Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
3-1-1-117-13 13. detsember 2013 Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar Kriminaalasi Martin Suchaževski süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 8 järgi Tallinna Ringkonnakohtu 6. juuni 2013. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-12-6515 Martin Suchaževski kaitsja vandeadvokaat Raul Palmaru Prokuratuur, Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ülle Jaanhold 13. november 2013
1.2 M. Suchaževski kirjalik ülestunnistus ei ole käsitatav lubatava tõendina, kuna olukorras, kus isik avaldab soovi tegu puhtsüdamlikult üles tunnistada, tuleb ta seaduses ettenähtud korras üle kuulata ja ütlused jäädvustada ülekuulamise protokollis. Seega ei ole tegemist dokumendiga, mis vastaks KrMS § 63 lg 1 nõuetele. 1.3 Lubamatu tõend on ka signalisatsiooni tööd puudutav väljavõte perioodi 1. september 2009 - 30. november 2009 (klient Tallinna Lauluväljak SA) kohta, kuna kriminaalasjast ei nähtu selle dokumendi päritolu. Tõendina ei saa kasutada ka politseiametniku poolt koostatud M. Suchaževski pangakontode analüüsi, kuna tegemist on politseiametniku arvamusega isiku finantsilise olukorra kohta, mitte ekspertiisiaktiga. T. S.-i konto väljavõttest ei selgu, kas süüdistatav on tema kontole raha üle kandnud. Kohtuistungil vaadeldi 20. ja 26 veebruari 2010. a videosalvestisi sissepääsuväravast territooriumile, kus asub Meeskond OÜ kontor. Kohus leidis, et salvestiste pinnalt ei saa usaldusväärselt järeldada, et 20. veebruaril 2010 kella 21.55 ja 26. veebruaril 2010 kella 21.47 sisenes kontoriruumi, kus asus sularaha kassa, just süüdistatav, sest salvestistelt ei ole näha kontori uks, isiku nägu ega sõiduki number.
Raamatupidamisdokumentide
koostamine
E.
S.-i
poolt
ei
muuda
neid
iseenesest
ebausaldusväärseteks. Tunnistaja oli äriühingu juhatuse liige ja tal oli õigus koostada ja allkirjastada äriühingu dokumente. Seejuures ei ole samastatavad kuriteoga tekitatud kahju suurus ja tsiviilhagis nõutud summa. Teo kvalifitseerimine KarS § 218 järgi eeldab vaid seda, et teo objektiks oleva vallasasja rahaline väärtus ületaks kahtekümmend miinimumpäevamäära ehk 1000 krooni süüdistuses nimetatud ajal (KarS § 44 lg 2). Tunnistajate ütlustest ja inventeerimisaktidest nähtub, et äriühingus hoiti sularaha kontori lauasahtlis. Tunnistajate I. P., J. P., M. M.-i ja E. S.-i ütlustega on tõendatud, et vähemalt 2009. aasta detsembriks olid nad kindlad, et kassast on raha varastatud. Jaanuarist märtsini 2010 avastati kassa kontrollimisel igakordselt puudujääk umbes 2000 krooni ulatuses. 3.2 M. Suchaževski poolt 8. märtsil 2010 omakäeliselt kirjutatud süü ülestunnistus on lubatav tõend. Tegemist on muu dokumendiga KrMS § 63 lg 1 tähenduses, kuna avaldus on koostatud äriühingu juhataja nimele enne kriminaalmenetluse alustamist ehk tegemist ei ole menetlejale antud teabega. Avaldusest nähtub, et süüdistatav on tunnistanud oma süüd sularaha varguses. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kirjutas avalduse käsu peale ja hirmu tõttu. Maakohus ei ole tema ütlustele ühest hinnangut andnud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole süüdistatava ütlused usaldusväärsed, kuna need
on vastuolus kõigi maakohtus üle kuulatud tunnistajate ütlustega selle kohta, et jutuajamine M. Suchaževskiga oli rahulik ja ta ise arvutas välja varastatu summa ning pakkus välja lahendusi, kuidas tekitatud kahju hüvitada. KrMS § 66 lg 21 p 3 kohaselt on tõendina lubatavad ka nn vahendliku tunnistaja ütlused, kui tunnistaja ütluste sisuks on teise isiku käest kuuldu, milles sisaldub kuriteo toimepanemise omaksvõtt. Süüdistatava ütluste ebausaldusväärsust kinnitab Pärnu Maakohtu
materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist.
