1-13-11291/11 - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

2.Rein Õunapuule on esitatud kahtlustus altkäemaksu korduvas vahendamises, s.o KarS § 296 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et - 26.09.2011 kella 14.21 ajal helistas Taivo Järvsoo H A palvel Rein Õunapuule ja palus organiseerida H. A valduses olevale sõidukile tehnoülevaatuse ilma selle sõiduki reaalse ülevaatuseta. Samal päeval kella 22.00- 22.30 vahel, xxxx, sai R. Õunapuu H. A sularaha 120 eurot ja sõiduki xxxx registreerimismärgiga xxxx registreerimistunnistuse nr xxxx selleks, et korraldada sõidukile tehniline ülevaatus ilma sõidukit tehnoülevaatuspunkti esitamata. Vahendamise eest võttis R. Õunapuu endale 65 eurot. 27.09.2011 kella 11.00-11.10 andis R. Õunapuu xxxx asuvas xxxx tehnoülevaatuspunktis T.R-ile üle sõiduki xxxx registreerimismärgiga xxxx registreerimistunnistuse nr xxxx ja sularaha summas 55 eurot, millest 23 eurot oli ette nähtud ametiisikule T.R-ile altkäemaksuna selle eest, et ta teostaks sõiduki tehnilise ülevaatuse ja paneks registreerimistunnistusele tehnoülevaatuse läbimise märke ilma selle sõiduki reaalse ülevaatuseta, mida viimane tegi. 27.09.2011 kell 11.17 ajal olles oma töökohal, tunnistas T.R ilma sõidukit reaalselt üle vaatamata sõiduki xxxx registreerimismärgiga xxxx tehniliselt korras olevaks ning ülevaatuse läbinuks, väljastades ebaõige andmetega kontrollkaardi nr K.0721790 ja kandes ülevaatuse läbimise märke sõiduki registreerimistunnistusele nr xxxx, kinnitades andmeid oma allkirja ja pitseriga; - 27.09.2011 kell 09.50 ajal sai R. Õunapuu xxxx G L sõiduki xxxx registreerimismärgiga xxxx registreerimistunnistuse nr xxxx ja sularaha 100 eurot selleks, et korraldada sõidukile tehniline ülevaatus ilma sõidukit tehnoülevaatuspunkti esitamata. Vahendamise eest võttis R. Õunapuu endale 45 eurot. Samal päeval kella 11.00-11.10 vahel andis R. Õunapuu xxxx asuvas xxxx tehnoülevaatuspunktis T.R-ile üle sõiduki xxxx registreerimismärgiga xxxx registreerimistunnistuse nr xxxx ja sularaha summas 55 eurot, millest 23 eurot oli ette nähtud ametiisikule T.R-ile altkäemaksuna selle eest, et ta teostaks sõiduki tehnilise ülevaatuse ja paneks

4.KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 sätestavad, et kriminaalmenetluse võib lõpetada II astme kuriteos avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur ja kui kahtlustatav on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks, nõustunud maksma kindla summa riigituludesse või nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd. Taoliste tingimuste esinemise korral võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Tuleb arvestada ka asjaoluga, et kriminaalmenetluse lõpetamist ei saa kohaldada, kui menetluse jätkamine on vajalik lähtuvalt avalikust menetlushuvist või eripreventatiivsetest vajadustest. Avalikust menetlushuvist on prokuröri hinnangul võimalik rääkida juhul, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on olemas üldjuhul siis, kui isikut on kahe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on olemas üldjuhul siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. R. Õunapuu juhtumil ei esine prokuröri hinnangul KrMS § 202 kohaldamist välistavat eripreventatiivset vajadust. Käesolevas kriminaalasjas R. Õunapuule etteheidetavad kaks altkäemaksu vahendamise episoodid on ainukordsed juhtumid, mis leidsid aset 2011. aastal. Tegemist on II astme kuriteoga, R. Õunapuu on varasemalt kriminaalkorras karistamata, prokuratuur ei ole R. Õunapuu suhtes varem KrMS § 202 sätteid kohaldanud, uute tema poolt toimepandud kuritegude kohta informatsioon puudub. R. Õunapuu süü nimetatud kuriteo toimepanemisel ei ole suur. Tema vastutust kergendavaks asjaoluks on oma süü tunnistamine ja kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. Temale etteheidetavas kuriteoepisoodis varaline kahju puudub, temaga seonduvalt menetluskulusid ei ole. Prokuröri hinnangul ei takista R. Õunapuu osas menetluse lõpetamine kriminaalasja läbivaatamist teiste asjast läbikäivate isikute suhtes. Seega ei ole R. Õunapuu suhtes vajalik ei eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel ilmtingimata

5.KrMS § 202 lg 4 kohaselt lahendab prokuratuuri taotluse kohtunik ainuisikuliselt määrusega. Vajaduse korral kutsutakse taotluse lahendamiseks kohtuniku juurde prokurör ja kahtlustatav või süüdistatav ning kahtlustatava või süüdistatava taotlusel ka kaitsja. Prokuratuuri taotluses esitatud asjaolud on usaldusväärsed ja ammendavad ning kohus ei pidanud vajalikuks kutsuda taotluse lahendamiseks kohtusse prokuröri ega kahtlustatavat. KrMS § 202 lg 1 sätestab, et juhul kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kohus leidis, et Viru Ringkonnaprokuratuuri taotlus vastab KrMS § 202 lg-s 1 sätestatud tingimustele, mis võimaldavad kriminaalmenetluse lõpetamist. Käesolevas kriminaalasjas R. Õunapuule etteheidetav altkäemaksu vahenduse episood leidis aset 2011.aastal. Tegemist on teise astme kuriteoga. R. Õunapuu on varasemalt kriminaalkorras karistamata ning uute kuritegude toimepanemise kohta informatsioon puudub. R. Õunapuu on aidanud kaasa kriminaasja menetlusele andes sisulisi selgitusi nii tema osalusel toimepandud kuriteo kui ka sellega seotud isikute kohta. Tema süü toimepandud teos ei ole suur ja tema suhtes toimuva menetluse osas puudub avalik huvi. Kahtlustatav Rein Õunapuu on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega ning kohustusega teha 60 tundi üldkasulikku tööd viie kuu jooksul ja tasuda kriminaalmenetluse kulud 187.20 eurot kuue kuu jooksul. Lisaks nõustub ta, et KarS § 83 lg 1 ja KarS § 831 lg 1 alusel konfiskeeritakse riigituludesse tagatiskontol olev raha summas 65 eurot ja ülejäänud raha summas 55 eurot tagastatakse tema arveldusarvele SEB pangas nr 10010841000016 pärast lõpetamise määruse jõustumist. Ülaltoodust lähtuvalt, on kohus seisukohal, et prokuratuuri taotlus on põhjendatud ning kriminaalmenetluse Rein Õunapuu kahtlustuses KarS § 296 lg 2 p 1 järgi võib lõpetada vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. KrMS § 385 p-st 10 tulenevalt ei saa käesolevale määrusele määruskaebust esitada. Määrus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 4. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik