 1 alusel 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust 21.02.2013 Harju Maakohtu otsusega mõistetud kandmata karistuse (8 kuud ja 27 päeva vangistust) võrra ning liitkaristuseks mõista 2 aastat 2 kuud ja 27 päeva vangistust algusega 01.06.2013.a. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas oma süüd, kahetses toimepandut ning kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Süüdistatav ja kaitsja taotlesid menetluskulude tasumist osade kaupa 12 kuu jooksul pärast otsuse jõustumist. Prokurör sellele taotlusele vastu ei vaielnud. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kannatanud on andnud oma nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ning oma õigustest on nad teadlikud. Kohus leiab, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud, tema süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud

kirjalike tõenditega ning U.K tuleb süüdi tunnistada ja teda karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Tsiviilhagi kannatanud esitanud ei ole. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 5 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o määratud kaitsjatele makstav tasu, toimiku materjalidest kaitsjale koopiate tegemise kulu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 kuupalga alammäära ehk 480 eurot. Arvestades süüdimõistetu varalist seisundit ja tema resotsialiseerumisväljavaateid, annab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel võimaluse menetluskulude vabatahtlikuks tasumiseks osade kaupa, s.o 12 kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 180, 179, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.