millise asjaolu kinnitamiseks või kummutamiseks tõendi esitaja tugineda soovib, samuti tagama kohtuistungi avalikkuse. KrMS § 296 lg 3 esimese lause kohaselt võib teabesalvestise, asitõendi või dokumendi avaldamine seisneda selle 1) tervikuna ettelugemises; 2) osalises ettelugemises või 3) avaldamises muul viisil. Avaldamise muu viisina saab dokumendi puhul kõne alla tulla näiteks selle sisu refereerimine (osalise või täieliku ettelugemise asemel või kõrval), aga ka näiteks dokumendi visuaalne esitlemine (nt grafoprojektori abil). Avaldamise viisi valikul tuleb lähtuda konkreetse tõendi olemusest ning selle kasutamise eesmärgist. Avaldamise viisi ja ulatuse valib kohtumenetluse pool, kes tõendi esitab. Dokumendi avaldamisel peab esitatav teave olema sedavõrd üksikasjalik, et avaldamine ei kujuneks sisutühjaks menetluslikuks formaalsuseks. Peaaegu kunagi ei piisa dokumendi avaldamiseks aga pelgalt selle nimetuse või pealkirja ja kriminaaltoimiku lehekülgede äramärkimisest. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-90-11, p-d 21.221.3). 9.3 Apellatsioonimenetluses toimub tõendi avaldamine ringkonnakohtu istungil samas ulatuses, mis maakohtus, kui pooled ei lepi kokku teisiti (nt loobudes dokumendi taasesitamisest) ja arvestades kohtu äranägemisel avalikkuse põhimõtte tagamise vajadust. KrMS § 296 lg 3 lause 2 kohaselt võib tõendi jätta poolte kokkuleppel ka avaldamata, kui kohus leiab, et see ei ole vastuolus avalikkuse põhimõttega. 9.4 Maakohus uuris kohtuistungil 20. ja 26. veebruari 2010. a videosalvestisi ning asus seisukohale, et nende pinnalt ei ole võimalik tuvastada, kes oli kontoriruumi siseneja. Ringkonnakohtu istungi protokollist nähtub, et asja arutamisel avaldati maakohtu istungite protokollid, millest tulenevalt luges kohus avaldatuks ka maakohtus uuritud tõendid. Apellatsioonikohtu istungi protokolli kohaselt kohtuistungil kõnealuseid videosalvestisi ei vaadatud. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt leidis aga ringkonnakohus tõenditega tutvudes, et 26. veebruari 2010. a salvestiselt on kontoriruumi siseneja nägu nähtav ning tunnistajate ütlused selle kohta, et sisenejas oli võimalik ära tunda süüdistatav, on veenvad ja kooskõlas teabetalletuselt nähtuga. Kolleegium leiab, et videosalvestist avaldamata ja uurimata ei ole selge, kuidas ringkonnakohus sellisele järeldusele jõudis. Kuna tegemist on tõendiga, mis mõjutas otsusest nähtuvalt selgelt ringkonnakohtu siseveendumuse kujunemist ja tingis sellest tulenevalt maakohtu otsusest diametraalselt erineva otsustuse tegemise, peab kolleegium kõnealuse videosalvestise
kohtuistungil
avaldamata
ja
uurimata
jätmist
käesoleval
juhul
kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks KrMS § 339 lg 2 tähenduses.
KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes. Kuivõrd Riigikohus teeb KrMS § 361 lg 1 p-s 6 nimetatud lahendi, kannab selle kulu vastavalt KrMS § 186 lg-le 1 riik. Hannes Kiris Jüri Ilvest, Ott Järvesaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.