1-13-3456/12 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

4.Roman Pasko vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Harju kriminaalhooldusosakonnale ja Roman Paskole. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 20.11.2013.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Roman Pasko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 23.05.2013.a kohtuotsusega tunnistati Roman Pasko süüdi KarS § 121 järgi ja karistati teda KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 68 lg 1 alusel 11 kuu ja 27-päevase vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 23.05.2013.a ja lõpp on 20.05.2014.a. Roman Pasko kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikut on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, vangistuses viibib kolmandat korda. Vangistuse ajal õpib riigikeelt ning planeeritud on osalemine sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Enne vangistust elas koos vanematega Xxx, vabanedes asub elama saale aadressile. Enne vangistust töötas AS-s Xxx, vabanedes asub väidetavalt tööle samasse firmasse. Vangla toetab Roman Pasko tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Roman Pasko kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava lähedasteks on tema vanemad. Vangistusest ennetähtaegsel vabanemisel soovib Roman Pasko asuda elama oma vanemate juurde aadressile Xxx. See on ka kinnipeetava vabanemisjärgne aadress. Kinnisturegistri andmetel kuulub eelpoolnimetatud eluase kinnipeetava isale. Kinnipeetava vanemad olid esialgu kinnipeetava koju elamaasumise osas eitaval seisukohal, kuna kinnipeetav on oma isa suhtes vägivaldselt käitunud, kuid otsustasid lõpuks nõusoleku anda. Ei oska hinnata nende motiive, miks nad siiski nõusoleku kasuks otsustasid. Kontaktandemete puudumise tõttu ei õnnestunud kriminaalhoolduse ettevalmistamise käigus kontakteeruda potensiaalse tööandja OÜ Xxx esindajatega. Äriregistris on selline ettevõte olemas. Roman Pasko taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist.

Prokuröri abi Katrin Kabel edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokurör ei nõustu Vangla arvamusega vabastada ennetähtaegselt Roman Pasko. Isik on varasemalt kriminaalkorras karistatud, kandnud ka reaalseid vangistusi, kuid sellele vaatamata jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuriteod on isikuvastased, soodusteguriks alkohol, kuid ise alkoholiprobleemi ei tunnista. Vabanedes soovib elama asuda vanemate juurde, isa on olnud eelnevalt kinnipeetava vägivallategude ohver. Iseloomustavatest andmetest tulenevalt tunnistab oma süüd osaliselt ning kasutab vägivalda enesekehtestamise vahendina. Arvestades, et isik soovib asuda elama vanemate juurde, kellest isa on tema vägivallakuritegude ohver, ei saa välistada uute kuritegude toimepanemist. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud R. Pasko arvamuse, leiab, et R. Pasko võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik R. Pasko isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on kriminaalkorras korduvalt karistatud, praegust karistust kannab R. Pasko kehalise väärkohtlemise eest. Vangla iseloomustuse kohaselt on kuritegude toimepanemise soodusteguriks alkoholi liigtarvitamine ja kontrollimatu käitumine. Kuigi vangla iseloomustuse kohaselt R. Pasko ei tunneta alkoholi tarvitamist probleemina, tunnistas R. Pasko kohtuistungil probleeme alkoholiga, avaldades, et on nõus minema alkoholismivastasele ravile. Tahet sõltuvusprobleemidest vabanemiseks tuleb pidada igati positiivseks, kuid kõige paremini on võimalik hinnata isiku sellekohaseid püüdlusi läbi kriminaalhoolduse. Kuna kinnipeetava karistusaja lõpuni on vähem kui aasta vangistust (ligikaudu 5 kuud), võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele 1-aastase katseajaga kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas R. Paskole võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholi tarvitamisest. Pärast vabanemist on R. Paskol olemas ka kindel elukoht vanemate juures (sama elukoht on vastavalt kriminaalhooldusametniku arvamusele ka kinnipeetava vabanemisjärgne aadress) ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka kinnipeetav, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kuigi kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt kinnipeetava vanemad olid esialgu kinnipeetava koju elamaasumise osas eitaval seisukohal, kuna kinnipeetav on oma isa suhtes vägivaldselt käitunud, otsustasid nad lõpuks nõusoleku anda. Kohus arvestab siinjuures ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud kahetsusega tehtud kuriteo üle, samuti valmisolekut minna alkoholismivastasele ravile, mis on oluline, kuna kuriteod on sooritatud alkoholijoobes. Nagu kohus eelpool nimetas, on katseajal võimalik hinnata R. Pasko püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Samuti avaldas kinnipeetav kohtuistungil, et soovib üürida endale eraldi elamispinna. Kohus peab siinjuures ka oluliseks, et kinnipeetaval vangistuses distsiplinaarkaristused puuduvad. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka käitumise poole, on mõistnud reeglite täitmise vajalikkust ning on suuteline kehtivaid norme järgima. R. Pasko ennetähtaegset vabastamist toetab ka vangla, mis annab aluse väita, et ka vangla hinnangul on kinnipeetava käitumine muutunud paremuse suunas. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust.